Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konkurents". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diferentseeritud, mastaabisääst, müüja, ostjal, bcu3610, kaugõpe, lõpetatud, toodangumaht, patendidKüsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt Vali üks: suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Tagasiside Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise- pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist: Vali üks või enam: ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa müüjal peab olema teatavmonopolivõim tegu peab olema teenusega Jah, see nõue ei pea olema täidetud! müüja peab suutma turgu segmenteerida Küsimus 4
c) firma TC = 30 d) firma TC = 270= 10*22 + 10*5 27. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis a) AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; b) AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole firmal mingeid püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b) miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu;
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati
ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: _ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. _ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). _ Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused
Ristelastsusekoefitsiendi valem punktelastsusena: Q1 kauba A esialgne nõutav kogus Q2 kauba A pärastine nõutav kogus P1 kauba B esialgne ühiku hind P2 kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind Ristelastsuskoefitsiendi valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena: Nõudluse ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid: Kui nõudlus on elastne, viib kauba ühikuhinna alandamine müüjate kogutulude TR kasvule, kui mitteelastne, siis viib hinna alandamine müüja müügilaekumi ehk kogutulude TR vähenemisele. Hinna tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine) ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne. Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR). Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus Abrham Maslow püramiid
aga on odavad jne. oleneb pakkumisest. Kui millegi pakkumine on väike, siis on see ka kallis. Piirkasulikkuse teooria - pudel vett meie oludes ja kõrbes!Maksame viimase viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja),
Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik Kas kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). Jah, tõepoolest peaks sel juhul olema täidetud kasumi maksimeerimise kuldreegel Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiperioodil perioodil on elastsem (hinnatundlikum) Kas täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut? Ei, täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad homogeenset toodangut Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Ei tähenda, kuna firma teenib normaalkasumit Klassikalises firmateoorias täieliku konkurentsi turul püüavad firmad maksimeerida Kasumit Konstantsete kuludega tootmisharu: Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne
piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. Turul ca 80% suuri ja 20% väikseid tegijaid. MONOPOOLNE KONKURENTS:
Samuti kui ta kahjumit) õige majanduslikku kasumit Info firma kulude toodangu nõudluskõver on sellest, missugune tahab lõpetada tootmise tootmismahu valikuga kui ta leiab kulude kohta näitab kauba horisontaalne sirge). firma seda kaupa ta saab seda teha. (Qõige punktis, kus kokkuhoiu võimaluse. hind, sest p=MC Mastaabisääst puudub. toodab. p=MC=MR) Ühiku tootmiskulud on väiksemad väiksemates firmades. Monopolistlik Info levik on hea. Firmasid on palju. See Toodang on erinev Märkimisväärsed Teatud piirides suudab Pikal perioodil firma konkurents Info ei ole täielik
esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma kogukulu väheneb toodangu koguse suurendamisel. Konstantse mastaabiefektiga kaasneb konstantne keskmine kulu ehk konstantne mastaabisääst ning kahaneva mastaabiefektiga kasvav keskmine kulu ehk kahanev mastaabisääst. 9.MONOPOL Monopolid müüvad elektrienergiat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid.
KASUMILÄVEL ehk TASUVUSPUNKTIS on TR = TC pikal perioodil saavad kõik TKTl tegutsevad firmad NULL(MAJANDUS)KASUMIT ehk teisisõnu teenivad ainult NORMAALKASUMIT TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC MIINIMUMPUNKTIS ( P = ATC min) MITTETÄIELIK KONKURENTS MONOPOL turul üks ettevõte, unikaalne toode, hinnamääraja, sisenemisbarjäärid. Tekkepõhjus mastaabisääst ja sisenemisbarjäärid LR. MONOPOL on hinnategija/-määraja monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga monopoli piirtulu MR tooteühiku hind P monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D · Piirtulu väiksem, kui P müüki saab suurendada vaid hinda alandades. · MC ei ole kunagi neg ei tooda mitteelastse nõudluse osas, kuna see toob kaasa TR vähenemise. · Puudub pakkumiskõver
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
Monopoli efektiivsus - Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned: 1) turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur; 2) firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt); 3) toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt); 4) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid. Monopolistliku konkurentsi firma - Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma toodangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suht väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR = MC)
ei ole muutunud nõudlusega kohanemise ajal. · Pikal perioodil määravad kauba hionna ettevõtte madalaimad keskmised kulud pikal perioodil · Tootmisharu pakkumiskõver pikal perioodil väljendab hinna ja pakutav koguse suhet kui firma on täielikult kohanenud maj kasumi või kajumiga. Kasvavate kuludega tootmisharud · Mõningates tootmisharudes ühiku tootmiskulud kasvavad, kui haru toodangumaht suureneb (ressurssi hind tõuseb tooraineturul) · SELle tulemuseks on keskmise kulu kõvera nihe ülespoole. · Selgitus tasakaalu olukorra tekkimiseks . · Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumisega S (tasakaalu punkt A kogus Qe hind p E) · Firma kogus Qi, nõudluskõver MR ja MR=mc, hind P (ei saa maj kasumit). · Turu nõudlus kasvab D1 tasakaaluhind PE1 · Kogus Q1e punkt B lühioerioodil 189 jooonis 8.9 · Firma nõudluskõver nihkub MR1, kus '
4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalu meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Monopolistlik konkurents – e/v pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid.
sellest, et tootmisel kasutatakse ressursside kõige efektiivsemat komb-i. ressursijaotuslik e Pareto efektiivsus- heaolu on max, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude
arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud.
Turu pakkumiskõver (täieliku konkurentsi puhul) saadakse üksikute firmade pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal. Mikroökonoomika harjutustund 10.11.2011 Saime KT-d tagasi. Minul enam vähem ok tulemus, siiski esineb küsimusi, kus on möödarääkivusi õppejõuga. Näiteks erinev arusaam veiselina kokkuostuhinna mastaabist (kas üle maailma või vaid mingi Eesti küla probleem) jms. Mikroöko Monopol 16.11.2011 Monopol on 1 müüja, kes müüb ainulaadset kaupa ning turul konkurents puudub. Turukaitsetõkete (barjääride) olemasolu, kasutab ära oma suure mahu tõttu tekkivat mastaabisäästu ning tänu sellele on tooteid võimalik pakkuda odavamalt, kui võimalikel konkurentidel. Tihti on seadusandlikult loodud piirangud, mistõttu teistel firmadel keeruline sama tegevusharuga tegeleda. Lisaks võib monopol olla oluliste ressursside ainuomanik. Siia käib joonis lk 208 õpikust
ÕIGE Kui kaubaühiku hindon keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. ÕIGE Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest mille keskmine kogukulu on minimaalne VALE. Kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu = piirtulu Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse mille piirkulu võrdub hinnaga. ÕIGE TKTl toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. VALE Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel kus keskmine muutuvkulu =4 krooni peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS
• Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: • täielik konkurents • monopolistlik konkurents • oligopol • monopol Täielik konkurents (1) Vajalik nelja tingimuse olemasolu: • firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest • firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta • turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast • kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents • Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul • Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik:
Vajalikud tingimused: 1) firmade suur arv, kusjuures iga firma tootmismaht in turu mahuga võrreldes väike ja ükski firma ei saa oma suurusest lähtuvalt turuhinda mõjutada 2) homogeense kauba tootmine, s.t. Et kõik kaubad selle hüvise turul on ühesugused, sõltumata sellest, milline firma neid toodab; seetõttu on tarbijal ükskõik missuguselt müüjalt ta kaupa ostab, kuivõrd kõik müüjad müüvad neid ühesuguse hinnaga ja kui mõni müüja püüab oma tooteid müüa turuhinnast kõrgema hinnaga, siis tõenäoliselt ei osteta selle firma tooteid enam. 3) Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine, miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4) täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otsuseid tegevad tootjad ja tarbijad. FIRMA JA TOOTMISHARU NÕUDLUSKÕVER
Selleks, et otsustada, kuidas jaotada hüviseid ja tootmistegureid majandussubjektide vahel, on olemas kaks mehhanismi: · käsumajandus · turumajandus Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee, mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda, mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda, kuidas toota, reguleerib 6
Hinnaga viis krooni kilo ei ostaks keegi tema kartuleid kui igal poolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole meie talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest nelja krooni eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see enam kartuli kasvatamisega seotud kulutusi katta. Uurime seda turgu, kus meie kartulikasvataja tegutseb, lähemalt. Esmalt on näha, et sellel turul on nii müüjaid kui ostjaid palju ning üks müüja moodustab kogu turust suhteliselt väikese osa. Sellises olukorras ei saa üksik tootja kontrollida hinda vaid peab leppima turul kehtiva hinnaga. Kui mõni müüjatest lahkub või MAJANDUSTEADUSE ALUSED 35 mõni juurde tuleb ei mõjuta see pakutava hüvise hinda. Lisaks sellele, et meie talumees on hinnavõtja ei ole tema jaoks ka mingisuguseid takistusi sellele turule sisenemiseks või sealt väljumiseks
siiski ideaalsed asenduskaubad. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. Monopolistliku konkurentsi tunnused: Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on vaba; Toode on diferentseeritud (eristatav); Kontroll hinna üle (toote eripära või ettevõtte asukoha kaudu) on väike. Oligopol - turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet. Oligopson – turg, kus on vähe suuri ostjaid. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel.
määratud hinnaga. Teades turuhinda, otsustavad firmad, kui palju kaupa sellise hinnaga toota. Konkurentsiturul on edukad ettevõtted, kes suudavad turuhinaga müües kasumit teenida. Kahjuks vastavad eespool kirjeldatud tingimustele vähesed turud. Põllumajandustootmine on täieliku konkurentsi tunnustega. Teravili, liha, piimatooted on kaup, mida leiame poes üsna suure valiku ja samas sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemasoleva hinnataseme ja tingimustega. Samalaadne turustruktuur on kujunenud mõnes IT valdkonna segmendis, aga samuti organiseeritud suurematel börsidel ja väärtpaberiturgudel. Mittetäielik konkurents Täiskonkurentsi turust erinevad vormid kuuluvad kõik mittetäieliku konkurentsi alla. Kui mingis tootegrupis on turul toodet või teenust pakkumas vaid üks firma (nt Vene Gazprom
nihkuvadülespoole; ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole polefirmal firmalmingeid mingeidpüsikulusid. püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b)miks firma miks pika firma perioodi pika keskmise perioodi kulu keskmise kõver kulu on on kõver U-kujuline; U-kujuline;
Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned: turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt) toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid Monopolistliku konkurentsi firma Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma tootangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suhteliselt väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR=MC). Kuna
33. Makroökonoomika on õpetus: rahvuslikust ja globaalsest majandusest. 34. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on turud ja omandiõigus. 35. Harri võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri toodab seespool oma võimaliku tootmise piiril. Arvestustest 2.1 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7
kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus.
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4. kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada hinda, on võimalik mõjutada ainult kauba kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul, kalandus
annaabi.ee 
