vähemalt pool tundi tegema kerget treeningut. Hea on valida sellised tegevused, mis kestavad kauem ning nõuavad paljude lihaste pingutust näiteks kõndimine, sörkimine, tantsimine, jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha suurem probleem. Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk ja mitmesugused liigestehädad.
soodustavad tervislikke eluviise? Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused. Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, alkohol, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus jne. 2. Tervise- ja heaoluprofiil Terviseprofiil on maailmapraktikas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade paikkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Profiili koostamisel on sisendiks nii indikaatorite alusel kogutud statistilised andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning terviseja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Alates 2018
maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv 2025. aastaks 16%. Paljud inimesed, kes on haigestunud esimese tüübi diabeeti, elasid varem väga tervislikku ja aktiivset elu. Siiski tekib haigus kindlatel põhjustel. Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused, neerukahjustused, pimedaksjäämine ja palju muudki. Erilist hoolt ja tähelepanelikkust vajavad diabeetikute jalad, mis vale hoolitsuse korral võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata. Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi. 3 Diabeedi olemus, miks tekib? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud
Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · naistel põetud rasedusaegne diabeet 5 Teist tüüpi suhkurtõbi kujuneb välja aegamööda aastate jooksul, esialgu ilma oluliste diabeedi tunnusteta. Veresuhkur tõuseb vähehaaval ja organism kohaneb selle normist kõrgema tasemega. Janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad esineda vähesel määral või hoopis puududa
Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire
hommikune normilähedane veresuhkur, s.o. 4 - 5 mmol/1 See raviviis on sobiv eelkõige ülekaalulistele diabeetikutele. Kui kombineeritud raviga ei saavutata head diabeedi kompensatsiooni, siis tuleks üle minna mitmele insuliini süstekorrale või üksnes insuliinravile. NB! Insuliinraviga saavutatakse küll paremini normi lähedased veresuhkrud, kuid kaasneb kehakaalu suurenemise oht, sest insuliin tõstab söögiisu. Suurenenud kehakaal vähendab omakorda kudede tundlikkust insuliinile. Insuliinravi on väga individuaalne ja selle otsustab raviarst. 2.2 HEA ENESETUNDE SÄILITAMINE Diabeedi ravi eesmärgiks on haiguse hea kompensatsioon, s.o. hea enesetunde ja töövõime säilitamine ning liiga kõrgete või liiga madalate veresuhkru tasemete vältimine. Vältida: o hüpoglükeemiat (liiga madalat veresuhkrutaset) o hüperglükeemiat (liiga kõrget veresuhkrutaset) o tugevat stressi, mis põhjustab veresuhkru tõusu
ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv 2025. aastaks 16%. Paljud inimesed, kes on haigestunud esimese tüübi diabeeti, elasid varem väga tervislikku ja aktiivset elu. Siiski tekib haigus kindlatel põhjustel. Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused, neerukahjustused, pimedaksjäämine ja palju muudki. Erilist hoolt ja tähelepanelikkust vajavad diabeetikute jalad, mis vale hoolitsuse korral võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata. Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi. 3 Diabeed ja millest on see tingitud?
ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainuüksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraai. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada kätte kõik asendamatud aminohapped. Valguvajadus sõltub kehakaalust. Täiskasvanud inimese päevase valguvajaduse arvutamiseks (grammides) on pakutud välja valem, mille kohaselt tuleb kehakaal kilogrammides korrutada 0,8-ga. Näiteks 60 kilo kaaluv inimene vajab selle arvutusreegli kohaselt päevas 60 x 0,8 = 48 g valke. Tavatoiduga saab inimene aga enamasti umbes kaks korda rohkem valke kui keha tegelikult vajab. Suuremas koguses valke vajatakse vaid teatud eas ja teatavates olukordades: noorukiiga, rasedus, imetamine, jõutreening, vanadus, AIDS, vähktõbi jms. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega.
raskeid tüsistusi. Diabeeti on kahte tüüpi: · I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (tekib enamasti noortel) ca 15% diabeetikutest. · II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (tekib enamasti eakamatel ja tüsedamatel inimestel) ca 85% haigestunutest. Diabeet on haigus, mida täielikult välja ravida ei saa, kuid ravijuhiseid järgides on võimalik vere suhkrutase normis hoida ning vältida haigussümptomeid. II tüüpi diabeeti peetakse tihtipeale kergemaks, kuid haiguse pikaaegne ja hiiliv iseloom ning sellega seotud terviserikked võivad põhjustada lisaks diabeediga sageli kaasnevatele haigustele ka diabeedi hilistüsistusi. Tüsistused võivad areneda aastaid ning muutused tekivad eelkõige veresoontes ja närvides halveneb verevarustus ja väheneb närvide tundlikkus. Samas on tänapäeval
(Rajasalu 2003) PANE TÄHELE! Kui I tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta nii kõrgele, et tekib potentsiaalselt eluohtlik seisund ehk ketoatsidoos, mis väljendub isutuses, iivelduses, oksendamises, rohkes urineerimises ja kõhuvalus, üldises nõrkuses ning isegi teadvuse häiretes. (Brewer 2008:14-15) I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada! ( Täht 1999 ) Suurem osa inimesi, kes haigestusid esimest tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti. (Täht: 1999) Insuliinravi põhimõtted ja eesmärgid: Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini. Toidu poolt põhjustatud veresuhkru tase ei tohiks tõusta üle 8-9 mmol/1 ja veresuhkru tase peab normaliseeruma enne järgmist toidukorda. Peab vältima raskekujulist hüpoglükeemiat. (Täht: 1999) 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet
C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea preparaatidele (insuliini sekretsiooni soodustavad) Insuliinravi Vajalik Vaid insuliini reservi ammendumisel DM perekonnas + ++ Surma põhjused Neeru kahjustus, südame, Südame ja veresoonte
kaasa vedeliku kaotuse organismis ja märkimisväärse kaalulanguse. Kuid aga vedelikukaotus ja lihasmassi vähenemine pole tõuge juubeldusele. Veevarud üsna kiiresti täienevad, kui midagi juuakse ja lihasmassi kaotamine võib jäädavalt rikkuda normaalse ainevahetuse [8]. 2.2. Haigused 2.2.1. Ülekaalu probleem Ülekaal on sageli tingitud ülesöömisest. Ta näitab, et konserveerunud rasvas energiat on kogunud rohkem, kui on tarvis. Kehakaal või suureneda 2 korda rohkem, normaalkaalust. Sellist seisundit juba nimetatakse ülekaaluks ( Joon. 3) Ülekaal tuleb aeglaselt ja areneb tasapisi. Sellisel perioodil peab kasutama ärahoidmismeetodeid, mida on palju kergemini teostada, kui järgnevat ülekaalu [9]. Peamised faktorid, mis põhjustavad ülekaalu: 9 - geneetiline eelsoodumus - keskkond - ainevahetus - eluviis
· kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi
liikumist. Veresoonte ummistumine tekitab suuri probleeme inimese organismis ning seisund võib muutuda eluohtlikuks, tekitades infarkti. Aitab oma toitumise kontrollimine. Jälgima peab, et sööks lahjat liha; eelisttud on linnuliha punasele lihale; süüa rohkem kala; mitte liialdada munade, juustu, täispiima jms; piirata sokolaadi, kookide ja küpsiste söömist; vältida toidu praadimist ning kasutada toiduvalmistamisel taimeõli (Ibid). Inimesi piinab ka selline häda nagu kõrge vererõhk mida esineb rohkem vanematel inimestel. Üheks kõrge vererõhu põhjuseks on liigne soola tarbminine. Kõrgele vererõhule aitab kaasa kõrge kolesterooli tase veres ning stimulantide kasutamine, nagu kohvi ja ravimid. Kõrgest vererõhust aitab jagu saada toidu mitte soolamine enne ja pärast toiduvalmistamist ning ka valmistoitudest hoidumine, kuhu on parema säilimise tagamiseks sool juba lisatud. Samuti on oluline säilitada madal kolesterooli tase veres (Ibid).
kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre. Sellise süsteemi eeliseks on, et püütakse vältida südame ja veresoonkonna haigusi ning muid tüsistusi ja elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Meie keha vajab funktsioneerimiseks toitaineid. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud. See tähendab, et toidust saadakse energiat soovitatavalt 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. 1.3.1. Süsivesikud
kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre. Sellise süsteemi eeliseks on, et püütakse vältida südame ja veresoonkonna haigusi ning muid tüsistusi ja elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3 Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Meie keha vajab funktsioneerimiseks toitaineid. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud. See tähendab, et toidust saadakse energiat
Tervisliku eluviisi oluliseks osaks on õiged võtted puhkuseks ja lõdvestuseks. Õige on aktiivne puhkus ja kultuuriline meelelahutus, viibimine looduses. Loobuda tuleks kergest ja kiirest lõdvestusest suitsu, alkoholi või narkootikumide abil. 1.3.1 Suitsetamine Isegi juhul kui inimene tegeleb spordiga kuid samal ajal suitsetab tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused. Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb.
On ka väiteid, mis ütlevad, et II tüüpi diabeeti haigestuvad suurema tõenäosusega madala sünnikaaluga inimesed, mõningate retseptiravimite (näiteks kortikosteroidide) tarvitajad ja hormonaaltalitluse häiretega (näiteks kilpnäärme ületalitlus ja Cushingi sündroom) inimesed. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on : · Pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · Ülekaalulisus · Metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · Naistel põetud rasedusaegne diabeet. DIABEEDI TÜSISTUSED. Diabeet võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel diabeetikutel ja neid saab hoida või nende raskusastet vähendada korraliku veresuhkru ohjeldamisega. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning
· Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid
Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti. II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi.
Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine armastab samuti suitsetada. Kodus tarvitatavad ravimid: vererõhuravim Noliprel Arginine, 2,5 mg/0,625 mg (1 tbl. 1 kord päevas), kolesterooli alandav ravim Atoris, 30 mg (1 tbl. päevas), D-vitamiini toidulisand. Patsient võtab ravimeid väga ebaregulaarselt. Analüüsid/uuringud: vere analüüs-kolesterool, 24 h monitooruuring. EKG, uriinianalüüs. Patsient on 175 cm/86kg (KMI 28.08). Patsiendile kehakaal muret ei tee, kuigi aasta jooksul on lisandunud 10 lisakilo (enamasti vöökohale, ümbermõõt 105cm). Toitumine: Enamasti sööb 2 korda päevas, lõunal ja õhtul. Hommikul joob kanget musta kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. Lõuna on tihti toitainetevaene (võileivad, nuudlid), õhtusöök on jällegi koguseliselt liiga suur ja rammus (eelistab vürtsikat ja rasvast toitu). Õhtuti armastab vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos perega. Alkoholi
isheemia tõve tekkega..Enamike asju mis sisaldavad suhkrut me teame aga on ka palju neid mida me ei oska aimata.Näiteks soolastes konserveeritud toitudes. Sammuti ei tea inimesed ,et paljud toiduained mida reklaamitakse välja lausega ,,vähem rasva" sisaldavad suuremas koguses suhkrut. Sool suurendab isheemiatõve riski oma vererõhku tõstva toime tõttu ja see on oluline riskitegur mis esineb umbes igal kümnendal inimesel.Kuna kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tekitab harva haigus nähte ei pruugigi inimesed enda haigusest teadlikud olla. Alkoholi kahjulikkuse ja kasulikkuse üle on juureldud juba kaua aega.Ometi on teadlased tõestanud , et mõõdukas koguses alkoholi on tervisele kasulik. Paljud teadlased on avastanud et karsklastest meestel ja naistel on suurem oht haigestuda isheemia tõppe kui neil kes tarvitavad mõõdukas koguses alkoholi.Teada on fakt ,et alkohol tõstab kasulike kõrge
tüdrukutest (3: 51). 6 2.TOIT JA TERVIS Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid-süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele. See on oskus, mida peab õppima. (5: 4) Tänapäeva Euroopas on kuus seitsmest kõige olulisemast enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme-joome ja kui palju me liigume (1: 9). Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja
“ (5) Tabel 1. Kehamassiindeksi protsendid (http://www.toitumine.ee/tervislik-kehakaal-3) <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Toiduenergiat mõõdetakse enamasti kilodžaulides (kJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ. Selle põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad, aga ka alkohol ja orgaanilised happed. (4) Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest 10 Joonis 3. Energiavajadus sõltuvalt inimese elueast (päevas) (http://www.toitumine.ee/energia-ja- toitainete-vajadused)
Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase. Neil kõhunääre toodab insuliini, kuid toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Neil aitab veresuhkrut õigel tasemel hoida toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tabletiravi. Vahel võivad vajada ka insuliini. Nõuanded Kalorid tähtsamad kui süsivesikud: Piirata toiduhulka ja kalorite hulka, Suurendada kehalist aktiivsust. Vähem loomset rasva. Vältida pikki toiduvaheaegasid Magusa piirangud erinevad
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi
lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine,
lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp.kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid pH mõõdab aine happelisust või aluselisust – näitab lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. o pH taset mõõdetakse skaalal 0-14, 7.0 on neutraalne o mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem ja hapnikurikkam on lahus o mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides.
kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp.kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid pH mõõdab aine happelisust või aluselisust – näitab lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. pH taset mõõdetakse skaalal 0-14, 7.0 on neutraalne mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem ja hapnikurikkam on lahus mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides.
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4] 4. TOIT JA TEGELIKKUS Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ''ühe minuti'' supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog'id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
