loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu - Repressioonid olid eelkõige intelligentsi ja haritlaste vastu (neilt kardeti kõige suuremat ohtu vastuhakkamisena) - Repressioonid tabasid ka komparteid - Sõjajärgsetel aastatel pidas Nõukogude Liit sõda omaenese rahva vastu metsavendlus Balti riikides, rahvaliikumine Lääne-Ukrainas
Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid )
enamuse. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ja pöördus seniste liitlaste vastu. Üks eesmärk- saada võim. Stalinil õnnestus Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemdalda. Trotski sadeti Nõukogueliidust välja. Stalin saavutas ainuvõimu. Stalini võimule tõusule järgnes tema ülistamine. Suur terror Stalini vägivallakampaania, mis oli suunatud esialgu talupoegade ja monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Tihti langesid terrori ohvriks inimesed kes olid teda aidanud. Loodi ülemaailmsete sunnitöölaager (GULAG) Seal surid vangid massiliselt. Stalini jaoks oli GULAG oluline vahend nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel.
talupojad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda. Suur terror Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Nüüd aga asus Stalin oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks need, kes olid aidanud Stalini terroriaparaati üles ehitada. 1937.aasta hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja sunnitöölaagrites valitsenud
Kadus tööpuudus, eriti kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama vägivalda: talupoegadelt konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Pandi alus ka kolhoosidele ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal hakati kasutama suurt terrorit, mis tähendas seda, et komparteid, julgeolekuorganid ja armeed puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel avaldatud andmed viitavad aga 40 miljoni inimese surmale. Mina arvan, et diktatuurid olid erinevad, sest näiteks erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ja ,,agressorite" ohjeldajana. Hitler soovis
talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse – 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest, – tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske. • Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele – 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega. Vägivallakampaania, suur terror • 1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp – hakati puhastama komparteid, – nõukogude võimu keskasutusi, – julgeolekuorganeid, – armeed. Terrori alla sattusid ka need, kes selle üles ehitasid. Suur terror • Korraldati palju näidisprotsesse olematute “rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. • 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Suur terror
Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajandisse ehk kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kullakuteks ja saadeti sundtöölaagrisse või Siberisse.Kokku küüditati neid ligi 9 miljonit, 1937 aastaks oli ühinenud talumajapidamisi 93%, vähenes teraviljasaak, loomade arv. 1934 alustas Stalin vägivalla kampaaniat Suur terror. Asus oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed, langesid ohvriks samad inimesed kes olid tal kunagi aidanud terroriaparaati üles ehitada. 1934 langes Stalini käsul korraldatud atendaadi ohvriks üks NSV juhte Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat, süü aeti rahvavaenlaste peale, korraldati näidisprotsessid, kus end süüdi tunnistati ja nad maha lasti. Terror omandas suure hoo 1937 aastal kui hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati
Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra, tuues tänavale tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga
Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt. NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond
Üleminek: NEPi lõpp, likvideeris eraettevõtluse ja põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, Punaarmee ettevalmistamine, industrialiseerimine, kadus tööpuudus, viisaastaku plaanid, tööstusriik, raskus viljavarudega- võeti jõuga, 1932-33-suur nälg, sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse, Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 1934 Suur terror- Stalini vastaste hävitamine(komparteid, julgeolekuorganid, Punaarmee juhtkond NSVL rahvusvähemused. GULAG- sunnitöölaagrite süsteem, oluline vahend NSVL rasketööstuse ülesehitamiseks. Stalin peitis oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Demokraatlikud riigi:
Stalini sisepoliitika industrialiseerimine, kollektiviseerimine, terror NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud
1932.a oli kolhoosidesse ühinenud 62.4% talumajapidamist, 1937.a 93%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi, vähenes teravvilja saaks ja loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.a lõpuks, tagajärjed olid nii rängad et NSV Liit ei toibunudki neist Suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et kindlustada oma võimu, mis on tuntud suure terrori nime all. Stalin hakkas vaenlastest puhastama ka komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed, tihti langesid terrori alla need inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu
Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist. II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused Raudne eesriie. Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e rahvademokraatia idee näol, mis võimaldas arvestada antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. Komparteid ja vasakpoolsed parteid olid peale II MS populaarsed, kuid seda vaid ajutiselt. Euroopa oli lõhenenud ja tema tähtsus langes. 1945-49 USA majandus stabiliseerus ja läks ülesmäge. Dollar muutus ülemaailmseks valuutaks. 1944 asutati Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Maailmapank (NSVL ja RD- maad jäid sellest kõrvale). Sotsialismileeri tekkimine Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide
Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning mõrvade eest tapeti maha n-ö süütuid inimesi. Peagi tapeti kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemusrahvad. Loodi ülemaailmne sünnitöölaagrite süsteem, kus vangid surid massiliselt ebainimlike tingimuste tõttu. Hukkunute arvuks peetakse 40milj. Erinevalt Hitlerist
abistamiseks tegelikult valmis ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka.
1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks? Majanduslikud: majanduskriis Saksamaal. Poliitilised: lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Võimu kehtestamine: keelustati komparteid. Valitsusele anti erakorralised volitused- Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed. Juudivastased rassiseadused. Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine. Haakristidega lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo- poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja
tugevnesid. · Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid, jätkusid küüditamised · Repressioonid suunati eeskätt intelligentsi ja kultuuriringkondade vastu- just nende poolt kardeti tärkavat süsteemi kriitikat · Repressioonid tabasid ka komparteid, kust kardeti tõusmas tõenäolist või tegelikku opositsiooni kõrgemale juhtkonnale (nn Leningradi süüasi, EKP KK VIII pleenum jne) · Sõjajärgsetel aegadel pidas Nõukogude Liit sõda omaenda rahva vastu metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas · kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning
kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Kolhoos- talumajapidamiste ühismajand 1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades. GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kuidas kommunistid võimu kindlustasid? 5. Läänemeremaad. Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika
tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut. Alustati sundkollektiviseerumist, mille käigus ühendati majapidamised loodi kolhoosid. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks. Kollektiviseerumine andis põllumajandusele raske hoobi. Suur terror Stalin alustas 1934 suurt terrorit. Ta hakkas komparteid oma vaenlastest puhastama. NSVL hakati pidama näidispotsesse. Terrori ohvriks langesid ka rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG), millel oli oluline roll nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. Stalini diktatuur oli 20.saj veriseim Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Erinevalt Hitlerist esines Stalin rahutoojana.
Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati aastatel 1929-1933 ligi 9 miljonit inimest. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. 1934. aastal alustas Stalin vägivallakampaaniat - suur terror. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste", näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastatstest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Erilise hoo omandas terror 1937. aastal, mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused, hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhjapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Stalini
olukord stabiliseerunud. Lääneriikide sekkumise põhjused: 1. I MS ajal oli Venemaale saadetud palju sõjavarustust ja taheti ära hoida selle sattumist punaste kätte. 2. Oldi huvitatud poliitilise süsteemi stabiliseerumisest 3. Mure MSa käigu pärast 4. Taheti kätte saada oma kapitalimahutusi Venemaa käest 1919 Entente poliitika muutus. Viisid oma väed ära. 1920 kodusõda lõppes 1919 loodi Komintern Kommunistlik Internatsionaal, sinna kuulusid teiste maade komparteid, juhtorganiks oli kominterni kesktäitevkomitee, eesotsas Zinovjev. Peale Esimest maailmasõda oli tööstus langenud sajandivahetuse tasemele, linnad tühjenesid (linnas polnud toitu). 19141920 oli riik kaotanud u. 20 miljonit inimelu. Petrogradis oli inimesi poole vähem kui enne sõda, polnud kedagi, kes teostaks proletariaadi diktatuuri. Põllumajanduses vähenes külvipind, sest viljakaubandus oli keelatud.
Talupoegade vastupanu murdus ning 1932.a. oli kolhoosidesse ühinenud 62,4% talumajapidamistest. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.a. vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste" vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud
Huvitavad on endise pea- ministri iseloomustused oma endistele kolleegidele. Gorbatšov ja Jakovlev on tema silmis meie aja kaks “pahaendelist”, “kurjakuulutavat” (зловещие) figuuri, kes “reetsid suure deržaava ja oma rahva”, samuti “tühisus” Jeltsin, kelle õpetajad olid ookeani taga. Jakovlev olevat põlanud kõike seda, mis nõukogude inimesele püha, ta vihanud Suurt Oktoobrit 1917, nõukogude korda, komparteid, deržaavat, sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50 Gorbatšovile heidab valitsuse esimees ette selge ja realistliku programmi puu- dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem- poolsete vahel, silmakirjatsemist ja valetamist ning vähest otsustavust tegutse-
o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid o NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja o See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust o 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema
laev: kokku 14 000 Est, 52 000 Lät. 07.39 Stalini ultimaatum: sõbralike valitsuste moodustamine. Smetona põgenes (jättis peaminister Antanas Mekyse juhtima), Päts ja Ulmanis alistusid hääletult. Balti sõjaline hõivamine valmis 21.06. Venemaa saatis Balti riikidesse: Est Andrei Zdanov, Lät Andrei Võsinski, Lit Vladimir Dekanozov. Ülesandeks: 1) määrata uute valitsuste koosseisud (Johannes Vares, Lat Augusts Kirhensteins, Lit Justas Paleckis). Kohalikud komparteid 150/500/1400 liiget, palju juute + post 1940 oportunistid 2) valikuta parlamendivalimised, valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin, Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzins, Antanas Snieckus
Sotsiaaldemokraatlik Partei, Norra Töölispartei. Kuuluvad Sotsialistlikku Internatsionaali. Vasaksotsialistlikud erakonnad toetuvad tööliskonna ja haritlaste vaesematele kihtidele, nõuavad eraettevõtluse piiramist ning elanikkonna jõukamate kihtide suuremat maksustamist. Nt Norra Pahempoolne Sotsialistlik Partei, Taani Sotsialistlik Rahvapartei. Endine kommunistlik vool on hääbunud, endised komparteid on vahetanud nime ja muutunud vasaksotsialistlikuks: Soome Vasakliit, Rootsi Vasakpartei, Ungari, Serbia ja Bulgaaria sotsialistlikud parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil
Ametiühingutest võrduvad sellised grupid Kompartei oli ka seotud ametiühingute liikumistega ja esimene eesmärk oli tööliste õiguste eest võitlemine 1922-23 kompartei väga aktiivne, tegevus edukas, päris palju pooldajaid, korraldasi streike. Streikidel vahel üle 100 000 inimese. Näitas et probleemid aktuaalsed. Kompartei tegevus ei meeldinud mõistagi nendele kes olid tol hetkel võimu juures(sõjadiktaatorid). Streike hakati maha suruma ja komparteid karistama. Huvitava kombel samasugune põrandaalune ühing ka guomindangil. See on huvitav aeg, 20ndad, millal kompartei ja guomindang tegid koostööd. Mõlemad sellised opositsioonipoliitilsied jõud. Peale parlamendist välja heitmist hoidis guomindang üsna madalat profiili. 20ndatel aastadel moodustasid kompartei ja guomindang ühisrinde. Mõlemal parteil luba kuuluda ka teisse parteisse, võisid olla mõlemas parteis korras. Mõlemad olid seotud vene komiterniga
kõik majandus otsused tuleb kinnitada poliitbüroos. NLi majandus laienes ekstensiivselt loodusressursside müümise arvelt. Majanduse aparaat oli kokku kasvanud poliitilese võimuaparaadiga. Väga tähtis osa oli sõjatööstusel. Tekkis ametnike ringkäendus ja telefoniõigus. Hakkas tugevnema varimajandus ja korruptsioon. Partei juhtkonda oli tekkinud reformaatorid ja tagurlased. Breznev oli neostalinistlik- tagurlane. Tahtis Stalinit rehabiliteerida. Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla. Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.12 MIHAIL GORBATSOHV 1985-1991
Tööerakond, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Norra Töölispartei. Kuuluvad Sotsialistlikku Internatsionaali. Vasaksotsialistlikud erakonnad toetuvad tööliskonna ja haritlaste vaesematele kihtidele, nõuavad eraettevõtluse piiramist ning elanikkonna jõukamate kihtide suuremat maksustamist. Nt Norra Pahempoolne Sotsialistlik Partei, Taani Sotsialistlik Rahvapartei. Endine kommunistlik vool on hääbunud, endised komparteid on vahetanud nime ja muutunud vasaksotsialistlikuks: Soome Vasakliit, Rootsi Vasakpartei, Ungari, Serbia ja Bulgaaria sotsialistlikud parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil
grupi liikmete vastu, järk-järgult veenis ka Stalinit, et tõepoolest on tegemist inimestega, kes on NL võimu vastased. Mingeid suuri süüdistusi tegelikult polegi. Kõige olulisem on see, et Leningradi seltskonda hakati süüdistama, et nad nö liigselt pööravad tähelepanu Leningradile ning teiseks neid inimesi, kes sinna kuulusid, hakati süüdistama selles, et tahavad Vene Föderatsiooni staatust NL koosseisus tõsta. Vene Föderatsioon tegelikult oma komparteid ei omanud, samas teistel liiduriikidel olid need olemas. Leningradi tegelased kõnelesid sellest, et võiks päevakorda tulla, et ka Vene Föderatsioonil võiks olla oma kompartei. Nendest tühistest süüdistustest piisas, et kokku panna Leningradi süüasi, mille tulemusel tegelikult mitu grupi kõige mõjukamat liidrit hukati. Ka nt Karjalas toimus väga ulatuslik puhastus, Karjala LV juhtkond võeti maha ja juhtkonnavahetus sai
dets valmis mitmed sanitaarrongid. Kroonlinnast viidi Soome lahele mitmed Balti laevastiku sõjalaevad. Pihkvas kutsuti kokku 2 diviisi. Samasse Pihkva ruumi koguti Eesti ja Läti kommunistidest koosnev partisanisalk. Augusti 1924 loodi Venemaa Kommunistliku Partei juures Eesti komisjon - suhteliselt tagasihoidlik, aga nov keskel ühendati Komiterni komisjoniga - lõi kaasa nüüd Nõukogude Liidu tõeline raksevägi - Stalin, Trostki, Bersinski, Tsitseerin, Eesti komparteid esindast Otto Rästas. Riigipöörde plaan oli üsna lihtne - ei tehtud vähimatki katset rahvarevolutsiooni vallandada. Riigipööre pidi teostama salaja relvastatud salkade väljaastumistega - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Pidid võtma oma kätte valitsusasutused, sidekeskused, politseidasutused. Neutraliseerima sõjaväeüksused ja alles pärast seda tuli pöördada agitatsiooniga tööstustööliste poole ja kutsuma neid ühinema riigipöörajatega. Samal ajal oli tarvis vaja
ei jäävat muud üle kui püüda NL purustada sõjalise jõuga. Kasutati ära ka 1927 dipl elu sündmusi, 1927 katkestas SB suhted NL-ga Arcose tulemusel, Hiina juhtkond saatis välja NL spetsialistid, sõjaväelased, poliitikud, diplomaadid, lisaks tapeti ka NL saadik Vaclav Vorovski Varssavis. 1927 pidas Stalin oma tuntud raadiokõne, milles ütles, et lähiajal on kokkupõrge kapitalistliku maailmaga paratamatu, õhutati siseriiklikku sõjahüsteeriat. Vastandati komparteid ja teisi, kes on nende vastu. Väide sõjalisest konfliktist andis põhjust arendada ennaktempos tööstust, eriti sõjatööstust. Kolmas oluline tees 1928 tulenes u samalaadsest sõjahüsteeria allikast- Stalini väitel oli ees oodata klassivõitluse teravnemist. Seni oli räägitud, et klassivõitlus oli lõppenud, kodusõjas said klassivastased puruks löödud. Nüüd Stalin tuleb välja teesiga klassivõitluse teravnemisest.
annaabi.ee 
