Lõuna Jäi vahele Oode 6 Selga küpsist 6 * 50 = 300 Õhtu makaronid hakklihaga 538 1 klaas morssi 50 ~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004 Oode Virsik 59
1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste 202 kcal Aedviljasalat 10.5 kcal Leivaviil 51.9 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid 350 kcal Hakkliha 50 kcal Majonees 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder 525 kcal ananassimahl 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste- 202 kcal Lõhe- 271.5 kcal Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana 160 kcal vorstikaste 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00
Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g
magus kombineerida rasvade ja valkudega toiduvalmistamisviis mõjutab glükoosi taseme tõusu (värske või keedetud köögivili) kasutada kiudaineterikkaid toiduaineid II tüüp ehk täiskasvanute diabeet, mis Piirata toiduenergia hulka: ei sõltu insuliini kogusest organismis naised 1000-1200 kcal mehed 1500-1800 kcal Suurendada kehalist aktiivsust Toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada keetmist, hautamist, grillimist. Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012). 2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine
Pole võimalik saada tippsportlaseks ilma kooskõlastamata oma toitumis- ja treeningkava. Sportlane peab oma toitumise seadma järgmiste punktide alusel: · Organismi energiavajaduse rahuldamine. Esmatähtis ei ole toidukogus, vaid selle optimaalne koostis. Tippsportlasel võib olla kuni 3 korda suurem toiduenergia vajadus kui sama vanal, samas kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase
Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon) Sai, peenleib: 1 portsjon (1-2 viilu / portsjon) 1 portsjon= 50 kcal 7 Teine korrus: puuvijad, köögiviljad ning marjad Puu-ja köögiviljade ning marjade söömine on väga tähtis, sest sealt saame me erinevaid vitamiine. Soovitav on süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu-ja köögivilju ning mida erinevamad ja värvilised on viljad, seda parem on. Näide:Ideaalis: 2-4 portsjonit päevas(puuvilja) 1 portsjon:100g puuvilja, 2dl puuviljamahla, 15g kuivatatud puuvilja. 1 portsjon= 40-70 kcal
Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
matel. Isegi samasuguse kehalise koormusega üheealised inimesed vajavad energiat eri hulgal seetõttu võib sama toidukoguse tarvitamisel üks inimene säilitada normaal- Istuva töö ja vähese kehalise koormuse kaalu, teine aga kaalus juurde võtta. korral on 3160-aastase naise keskmine energiavajadus 1900 kcal päevas. keskmise päevase energiavajaduse näitlik tabel Väga vähene keha- Vähene kehaline Mõõdukas kehaline Suur kehaline line koormus koormus koormus koormus Keha- Vanus ja sugu (nt kontoritöötaja, (nt sekretär, (nt arst, meditsiiniõde, (nt ehitus-, met-
1 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine sealiha kana köögivili kala seened veiseliha Roa vorm praad kaste pajaroog supp hautis ahjuroog Pearoa nimetus kotletid kanakaste ühepajatoit uhhaa Seenehautis Rulaad Lisandid kartulipuder, riis, porgandi- hapukoor, hapukoor, leib riis, valge kaste keedetud kartul, tomatisalat ananassi salat keeduleem valge kaste,
9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid päevas kasutada kuni 10 tabletti, lastele ja rasedatele ei soovitata. Sahhariini kasutatakse külmade toitude magustamiseks. Need suhkruasendajad ei anna energiat. 10. Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi). Ei sobi magusad, s
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk menüü.............................
· Banaanid kooreta 90 kcal/100g · Keedetud kartul 77 · Apelsinid, kooreta 51 · Pirnid 48 · Maasikad 46 · Õunad 44 · Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem 2200 kcal ------------------- 7400 kcal Toitumishäired spordis · Toitumishäireid esineb sportlastel enam kui mittesportlastel, kuid põhjused on seni ebaselged · Enam esineb tantsijad, võimlejad, iluuisutamine, maadlus, ballett · Levinumad on o Anorexia nervosa o Buliimia Kuidas tunda ära toitumishäirega sportlast? · Raske on eristada kõhnumise eesmärgiga ja toitumishäirega sportlast · Toitumishäirega sportlane
Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
10 Joonis 3. Energiavajadus sõltuvalt inimese elueast (päevas) (http://www.toitumine.ee/energia-ja- toitainete-vajadused) Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. (4) Harris-Benedict’i valem: PAV, mehed 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, naised 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas Enim mõjutab energiakulu kehaline aktiivsus. Mida suurema intensiivsusega koormus, seda suurem on koefitsient (PAL), millega tuleb korrutada põhiainevahetuse (PAV) keskmist näitajat. (vt Tabel 2) (4) 11 Tabel 2
Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Näiteks võib võtta inimesed, kes kiire elutempo juures söövad ainult kiirtoitu ja maiustusi. Nende toidumenüüs ei ole juur- ja puuvilju ega piimatooteid. Toitained on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, peavad tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit ehk pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli, riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele. Kõrvale peaks jooma vett. 4
Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt
Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60% Valgud 10-15% Rasvad 25-30% Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). (http://www.diabetes.ee) 1 g kiudaineid = 2 kcal 1 g valku = 4 kcal
Ära söö umbes kolm tundi enne magama minekut. Veel parem on süüa nelja viimase tunni jooksul enne und ainult valgurikkaid toite ja vahetult enne magama minekut ühte toitu, mis sisaldab ainult valku. Süsivesikud Valgud Kartul Kala Riis Kana Pasta Väherasvane liha Nuudlid Kanamuna Leib, sai Piimatooted Helbed, müsli, puder Oad ja herned Puuviljad, mahlad, mehu Kohupiim Eelista aeglaselt energiat vabastavaid, süsivesikurikkaid toiduaineid. Must leib, pruun riis ja pasta sisaldavad rohkelt kiudaineid ning on rafineeritud teraviljatoodetest toitainerikkamad. Head ja halvad Eelista neid: Väldi neid: Marjamahl(ilma Magusad suhkruta), piim, kefiir karastusjoogid, siirupid, suhkruga mahlad Täisteratooted: must Krõpsud,
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks v
Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks
vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või
liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või
tahked loomsed rasvhapped. Rasvad sisaldavad kolesterooli, mis on ühelt poolt vajalik keha normaalseks funktsioneerimiseks teiselt poolt tekitab veresoonte lupjumist. Head kolesterooli sisaldavad kalarasvad ja taimsed rasvad halba aga loomsed rasvad. Keskmine eestlane sööb traditsiooniliselt rasvarikast toitu, kus on ülekaalus loomsed rasvad, peaksid olema aga taimsed. Kogu toidu kaloraazist võiks rasvad katta 30%. Näiteks kui süüa päevas 2000 kcal väärtuses toitu, peaks rasva olema umbes 60kcal ehk 67 grammi. Võrdluseks - 100 grammis sokolaadis on rasva 35-40 grammi! Kui mõelda nii, et rasv teeb paksuks ja viia rasvasisaldus toidus miinimumini, tekib organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, halveneb vitamiinide imendumine, võivad tekkida raskused hormoonide tootmises. Mis väljendub: jõuetuses, suures magusaisus, naha kuivuses, küünte ja juuste hapruses.
175 Pikkus(cm) 172 170 167 165 162 See tabel näitab, kas naise praegune kaal on vastavuses pikkusega. Mina olen 175cm pikk ja mu kaal on 68kg. Kui vaadata seda tabelit, siis minu kaal on normis vastavalt mu pikkusele kuid ikkagi tahan kaalus alla võtta kuna tean oma probleemsed kohad. Seega püstitan endale eesmärki 2 nädalaga alla võtta umbes 5kg. Toitumispäevik Enne dieediga alustamist kirjutan nädala jooksul üles kõik, mida ma endale suhu pistan. 1-päev: manna puder, kapsasalat, 2 tassi kohvi, 1 komm, püree, mulgikapsas, leib, sai, 3 tassi teed,väike magustoit, supp. 2-päev: 3 võileiba( kaks juustuga ja üks vorstiga), kohvi, 5 tassi teed, keedetud muna, 2 kotletti ja makaronid, kartulisalat, jäätis. 3-päev: supp( kartul, hakkliha, porgand ja tatar), riis, 3 praetud muna, leib, klaas jogurtit, 6 pelmeeni, 2 kommi, 6 tassi teed, kohvi, sivkad, 2 võileiba lõhega, kohvi, multivitamiini mahl.
Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi. Pruunistatud kanepi seemned tambiti upris jahus. Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas
30%. Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%. Nii ei anna leib ka sagedasel tarbimisel oma panust liigsetesse kaloritesse. Kolm mõõdukat viilu leiba ehk ligikaudu 100 g leiba annab umbes 200 kcal. Samas on aga rukkirasva rasvhapete seas ka need kaks rasvhapet (linool- ja alfalinoleenhape), mida inimorganism ise ei sünteesi, mis on inimesele asendamatud. Asendamatuid rasvhappeid vajab inimene toidus pidevalt, selleks et sünteesida pikemaid polüküllastamata rasvhappeid, põletikumarkereid, lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu
veevajadus umbes 75–100 ml kehamassi kg kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Vett saab organism joogi ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3–6-aastastel 1300–1700 ml, 7–10-aastastel 1900–2200 ml, 11–14-aastastel 1900–2600 ml, 15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa
Tapa Gümnaasium Annika Kari 9.c klass DIEET uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann Tapa 2011 Sisukord : 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Dieet 4. Dieet 5. Kiviaja dieet 6. Kiviaja dieet 7. Atkinsi dieet 8. Atkinsi dieet 9. Pildid Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi? Ki
5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas. Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine, ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse.
- siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli,
o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaalse kehakaalu säilitamine kuuluvad lahutamatult tervisliku toitumise juurde. I põhikorrus Teraviljasaadused ja kartul 813 portsjonit päevas Nende osakaal peab päevasest menüüst moodustama kõige suurema osa. 813 portsjonist peab moodustama: leib, sepik 47 portsjonit 1 portsjon on 30 g · kartul 23 portsjonit 1 portsjon on 90 g · teised teraviljatooted: puder, makaronid, helbed 23 portsjonit 1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad. Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
