Kauplus) Haabneeme: Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala Elanike arv (2018) Leppneeme: 576 Haabneeme: 5866 2. MIS AJAL ON TEKKINUD VÕI KADUNUD TURISMI-, TOOTMIS- JA TEENINDUSOBJEKTID? NIMETAGE. Kalatööstusega tegelev Kirovi kolhoos loodi 1950. aastal ning on eelkõige seostatav Tallinna külje all asuva Haabneeme alevikuga, kuhu rajati aastakümnete vältel omaette väikelinnana toimiv kolhoosi kesk asula. 1960 alustati Kirovi-nimelise kolhoosi kesk asula väljaehitamist. 1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ning kõik erastati. Kirovi kolhoos oli nö. Riik Riigis kus töötajad olid uhked, et nad seal töötasid kuna Kirovi kolhoos motiveeris oma töötajaid, andes neile suvilamaad, autoostulube, kortereid ning doteeris laste kooliskäimist. Kirovi
tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. Elu karastab aga tedagi, samas ka räsib, ja pärast Siberi-aastaid pole temast enam peremeest nagu ka kõigist teistest ümbruskonna taluomanikest, sest talud on kolhoosi võetud ja nende peremehed enamjaolt välja saadetud. Kolhoosi juhivad aga sootuks saamatud mehed, kellel pole elult justkui midagi oodata. Lootustandvad perepojad on võtnud sõda, metsad või pagulus, mida kokku tähistati ka sageli teadmata kadunuks jäämisena. Tegelased: Mats Aniluik Aiaste talu vanaperemees. Karl Aniluik Matsi vanim poeg, kes õpib Tartu ülikoolis. Taavet Aniluik Matsi noorim poeg, unistaja, teose alguses varsaaruga seitsmeteistkümne aastane poisike.
omandab eraomanikele kuuluva vara. Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.1941. aastal. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal. PTG õpetaja: V. Uussaar
Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda! Kolhoos (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul
Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära teha(lubatud oli ainult kolhoosi tarbeks vilja peksta). Arvo on selle vastu, tema vastutab. Ikkagi hakatakse tööd tegema. Arvole meeldib Vilma. Vilma kutsub mehe kinni. Arvo ütleb ära ning mainib, et peab sõjaväkke minema. Vilmale meenub Jaanus, kes läks ja enam ei naasnud. Saabub varumisvolinik Eesner. Tehakse koosolek. Põhjus- nõutud kogus vilja peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel. Käsib masina tööle panna(vihma sajab, pole tööpäev).
· Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese. · Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse. · Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega Majandus · Kolhoosi võeti maa, töövahendid ja suuremad loomad. · Esialgu olid kolhoosid ühe küla piires ja töötasid üsna edukalt. · Hiljem hakati neid ühendama ja siis algas allakäik. · Palk oli peaaegu olematu ja elus aitashoida õueaiamaa, väikeloomade kasvatamine · Moskva plaanis arendada rasketööstust ja Eestis pidid selleks olema energeetika ja põlevkivikaevandused, see tõi kaasa massilise migratsiooni. Sula-aeg
Viru Õlu Rakvere mnt 7, 45301, Haljala Üld tel.: 32 95 000 Faks: 32 95 001 E-post: [email protected] Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas. Ajalugu Õlletehas töötab Haljalas 1975. aastast saati. Esimene õllevirre keedeti 7. juulil, õlle villimine algas 7. augustil 1975. Esimesel aastal toodeti 6400 hl õlut, teisel 50 690 hl. 2. juulil 1991 reorganiseeriti Viru kolhoosi õlletehas ASiks Viru Õlu, juhatuse esimeheks sai Viru kolhoosi senine esimees Toomas Varek (tegevdirektori ametis kuni 1996). 28. juulil 1992 ostis aktsiate kontrollpaki Taani karastusjoogitootja Harboes Bryggeri AS. Harboele kuulub alates 2008. aastast ka Pärnu õlletehases kaks aastat varem kasutusele võetud kaubamärk H.F.Puls, mida samuti turustab Viru Õlu.2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%
1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes. Püüti veel NL-ile vastupanu avaldada. 25.03.1949 II Suurküüditamine. See tegi inimestele selgeks, kelle käes tegelikult võim on. See oli selleks, et inimesed läheksid kolhoosi tööle. Peale seda inimesed läksidki. Seal oli
EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus
iseseisvusest(,,Kuldrubla on nad ära rikkunud, kuldrubla ja hea liha-ning viljahinnad Riias ja Peterburis enne ilmasõda."). Kolmas tants toimub 1943. okupatsiooniaasta sügisel. Inimjaht on täies hoos ning Eesti poisid kutsutakse jälle sõtta, seekord Saksa sõjaväkke. Kõigis lasub hirm enam mitte koju tagasi jõuda. Neljas tants räägib 1949. kolhoosiaastast. Tantsu algul kõnnivad masinist ning kolhoosi esimees Arvo Saaremägi aurukatla järel. Kui varem toimetasid aurukatelt omad pojad ja peremehed, siis nüüd on see tähtis töö kolhoosi esimehele usaldatud. Kolhoosi ajastu märgiks on kindlasti ühine vili ning töö. Viies tants räägib 1957. aastast. Taavet naaseb koju kaheksa aastat pärast seda, kui ta Siberisse küüditati. Talu ning kõik on räämas. ,,See on viimane tants raugastunud aurukatla ümber."
Õpitungimused olid väga meeldivad. Huvitegevusega tegeleda sai palju: sai laulda laulukooris, olid tantsuringid ja muud. Küsitletu 4: Koolidesse saamine oli väga lihtne. Õpiti üldiselt õpetajatele mitte iseendale. Koolist välja kukkuda oli väga raske. Võimalik oli tegeleda orjenteerumise, võrkpalli, laulmise ja rahvatantsuga. Õpitingimused olid suhteliselt head. 2) Töö ja töökoht Küsitletu 1: Tööd otsida polnud vaja, kuna õppima minek oli kolhoosi poolt organiseeritud ning peale lõpetamist sai kohe kolhoosi tööle. Töökohal püsimine oli väga lihtne. Palk oli suhteliselt hea, (umbes 250 rubla) ning selle palga eest elas väga hästi ära. Küsitletu 2: Kõrgkooli lõpetades suunati kolmeks aastaks tööle, töökoht oli kindlustatud. Uue töökoha sai valida siis, kui oli 3 aastat sellel töökohal ära olnud kuhu suunati. Vallandati väga harva. Oskustöölise palk oli suhteliselt hea, selle
Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 1948
aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile.
meest välja. Mõned mehed, kes kuivati läbi otsisid, tulid "saagiga" üles, rõõmsad mustlase leiu üle. Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks. Neljas tants Saabunud on kolhooside aeg ning katelt veetakse taaskord Aiastele. Aiaste peremees Taavet on Siberisse viidud ja Roosi surnud. Talus askeldab abiline Miili. Värske kolhoos lonkab veel rehepeks hakkas oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud.
Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus. Püüdjate haneks tõmbamisel oli see olnud poiste plaan tegelikule mustlasele põgenemisel edumaa anda. Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse oli kutsutud vana aurukatel, töökäsi oli vähe ja traktoreid ei jätkunud. Kolhoosi esimeheks oli Arvo Saaremägi, kes oma tööst hästi aru ei saanud ja pidevalt kohmakust tundis. Kolhoosikorraldus oli kõigile võõras, aga töö oli vaja ära teha. Töötamise lõpetas vihmasadu, mis sundis inimesed varju alla minema. Nooruke kolhoosimees ei tea kas jõuab vilja salve saada. Aadam ja Elmar hakkavad koos viina jooma ja jäävad päris purjugi, kuni kohale ilmub Eesneri Eedi - varasemalt käe kaotanud vallakasaka poeg, kellest oli nüüd saanud kolhoosi varumisvolinik
mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi-
Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud
põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos
Polnud ka majanduslikke eeldusi suurtootmisele vajaliku ainelise baasi loomiseks. Minimaalselt vajalik baas kujunes alles paarikümne aasta jooksul 1960. aastate lõpuks. Ettevõtete süsteemi ümberkujundamine algas seniste riigimõisate ümbernimetamisega sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt
Lastesõimedes käis 20 last ühes rühmas ja lasteaedades 25 last rühmas. Lasteasutustel ei olnud kindlat tööpäeva pikkust, see sõltus vanemate tööajast kolhoosis. Suvel, mil vanemate töö oli raske, tuli jätta lapsed ööseks lasteasutustesse. Kuna laste kasvatamine oli suur ja vastutusrikas ülesanne, tuli kolhoosil eraldada tublisid ja lapsi armastavaid ning kasvatustööks eeldusi omavaid naisi. Lasteasutuse juhataja määrati kolhoosi juhatuse poolt, kooskõlastatult maakonna täitevkomitee tervishoiu ja haridusosakonnaga. Kolhoosi esimees pidi iga päev kontrollima, kuidas lasteasutustes lapsi teenindatakse. Vastutus lasteasutuse organiseerimise eest pandi ühele kolhoosi juhatuse liikmele, temale abiks moodustati nõukogu. Nende ülesandeks oli aidata kaasa lasteasutuste remontimisele, muretseda vajalik sisustus, mänguasjad, jne. Lasteasutuse nõukogu andis oma tööst aru kolhoosi juhatusele.
peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas
hooneid. 1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede äärde suurejoonelisi puhkealasid, mis paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Sinna püstitati suurejoonelisi puhkealasid, mis olid enamasti ideoloogilise kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid. Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud. Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi. Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel
· Sündinud 10. augustil 1961 Ülejõe külas praeguses Rae vallas Tallinna lähedal. · Lõpetas Lagedi 8klassilise kooli ja sama kooli juures tegutsenud Harju kaugõppekeskkooli filiaali. · Töötas Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskuses arvutite hoolduse alal ja hiljem automatiseeritud juhtimissüsteemide grupis. · Õppis Tallinna polütehnilise instituudi õhtuses osakonnas automaatikat ja telemehaanikat, õpingud katkestas sõjaväkke saatmine. · Hiljem töötas Kuusalu kolhoosi elektroonikatehases Estron ja oli pikemat aega insener elektroonikaettevõttes Elcoteq. · Praegu on läbipääsu ja turvasüsteeme tootva OÜ Hardmeier tootmisjuht. · Eesti Vabariigi taastamisel osales kodanike komitee tegevuses, oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige. · Ülejõe külavanem, osaleb aktiivselt mitmes kodukandi seltskondlikus ettevõtmises. Lk 33
Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947. a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. · võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest · riiklikud koormised ja kohustused talupoegadel · algas kollektiviseerimine -1947 a. loodi viis kolhoosi. 1951. a oli kolhoosides 95 % kõigist taludest. Kokkuostuhinnad väga madalad, mistõttu kolhoosnikud palka praktiliselt ei saanud. Kuna kolhoosidesse ei soovitud meelsasti astuda viidi 1949.a läbi küüditamine. · Põllumajandusspetsialistide ettevalmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja 1951.a Eesti Põllumajandusakadeemia (EPA). 11. Kolhooside loomine. Küüditamine. Lk. 118-120. TV lk. 50-51 ül. 2; TV lk. 51-52 ül. 3.
Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike, kes isa juubelipeol, kui vana Kotkas, võimatu õgard, oli juba kakskümmend kaks muna nahka pistnud -- võttis näpu suust ja ütles: ,,Pista, tõbras, meil on veel!" Mina olen see, kes Udul küla peal käies,
hakkliha kaste, liha. Inimesed käisid tollel ajal enamasti siiski väljas söömas (lõunatamas), sest poest polnud võimalik valmistoitu osta ja hinnad olid odavad. Maal kasvatasid inimesed omale ise toitu: kartulit, kapsast, porgandit jne, ning varusid neid isegi keldrisse, et terve aasta saaks süüa. Linnainimestel olid ka enamasti suvilad kus nad kasvatasid omale peamiselt toiduks juurvilju. Seoses maal elamisega ja toidukasvatamisega pidi koolilapsed alates põhikoolist käima kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Käisid septembris paar päeva koolis ning siis läksid kaheks nädalaks põllule kartuleid korjama, nõukogude ajal oli lapstööjõu kasutamine täiesti normaalne asi. Kooli minnes oli kõikides koolides üle kogu Eesti kohustuslik koolivorm ning see oli kõikides koolides üle kogu Eesti täpselt samasugune, koolivorm oli tollel ajal odav nagu olid ka laste riided ning seda said lubada omale kõik. Üks halvemaid asju oli see kui koolis mingi
-- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. 1947. aasta 21. mail võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati ettevalmistusi Eestis esimese kolhoosi asutamiseks Valjala vallas Saaremaal. Põhjuseks, miks valiti just Valjala vallas asuv Sakla küla, oli ilmselt asjaolu, et naabruses asus Teaduste Akadeemia katsemajand Uue-Lõve, mille maid ja varasid võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947. Koosolekul võeti vastu põhikiri, valiti juhatus ning revisjonikomisjon. Esimeheks sai kolhoosi loomise initsaator Herman Kuning ning kolhoosi nimeks võeti "Viktor
..", kus on andmeid ühistegevusest Jalgsema külas. Raske oli kirja panna aastatel 1939-1949 toimunut, siin tuginen külas elavate vanemate isimeste mälestustele. Jalgsema kooli ajaloost on 1981. a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on
Nende põhjal saadud andmete töötlemine. Töö ülesehitus koosneb 5 peatükist. Töö hüpotees: AS San Revilo on olnud edukas kogu oma tegevuse ajal. 4 1. Firma loomise idee ja selle teostamine AS San Revilo asutajaks on Raidi Saar. Hariduse omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis automatiseeritud juhtimissüsteemi erialal. Peale ülikooli lõpetamist 1989. aastal suunati ta Imavere kolhoosi, kus ta hakkas tööle arvutiosakonna inserenina. Tema ülesandeks oli kolhoosi raamatupidamisprogrammide arendamine. Imavere kolhoosi olukord oli kõvasti paranenud võrreldes 1980. aastate algusega, kuna siia tuli tööle palju teotahtelisi noori. Enne kui Raidi siin tööle hakkas, oli juba esimene arvuti olemas ning tema tööajal hangiti kaks selle ajale üsna head arvutit juurde. (Raidi Saar 2011) 1991. aastal toimus Eestis maareform, mille käigus likvideeriti kolhoosid
tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus. Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi auhinna. Esikromaan ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) kujutab põllutööliste elu 1950.- te algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks. Tähtteoseks eesti proosas kujunes romaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971) E. Vilde nimeline kolhoosi auhind 1971, Nõukogude Eesti preemia 1972. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, ning sai telefilmiks 1988 (rez. P. Simm). 1973 lavastati Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris V. Panso poolt
Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kolmas maailm- Külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000
Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Vilde-nimeline kirjanduspreemia (1979) Virumaa kirjandusauhind Albu valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Tänaseks rohkem kui 60 teosega kuulub eesti kirjandusklassikute Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Krossi kõrvale. Kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane. 5 Teosed Romaanid "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005) "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973)
Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.a ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
( Nt: Paul ostis enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et ta aitas peremeest. Andis märku, et tema olukord on parem kui naabrimehe oma). Taavet lasi sulasel laastukatuse maha võtta ja plekkkatuse peale lüüa. Talus algas uus rehepeksu aeg. Seekord juhtub aga õnnetus. Eedi kukkus trumlisse. Kolmas tants: Küla on töökätest tühjaks jäänud. Töömehi otsitakse tuletikuga taga. On alanud kolhooside ajastu. Kolhoosi keskuseks on Käo. Tuleb see, mis tuleb, keegi ei saanud midagi muuta. Keegi ei olnud enam oma kodude peremehed.Vallamajast saadetakse aina uusi ha uusi käske ning tööd kuhjusid, sest polnud piisavalt töölisi. Elmar käib veel praegugi katlaga vilja peksamas. Köol on ostetud traktor, kuid rehepeksul pole sellega midagi teha, sest petrooli pole. Aiaste talus on kord käest läinud. Talu eesti hoolitseb Miili. Poisse võeti taaskord sõjaväekomisjoni. Seekord läksid sinna Edgar ja Taavet
Kotkakodu Saksa sõjaväeülemate peatuskohaks. Hiljem rajati sinna sõjaväehaigla. Saksa võim seadis taludele suured põllumajandussaaduste müügi kohustused. Oli ju vaja toita sõjaväge ja Saksa riiki. Taludes sai leib otsa juba ammu enne uut viljasaaki. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Kolhoosia eg 1949. aasta kevadel loodigi Meegomäe ja selle ümbruse maade ja talude baasil väike kolhoos, millele pandi Johannes Kotkase nimi. Kolhoosi algaastail läks põllumajandus niivõrd allamäge, et töö eest kolhoosis ei olnud võimalik peret ülal pidada. Kolhoosniku oma lehm ja aiamaa jäid ainsateks elatusallikateks. Tehtud töö eest arvestati normipäevad ja tasu nende eest üks kord aastas – aasta lõpul. Kolhoosi liikmeks sunniti asuma kõiki, mittekolhoosnikel jäeti aiamaad. Meegomäe külas astusid kolhoosi kõik. Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter, mis tähendas külarahva
Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav,
● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos.
Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu.
Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu.
luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des
Kokkuvõte Mats Traat on kutseline kirjanik aastast 1970. Mats Traadi tippteoseks võib pidada kahtlemata eestis hästi tuntud romaani kui filmina ,,Tants aurukatla ümber", kus kurb ja kaunis põimub koomilisega ning Mats Traat läbi selle justkui kinnitab, et elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekutega on tõsine tegevus, kus töö käib vilja, see on leiva pärast ehk siis inimese eksistentsiks elementaarseima pärast. Mats Traat on kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik. Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane.
St näites, et arsti juures ei saanud eesti keeles hakkama. 1940-ndate teist poolt iseloomustab ka metsavendlus. Nimelt oli terve rida mehi, kes varjas ennast NL-i repressioonide eest. On välja toodud, et neid on 10-40 tuhat. Neid oli kahte sorti: varjajad (loodeti uue sõja teket) ja NL vastu tegutsejad. Metsavendlusele mõjus halvavalt 1949 märtsi küüditamine. (talumehed toetasid seni). Peale küüditamist oli hirm, ei julgetud toetada, teisalt astuti kolhoosi ja ei jätkunud endalegi toitu. Kodanlik natsionalism on ebamäärane mõiste need inimesed, kes selles süüdistati, tähendas, et nad idealiseerivad varasemat EV-d ja ei panust omalt poolt sotsialistliku ühiskonna ülesse ehitamisel. See tähendas ühelt poolt juht kohtade kaotamist kui loomingu inimeste puhul ei lastud avaldada. Pärast EKP-e 8. pleenumit oli kõige suurem hirmuõhkkond. Eksisteeris ka koolinoorte vastupanuliikumine. Organiseeriti erinevaid illegaalseid ühinguid,
Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud,tekkisid inimestevahelised pinged.Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi, valmistudes ette kulakluse likvideerimiseks
· Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei · Wehrmacht võimas armee
plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt. Stalin - Pärast lenini surma valitses NSVL liidus läbi ühiskondliku võimu. (1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased)
Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest thtsaim oli Molotov. Kiiresti kehtestas Stalin ISIKUKULTUSE. *MAJANDUS JA PLLUMAJANDUS -Majandus suunati industrialiseerimise teele e. suurtstuse eelis arendamist. Rakendati plaanimajandust (5 a. plaanid) -Pllumajanduses viidi lbi kollektiviseerimine. Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm. partei krvale tekkis uus partei (1919) SAKSA TLISPARTEI, 1920 nimetati see mber NATSIONAALSOTSIALISTLIK TLISPARTEI (NSTP). Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks
J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www
3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmik "Rahvusluse vaateid" ilmus 1997 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe avastus", Vilde- nimeline kolhoosi auhinna "Üksildased ajas" I (1984). Läbilõike Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I-II (1984), kahekümne neljas köites kavandatud "Kogutud teoste" 1. köide ilmus 1999.
ammutas materjali enamik järgnevate põlvede keelekorraldajatest...... Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind tõstab esile inimesi, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhinna mõtte algatasid Jüri ja Irma Sild 1988. aasta sügisõhtul. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. Nende ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang. Kavatsus sai teoks 20. märtsil 1989. aastal, kui Lääne-Virumaa Energia kolhoosi juhatus asutas Jüri Silla ettepanekul F. J. Wiedemanni keeleauhinna. Esialgu andsid auhinda välja Energia kolhoosi põllumehed, hiljem püsis see elus tänu Jüri Sillale. Tunnustuseks auhinna algatamise eest autasustas Eesti Vabariigi President Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe medaliga
annaabi.ee 
