· Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte. · Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn Poola vägede pealetung · Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja · Rootsi väed jäävad Koknese all lõksu ja annavad alla · Poolakad korraldavad veresauna · Poolakad asuvad vastupealetungile , tungis 1601 a Põltsamaani, vallutab 1602 a kevadel Viljandi, sügisel Paide ja jõuavad Tallinna alla välja · 1602 a sügisel alustavad poolakad Tartu piiramist, linn alistub 1603 a lihavõtete ajal 1604
Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja
alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised
asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestimaa pinnale,tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. 1210-eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. 1211- Viljandi piiramine 1212- Sõlmiti 3ks aastaks vaherahu, puhkes katk. 1215-algas uus võitlus,sakslased ja latgalid tegid laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ja jõudsid nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse, eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.Aasta
1223 aug. Viljandi taas ordu kätte Eestlased + venelased 1223 eestlaste ja venelaste taanlased ja ordu, ühismalev piirab edutult Tallinnat liivlased, latgalid Koknese vürst Mandri Eesti taas 1224 Tartu kaitsmine Vjatsko alistatud 3.2. 1224- 1227 Üleüldine 1226 jaan. paavsti legaat Modena Modena Wilhelm Rakvere kirjalik lepingutega Eestlased Wilhelm peatub Tarvanpe-s esmamainimine
.........................................................................................13 Allikate loetelu................................................................................................................15 Lisa 1. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht I – Tartu..................................16 Lisa 2. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht II – Valga................................16 Lisa 3. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht III – Koknese..........................18 Lisa 4. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht IV – Riia.................................19 Lisa 5. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht V – Lemsalu...........................19 Lisa 6. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht VI – Pärnu..............................21 2 Sissejuhatus
Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed
Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21
Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastegaKaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud
ja alistamist sakslastele Tähtsamad kohad Otepää- Sinna jõudsid venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslaste ühisvägi. Peale 20 päevalist piiramist pididugalased ja sakslased alla andma,ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Lihula- 1220. aastal rajas Rootsi kuningas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Tartu- 1224 suveks oli mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko Ümera- Seal toimus Ümera Lahing, ainuke lahing, mille Eestlased võitsid. Eestlaste allajäämise põhjused- Eestlaste maakitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. Maade jagamine- 1222.aastal Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa jäi Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäi Rävala, Harjumaa ja Tallinn
oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus - muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises.
Albert- Riia piiskop, asutas Riia linna. Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel. Millineoliisikuterolljakuivõrdedukadolidnadomateg evuses?
mõnesse üksikusse linnusesse. Eestlased said küll sakslastelt pantvange orduvenna või kaupmehe vastu vahetades tagasi, aga sakslased otsustasid ikkagi eestlased oma võimu alla saada. Seekord said eestlased sakslaste käest kunagise Ümera lahingupaiga läheduses lüüa. Seejärel tungis saksa-liivi-läti vägi Viljandisse, mis pärast paarinädalast piiramist alla andis. Järgnevalt saabus Tartusse Vene väesalgaga endine Koknese väikevürst Vjatsko, kes asus endale uut riiki rajama. Kuid sakslastele see ei meeldinud ja nad asusid 1224. aastal Tartu linnust piirama. Linnuse piiramine läks neil õnneks, ning Vjatsko tapeti. Ellu jäeti vaid üks Suzdali sõdalane, et too Tartu sündmustest Venemaale teateid viiks. Sakslaste õnneks pöördus teel olev Vene abivägi pärast teate saamist kodu poole tagasi.Vallutajad suutsid kõik rahvad üksteise vastu ässitada ning toimusid vastastikused
Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks. Tavaliselt puhkes katk sõja tagajärjel, kui sõjakahjustused olid suured. Danebrog "Taani kangas"- ehk Taani rahvuslipp. Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega. Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a
pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks. Kaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist. Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede
koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215
tavade uurde. · Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust -> vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine · Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. · Tartu 1224.aastaks tähtsaim vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko. · Augustis saadi linnus tormijooksuga. · 1227.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää saatele -> hävitati ja vallutati Muhu linnus -> liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla -> eestlaste jaoks vastupanu oli mõttetu -> saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Eestlased tegid 20 aastat kestnud sõja vältel nii nagu oskasid. Selle ajal tuli üleelada umbes 50
pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal. Igatahes, 1224. aastal sõlmiti rahu, mis määras Liivimaa ning Pihkva ja Novgorodi piiri, taastades endised piiriolud. Leppele jäid tuginema Liivi-Vene suhted Eesti ala piiriosas kuni Liivi sõjani.
Algatas ristisõda. 3)Theoderich-Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. Eestimaa piiskop. 4)Albert-Tahtis rajada Liivimale kirikuriiki, mida juhuks piiskop, kes alluks otse paavstile. 5)Kaupo-Liivlaste vanem. Rajas Riia linna. 6)Lembitu-Sakala vanem. Koondas väe, et minna Riiat ründama. 7)Valdemar II-Taani kuningas. Võitis lahingu Tallinnas ja lasi rajada kivilinnuse. 8)Johan I-Rootsi kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 9)Vjatsko-Koknese vürst. Korraldas Tartu ja tema ümberkaudsete alade vallutamiseks rüüsteretki. 10)Henrik-Liivimaa Kroonika autor. AASTAARVUD 1)1201-Algas Riia linna ehitamine; ristisdade tugipunkt. 2)1202-Asustati Mõõgavendade ordu. 3)1208-Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristiusu; eestlaste võitluse algus. 4)1210-Eestlased võitsid Ümera lahingu, mis suurendas eneseusku. 5)1217-Madisepäeva lahing; (Otepää piiramine). 6)1219-Taani kuningas maabub sõjaväega Tallinna alla.
Võidukate saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. Kogu Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse). eestlased asusuid linnuseid kindlustama, ehitama kiviheitemasinaid ning õppisid ambe kasutama. Aga nn teises Ümera lahingus 1223. aastal saadi hävitavalt lüüa ning eue ristisõdijate sissetungi käigus 1223 - 1224 toimus Eesti mandriala lõplik alistamine Tartu linnuse langemisega. · Koknese (Vene) vürst Vjatsko Abistas oma vägedega eestlasi Tartu kaitsmisel 1224 (see oli ka venemaale alluva vürstkonna loomise katse) Jäälahing 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta,
hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202.
Hakkas ehitama Riia linna, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. Hakkas ka maid läänistama. 5. Valdemar II- Taani kuningas, kes tuli laevastikuga Rävalasse ja ka tema eesmärk oli eestlased ristiusustada ja kehtestada siin Taani võim. 6. Kaupo-Liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus 7. Lembitu- Sakala vanem. Koondas vägesid Madisepäeva lahinguks, kus ta hukkus. 8. Johan I- Rootsi kuningas, kes vallutas Lihula linnuse. 9. Vjatsko- Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartut. 10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel. Eestlaste lüüasaamise põhjused 1. Sõjaline ülekaal oli vastastel. 2. Ordurüütlid olid väljaõppinud sõjamehed. 3. Ordulastel oli tolle aja kõige parem ja täiuslikum relvastus. 4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga. 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7
Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipunkti. Lliikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Kuningas jättis kaitsemeeskonna Lihulasse ja pöördus Rootsi tagasi. 8. augusti hommikul piirati linnus saarlaste maleva poolt ümber ja võitluse käigus pandi põlema. Kroonika põhjal tapeti 500 rootslast ja üksikud pääsesid eluga Tln. Rootlaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse nurjus. Vesseke - oli 13. sajandi alguse Koknese vürst. Ta jäi oma Polacki vürstiriigist sõltunud vürstkonnast ilma 1206. aastal, kui sakslased Koknese vallutasid. Hiljem läks ta venelaste juurde, kes 1224. aastal lubasid tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, millede alistamiseks ta korraldas rüüsteretki. Ta langes samal aastal Tartu piiramise käigus ristisõdijate poolt. 3.KÜSIMUSED 1.Jääaeg Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
oli linn lõpuks sunnitud alistuma. 1224. aasta alguses vallutasid sissetungijad tagasi ka Harju-, Järva- ning Virumaa, Lohu linnust piirati sealjuures samuti kaks nädalat. Kõige kauem pani Mandri-Eesti linnustest sissetungijatele vastu Tartu, mida kaks korda ilma tulemuseta piiramas käidi (1223, 1224). Linnust kaitsesid eestlastest ammukütid ja saarlaste kunsti järgi ehitatud kiviheitemasinad. Lisaks saabus Tartusse oma meestega ka Novgorodi teenistusse astunud kunagine Koknese vürst Vetseke (Vjatško), kes nõudis nüüd maksu Ugandist ja mujaltki ümbruskonnast. Kolmas piiramine 1224. aasta augustis valmistati sakslaste ja nende liitlaste (latgalid ja liivlased) poolt põhjalikult ette. Tartut võis kokku kaitsta umbes 1000 meest erinevatest maakondadest, kes olid kogunenud sinna viimaseks vastupanuks. Peale pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ning sellega eestlaste laiaulatuslikum vastupanu mandril ka lõppes. Sakala ning Ugandi linnused jäid edaspidi
12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas.,teine maakond Atzele, Alüksne, pihvka maksude all,. Lõuna osas Väina jõe lõunakaldal avariik Jersika(üle poole latgalide asualast),Koknese(pisike). Plotski vürstiga seos- läänistas Jersika vürstile(kuningas) maad, kes oli Visvaldis. Lätlased väidavad et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu. Samas latgalid oli ka anastajad
sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu. Ako algatas ulatuslikuma aktsiooni vallutajate tagasitõrjumiseks. 4. juulil 1206. a. toimus Holmi linnusel suur lahing, mis lõppes linnuse vallutamisega sakslaste poolt. Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem
Muidu aravõitu Maapäev oli seekord erakordselt julge, sellele aitas kaasa kindralkuberner Hastferi puudumine, kes oli sõitnud välismaale oma tervist ravima. Kuninga truu teenrina poleks ta niisugust jultumust lubanud sündida, sest Patkul kaebas väga, et Hastfer tema tegemisi Stockholmis oli püüdnud igati torpedeerida. Alles juunis 1693 tuli Hastfer tagasi ja hakkas kohe hädaohtlikku olukorda likvideerima.Ta oli juba eelmisel aastal Stockholmist käsu andnud Patkul Koknese kindlusesse saata. Järgmisel aastal käskis kuningas Patkulil oma rügement maha jätta ja Soome minna. Patkul otsustas vabatahtlikult maapakku minna ja sõitis Kuramaale. Hastfer kutsus kokku Maapäeva, kuid ei suutnud kuidagi sundida seda oma Supliiki tagasi võtma. Selle peale ajas Hastfer Maapäeva laiali Balti eriõiguse vastaselt - ja nõudis rüütelkonna juhte Stockholmi, mis paljudel vee ahju ajas. Kaheksa mõisnikku teatasid kohe kuningale, et nemad Supliigist lahti ütlevad
üksteise järel Riia kiriku ülemvõimu alla läinud. Sellise olukorraga ei leppinud aga eelkõige saarlased ja Riia mõjuala laienemisest häiritud Vene vürstid. Saarlased, ilmselt koos teiste eestlastega, kavandasid uut, eelmise aasta omaga sarnast otserünnakut Riiale, mille eduvõimaluste tõstmiseks tehti sõjalise liidu loomise ettepanek Polotski vürtsile Vladimirile. Vladimir, kes oli Riia piiskop Albertile kaotanud varem tema võimupiirkonda kuulunud Jersika ja Koknese vürstiriigid ning Väina liivlaste ala, oli meelsasti nõus. Kava kohaselt pidid eestlased (tõenäoliselt taas ugalased, sakalased ja läänemaalased) jälle ründama latgaleid ja liivlasi ning saarlased sulgema Väina suudme Daugavgrīvas. Pearoll linna piiramise näol pidi seekord jääma Polotski vürsti kanda, kes kutsus selle tarbeks venelastest ja leedulastest kokku suure väe. Kui teated vandenõust Riiga jõudsid,
Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel
kroonika - selle põhjal Eesti ala Vene võimu alune ei olnud. Samas kinnitab seda asjaolu, et kaasaegsed Novgorodi kroonikad puudutavad Eestit ainult sedavõrd, kui vürstid teevad siia sõjaretki. Kui Eesti oleks olnud püsivalt Nogorodi maksualuna, siis seda peetakse oma piirkonda sissetungimisena. Lätlaste puhul on fikseeritud, et Väina aegsed liivlased olid Polotski maksualused - Koknese ja Versika?, kaks linnust, kus valitsesid vürstid. Läti traditsioonis peetakse neid latgalite vürstideks. Henriku kroonika väidab, kuidas u 1200 Talava ja Atsele (Kirde-Läti) võttis vastu ristiusu Pihkvast ja lõppeks see, et Atsele oli Pihkva ees maksukohustlane. Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200
peapiiskop nõustus. 1555. aastal saabus 18-aastane hertsog Christoph, kuid teda ei kinnitatud ametisse. Otsus lahendati maapäeval - Peapiiskop pidi loobuma oma liitlastest kui ta soovib koadjuutoriks saada hertsog Christophi, kuid see ei sobinud talle. Peapiiskop Wilhelm palus Poola kuningalt abi. 1556. aastal 18. juunil algas sõda - Juba 24. juuniks oli peapiiskopi üks pealinnustest alistatud. Seejärel liikus orduvägi Koknese alla, kus olid peapiiskop ja hertsog Christoph. 29. juunil andis peapiiskop alla. Christophit kohtles ordu paremini, ta oli ametlikult vaba, kuid ei tohtinud lahuda maalt. Wilhelmi ja Christophi vend Albrecht alustas keisririigis kui ka mujal massiivset kampaaniat peapiiskopile toetuse saamiseks. Keiser nõudis, et vabastatakse peapiiskop, kuid asjatult. Sekkusid Taani saadikud - Eesmärgiks oli ära hoida ordu tugevnemise kui ka Poola sekkumine Liivimaa asjadesse.
Plaan suvel minna venelastega Riia alla ja nad minema lüüa. Sakslased retkega Sakalasse, toimus Madisepäeva lahing, et enne Vene tulekut sõtta. Miks Vene väed hiljaks? Meelega? Järgnevatel aastatel venelased eriti ei sekku Eesti asjadesse, sõjakäigud Läti aladele. Vsevolod Suurpesa poja Juri juurde Suzdali maale eestlased 1220-23, see saadab siia venna Jaroslavi. Vägi ei suuda ära võtta Tallinna. Ka Tartusse ja Viljandisse Vene vägesid kutsutud. Vjatzko enne KOknese linnuse valitseja. Vjatzko 1224 augustis suri Tartu linnuses. Vjatzko oma vibuküttidega soome ugri rahvaste esindajad Novgorodi põhja osast kütid? Pärast 1224 on Eesti langenud võõrvõimude kätte, esialgu sidemetest Vene aladega juttu pole. Ristisõja jätk, usk Venemaale, selle taga oli Rooma paavst. Kaubad äraVene vürsti dünastiate vastuolud. Tähtsal kohal Pihkva vürst Vladimir, tema poeg Jaroslav Vladimirits
annaabi.ee 
