Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte Gottfried Wilhelm Leibniz LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülim, headus, täiuslikku, õiglus, algpõhjus, leibniz, mispärast, väited, jumalaks, eelne, tahe, monaad, kese, olevik, armu, gottfried, uurimisprobleem, liikumiste, harmoonia, küllaldane, paigalseisu, ükskõikne, vajaks, asuma, peatuda, sündmusel, järgnevaid, asjadel, laseb, luues, toonud, teadmuse, tungida, sisekord, tervikuna, olemuslikLooduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta.
Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik
Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda
ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka tema loodud maailm meie jaoks parim võimalikest variantidest. Antud tekstiga üritab autor tõestada, et kõik asjad on saanud ja saavad alguse Jumalast. Ta peab Jumalat kõige loojaks ja me kõik oleme osake temast ning meie kõigi saatus on tema poolt ette määratud. Kui väita, et Jumal on ülim ja loonud parima maailma võimalikest, siis jääb mulle arusaamatuks miks on meie maailmas nii palju ebaõiglust. Kui "tänu" roolijoodikule saab surma
Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetataks
ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga. · Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- ja teistsuguse liikumise) suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise (ja veel enam ühe kindla liikumise) põhjust. · Loomade tajumusel on sarnasus mõistusega loomad mäletavad toiminguid ja tagajärgi, kuid ei tunne ära põhjusi. Olulised mõisted:
tarvis tema olemasolu mõistuslikult tõestada. Anselm väidab, et asju saab nimetada ,,heaks" mitut moodi ja mitmes määras. See oleks võimatu, kui ei oleks olemas mingit absoluutset standartis headusele, mille kaudu headust mõõta. Sama käsitlus hõlmab ka omadusi nagu ,,suur" ja ,,õiglane". Seda arutluskäiku kasutades väidab Anselm, et olemasolu oleks võimatu, kui ei oleks mingit olendit, millest see alguse saab. See absoluutne Olend, see headus, õiglus ja suurus on Jumal. Anselm ise ei ole selle mõttekäiguga siiski väga rahul, kuna see põhineb a posteriori argumendil ja on seega induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus
meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil, ei saa me neid mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted
Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja juhuslik. See ei puuduta ainult maiseid 20. saj. alguses. eesmärke. · Kirjanduslik tegevus · Õnnelik elu... · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1
· Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised
Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased. Tema soositum väljendusviis on dialoog. Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Platoni ideeõpetus Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism
3)Erinevat liiki olendite idee - loomad, inimesed; 4)Käsitöö ja kunsti idee - laud, voodi; 5)Ideed, millel on tähtsust teaduste ja mõistete suhete uurimisel - võrdsus, ebavõrdsus. Idee, kui: 1)asjade olemise allikas; 2)näidis; 3)eesmärk, mille poole eksisteeriv püüdleb. Hingel on 3 tasandit: 1)madalaim ihad, tungid; 2)emotsioonid; 3)mõistus. Iha tasandit kontrollib kainus, emotsioonide tasandit vaprus, mõistuse tasandit tarkus. Kõiki kolme hoiab tasakaalus õiglus. Riigi kõige alumine kiht on talupojad, järgmine sõdurid, valitsevad filosoofid. ARISTOTELES (384-322) Sündis Dageiras. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber, ihuarst, suri kui Aristoteles oli lapseeas. 367 saab temast Platoni õpilane. Platon heitis Aristotelesele ette. Kui Platon sureb, rändab Aristoteles Assosele, tekib huvi looduse vastu. Seejärel Mykidenes. 342 läheb Makedooniasse, kus on 13-aastase Aleksander Suure kasvataja (taltsutamatu tegelane)
kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda Jumalast kui suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest
Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema, õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud. Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada
Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda
Kuigi kui põhjust tõestatakse tagajärje kaudu, siis peab põhjuse olemise tõendamiseks kasutama põhjuse definitsiooni asemel tagajärge, ja see on nii iseäranis Jumala puhul. Sest tõendamiseks, et miski on, peab võtma keskterminiks selle, mida nimi tähistab, mitte selle, mis see on, sest küsimus, mis see on, järgneb küsimusele, kas on. Aga Jumala nimesid pannakse tagajärgede järgi, nagu edaspidi näidatakse, mispärast me võime Jumala olemist tagajärje kaudu tõestades võtta keskterminiks selle, mida see nimi Jumal tähistab. Peale selle, kui tõestataks, et Jumal on, saaks see toimuda ainult lähtudes tema tagajärgedest. Aga tema tagajärjed ei ole temaga proportsioonis, sest ta ise on lõpmatu ja tema tagajärjed on lõplikud; aga lõpliku ja lõpmatu vahel ei ole proportsiooni. Et põhjust ei saa tõestada lähtudes temaga mitte
Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Dederminism ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline mis põhjus on sellel sündmusel. Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike valitsevad mehhaanilised põhjused. Ta on konsekventse materjalist. Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega (ananke). Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega aletheia seotud teemad olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus. Sokratese eelne periood: Mileetose koolkond, Pythagorase k, elea k, herakleitos ja hilisemad loodusfilosoofia (demokritos- empedokles:tuli, vesi, õhk, maa). Sofistid ehk kreeka valgustus (5. saj eKr) 1)Moes on retoorika, oskus teha nõrk asi tugevaks. 2)Relativism (kõik on suhteline).
Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori kraadi
Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos: aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki. Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus alandlikkus looja vastu. Kõige hullem patt kõrkus, kujutlus, nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada. Voorus heidetakse kõrvale "säravad pahed" Kui jumal pole isikuta, jumalik miski vais läbi ja lhki isikuline jumal. Keegi. Seejumal tahab suhestuda isikulise inimesega. In saab temaga kõnelda. Hingel ääretu väärtus. Inimene loomuselt patune Tõeline õnn kui lepitatud jumalaga. Iseseisvalt ei saagi, ainult jumaliku armu läbi. Er
Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn? Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt rikkus; asjad. Hea partner, maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi Platon & Aristoteles rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne
test6 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 28th of March 5:14 matis Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16 matis
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikuma panija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab
· võrdkülgse kolmnurga joonis meeleline maailm · teelõik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm · Ilus maja Mustamäel meeleline maailm · Ausus ideede maailm · Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, · mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. · mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. · mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
Ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid lähenemisviis on rangelt mõistuspärane.Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest (st olemasolu on tema puhul olemuslik).Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee.Täiuslikku olendit ei saa aga vaadelda eksistentsita (sest muidu poleks ta ju täiuslik) nii nagu ei saa vaadelda mäge ilma oruta.Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja. Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas
a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk
* Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab? 2) Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad vastuolud ning teda defineeritakse kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle olemasolu on alati kõikjal ja samas mitte kusagil. Tema kolm tähtsaimat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Ta teab kõike, mis on olnud, mis on praegu ja mis on tulekul, kuid inimese kurssi ta ei suuna. Tegemist on ka eneseteadvusega isiksusega, kelles peitub isiksuse sisene konflikt kolmainsuse näol ja kes ootab vastuarmastust. 3) Jumala olemasolu tõestamisel esineb järgmisi vaateid: Ateistid leiavad, et jumalat ei ole olemas ning seda on ka võimatu tõestada, kuna millega tõestamiseks on vaja selle olemasolu, eksisteerimist.
Seevastu ringjooneline liikumine võib olla lõputu ja pidev. Maailma keskel on kerakujuline Maa ning ümber tema liiguvad ringjooneliselt planeedid (sealhulgas ka Kuu) ning pöörleb nn kinnistähtede sfäär. Liikumine ei ole võimalik ilma vormi ja mateeriata. Siit järeldab Aristoteles, et liikumine on igavene, mis tähendab ka, et maailm on igavene. Igasuguse liikumise algpõhjuseks pidas Aristoteles jumalat kui liikumatut liikumapanijat, kui igavest kehatut täiuslikku vormi. Jumal on "täiuslik filosoof". Ta on puhas ratsionalistlik vaimsus, võrdsustatud "iseendast mõtleva mõtlemisega". 11.Aristoteles tarkusest, olemusest ja tõest. TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus).
Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult
Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi.
annaabi.ee 
