50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merlipilter
Õppematerjali autor
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Töösuhtele kohaldub seega lisaks TLSle täiendavalt VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu, VÕS üldosa ja TsÜS. Tööõigus tuleb kohaldamisele läbiproovitud põhimõtete alusel ning kooskõlas eraõiguse sätetega, võimaldades kasutada otseselt reguleerimata ja ettenägematute olukordade lahendamiseks analoogiat teistest sarnaste põhimõtetega valdkondadest. 1.2. Turvalise paindlikkus kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele Turvalise paindlikkuse kontseptsioon. See tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda ka turvalisust seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks (nt soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni,
füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib iseloomustada järgmiselt: · lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks;
vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust; tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; Töölepingu andmed: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes.
...................................................... 95 § 46. Töö tegemise aja piirang.................................................................................. 96 § 47. Tööaja korraldus............................................................................................... 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine..................
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Koostas :Martin Aulik Konkurentsi piirangu kokkulepe on kirjalikus vormis ja mis on sõlmitud kuni üheks aastaks alates töölepingu lõppemisest. Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. See tähendab seda, et piirangu keeldu
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite
üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik; tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal). Töösuhteid iseloomustab alluvussuhe: tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi, töötaja allub tööandja juhtimisele, kontrollile ning kehtestatud reeglistikule, tööandja määrab üldjuhul töö tegemise koha ja aja. Teenuste osutamise lepingud, sätestatud VÕS §619-702 (esineb töölepinguga sarnaseid ja erinevaid jooni). Käsundusleping §619: üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Erinevalt töötajast ei pea käsundisaaja käsundit täitma isiklikult, ta ei allu käsundiandja töökorraldustele.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid