Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust
kindlustushüvitist koondamise korral. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel (koondamiseks) on vajalik ülesütlemisavalduse kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail). Vorminõuete rikkumine toob TLS § 95 kohaselt endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Tööandja peab enda poolt esitatud ülesütlemisavalduses ülesütlemist alati põhjendama. Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Töölepingus adekvaatse konkurentsikeelu sõnastamine on oluline, vältimaks hilisemaid vaidlusi selle sisu ja ulatuse üle. Erinevaid tõlgendusi on tekitanud mõiste "töösuhe" olukorras, kus endine töötaja asub keelu kehtimisel konkurendist äriühingu juhatuse liikmeks. Küsimus on, kas töösuhtena mõista üksnes töötamist töölepingu alusel või saab töösuhet tõlgendada ka laiemalt. Kohtud on eelistanud kitsendavat, töötaja suhtes soodsamat tõlgendust põhjusel, et juhatuse
pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Kes määratleb fakti, kes on tööandja konkurent? Tööandja otsutab, kes on tema konkurent, kuid see peab olema mõistlik ja põhjendatud. Konkurentsikeelu kokkuleppe tingimused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Töötaja peab tingimata teadma, keda tööandja konkurendiks peab ja millist töötaja tegevust loeb tööandja konkurentsi osutamiseks, samuti seda, millistel tingimustel konkurentsikeeld kehtib nii ajaliselt kui territoriaalselt.
Teavitamiskohustus ei sõltu töölepingule kohalduvast töö tegemise kohast ega välislähetusse saatmisest. Teavitamiskohustuse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda töölepingule kohalduvast riigi õigusest. Töötingimustest teavitamine erijuhtudel peab olema vormistatud kirjalikult, kui tööadnja ei ole seda teinud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja kohustust ei ole määratud. 8. Tähtajalise töölepingu kestus, sõlmimise alused ning järjestikuse kasutamise piirangud. Tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni 5 aastaks. Töötajat saab tähtajalise töölepingu alusel samalaadse töö tegemiseks tööle rakendada järjest kuni 10 aastat. Teise töötaja asendamise ajaks võib töölepingu sõlmida asendamise ajaks. Töölepingu tähtajalisus võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud kindla sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine).
kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. * Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. * Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 3. Kohustuslikud tingimused, mis peavad sisalduma töölepingus ja nendest tingimustest teavitamise kord !!! * Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1.4 Tööõiguse koht õigussüsteemis TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis
füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib iseloomustada järgmiselt: · lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks;
tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; Töölepingu andmed: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Katseaeg on seaduses kuni neli kuud
Kõik kommentaarid