vee karedusest pesupulbri liigist Eriti musta pesu puhul kastutatavas esipesul leotus programmis kasutatakse 1/3 pesupulbri kogusest ja 2/3 põhipesu programmist (masinal erinevad sahtlid). Pesuainet võib asetada masinasse ka pesupallis. Jälgi pesupulbri pakil olevaiid soovitusi ja kasuta pulbrimõõdikuid. NB! Liiga palju pulbrit pesutulemus nõrk, palju vahtu; liiga vähe pesu ei ole puhas, hallikas. Villa pesemine Villased tekstiilid, millel pole pole masinpesu märgistust tuleb pesta käsitsi, sest need vanuvad ja tõmbuvad kokku. Eriti kergelt vanuvad ja tõmbavad kokku töötlemata vill, värvimata vill, angoora, kasmiir, mohäär, alpaka. Villa vanumist soodustavad: kõrge temperatuur (üle 40ºC) temperatuuri kiire vaheldumine pikk pesemise ja kuivamise aeg tugev mehaaniline käsitlemine pesemisel ja kuivatamisel 17
Koristusained Koristustarvikud ja masinad Individuaalne kirjalik Kordamisküsimused Koristusained vastamine pinnad 1,2 kordamisküsimustele Praktilised tööd Osalemine foorumis, Osalemine foorumis Pinnakatete hooldus (arvestatud) SUURPUHASTUS Töö õppematerjaliga Enesekontrollitest Suurpuhastustööd Suurpuhastuse Hindeline test, planeerimine, Koristustarvikud Ruumide koristamine koristusjuhendid, Ülesanne, Koristusjuhendid Vaipade puhastamine Koristusplaan, Hinne
ja märgtugevus on kuivtugevusest suurem. Jäik kiud, venivus on väike. Hõõrdekindlus ja painduvus head, vastupidav pillingute tekkele. Raske materjal. Vastupidav kuumusele pikka aega. Taimsed kiud võib saada nii taime vartest, viljadest kui ka lehtedest. Taimsed kuid koosnevad peamiselt tselluloosist. Selletõttu on nende põlemisel tunda paberi lõhna. Kõige tuntumad taimsed kiud on: Puuvill, lina. Puuvilla kasvatati juba Vanas Egiptuses, Indias, Hiinas ja Peruus. Puuvilla saadakse üheaastase puuvillapõõsa viljast. Kiudude looduslik värvus on valge või kreemjas. Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav, õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus). Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu-
Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks: 1. Olulisem on pindade korralik puhastamine kui liiga sage mustade pindade desinfitseerimine. 2. Võimalusel kuivatage pesuruumides kasutamise järel pinnad (sein ja põrand). Nii väldime niiskel ja soojal pinnal mikroobide paljunemist ning setete tekkimist, kuna vee setted on mikroobidele sobiv elu ja paljunemiskeskkond (pseudomoonas). Selline pindade kuivatamine kergendab märgatavalt koristamist ja tagab hügieeni. 3. Desinfitseerivate puhastusainete doseerimisel hoolega jälgida õigeid doseeringuid ja vee temperatuuri ning ainete mõjuajast kinni pidamist. Mitte lasta lahusel pinnale kuivada! 4. Kui trappidest tuleb ebameeldiv lõhn, siis esmalt peske trapid aluselise puhastusainega puhtaks, alles siis võib soovi korral sinna kallata desinfitseerivat ainet. 5
immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed). 1. tee käed märjaks 2. võta dosaatorist pesulahus 3. pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt 1 4. kuivata paberrätikuga 5. sulge kraan sama paberkäterätikuga Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse: · enne töövahetuse algust ja selle järel · enne ravimite jagamist · protseduuri eel ja järel · enne ja pärast haavade, kateetri, kanüülide, dreenide, infektsioossete piirkondade, patsiendi limaskestade või teiste võimalike nakkusväratite puudutamist · enne ja pärast sidemete vahetamist
ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit: 1) füüsikaline luuakse mikroobide mittepaljunemiseks tingimused (kasutatakse hüdroskoopilist mähist, haava kuivatamine pulbrite mähiste abil); 2) mehaaniline kahjustatud koeosad lõigatakse ära; 3) keemiline haigustekitajate kasvu ja paljunemist pidurdav, kasutatakse antiseptikume (alkohol, soolad, 3% vesinikülihapendilahus, antibiootikumid, joodiühendid jne); Keemiline antiseptika jaguneb pindmiseks ja sügavaks. Esimesel juhul viiakse antiseptikumi haava, teisel juhul manustatakse seda haava- või põletikukolde lähedasse koesse
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
seadmed peavad olema kasutamisele vastupidavad. Neid peab olema lihtne puhastada. Kõige parem materjal seadmetele ja tööpindadele toidukäitlemisettevõttes on roostevada teras. Lõikelauad, mida kasutate toidukäitlemisettevõttes peavad olema erinevatele toorainetele erinevad ja need peavad olema siis kas märgistusele või ka värvile eristatavad. Kõik selle toidukäitlemisettevõtte töötajad peavad lõikelaudade kasutusest ühtemoodi aru saama. ruumide, seadmete hooldus ja puhastus Kõigis toidukäitlemisettevõtetes on enesekontrolliplaanis olema puhastusplaan, kus on kirjas, mis pindu, kui tihti ja millega te puhastate. See enesekontrolliplaan võiks olla teil käitlemisruumis seina peal, et oleks lihtne seda jälgida ja sellest ka pinni pidada. TOIDU FÜÜSIKALINE, KEEMILINE JA BIOLOOGILINE SAASTUMINE 1. BIOLOOGILISED (mikroobid ja nende toksiinid) - avastamine ainult laboratoorselt;
Nõrk lubi- ja tsementkrohv on selline, kus tsementi ei ole üle 20%. Tugev lubi- ja tsementkrohv on selline, kus tsementi on 50%. Lubivärvidega värvimisel sooja ja tuulise ilmaga tuleb tagada värvitava pinna piisav eel- ja järelniisutus. Töötlemise ajal Sega toodet hoolikalt enne kasutamist ja ka kasutamise ajal. Ei soovita värvida otsese päikese käes. Kui soovd värvimist jätkata järgmisel päeval, pane pintsel või rull kilekotti ning sulge see korralikult. Peale töötlemist Temperatuur ja suhteline õhuniiskus mõjutavad kuivamisaega. Kui toodet jääb järgi, sulge nõu kaas hoolikalt selliselt, et see läheks soone sisse. Avatud ja/või toonitud toode ei talu pikaajalist hoiustamist. Vii vedelad värvijäägid ohtlike jäätmete kogumispunkti. Tühjad ja kuivad purgid suunata ringlusse või viia prügimäele. Tööriistad: lihvimisvahend, pintsel, rull,
triivi ankrus seismise ajal techniques". ja k-tugevusvaru, mis inimesi tõstvatel Kui ankrukett on välja lastud vajalikul 2) Milline on vahiteenistuses hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded trossidel on minimaalselt 12-15). pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il mitte osalevate laevapereliikmete töö reziim Ankruseadme alla kuuluvad: ankur, ankrukett 3) Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling (1) Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere koos ketihalsiga, ankrupeliga, stopparid
tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
Tunni lõpu harjutused. Küsimused jaolt kogu õppetunni kohta. Kinnistage küsimuste ning viimase harjutusega, kui aeg võimaldab. Relvade ohutuskontroll. Varustuse pakkimine. Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat: a. Ohutu käsitsemise tähtsus. b. Ülevaade järgmisest tunnist. 9 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS Automaaturelva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek. Hooldamine. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk: Sõdur oskab relva ohutult ja tehniliselt õigesti lahti võtta ja kokku panna ning seda hooldada. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas. Varustus 1) allüksuse varustus - automaat 1 igale sõdurile - rakmed 1 igale sõdurile
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
39 VARUSTUSE JA RIIETUSE KASUTAMINE Seljakotist ja rakmetest võetakse välja ainult need asjad mida hetkel vajatakse, kõik muu on pakituna. Riietumisel tuleb lähtuda alati ilmastikust ja ülesande iseloomust: rännakuks riietuda kergelt; kaitsepositsioonidel soojalt; vihmaülikonna kasutamisel tuleb arvestada, et kileülikond on demaskeeriv element; üks komplekt riietusest peab olema kuiv ja kasutatakse ainult puhkeajal. VARUSTUSE HOOLDUS: rakmed, seljakott ja riided kuivatatakse ja puhastatakse riideharjaga; saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse; relv hooldatakse; katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitakse puhtast eraldi; saapaid viksitakse vähemalt 1 kord päevas; suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju või lõkke kõrval, väiksemaid esemeid võib kuivatada magamiskotis magamise ajal. 40 LISAINFORMATSIOON · Enne välja minekut kontrollige kõiki rihmu, lukke,
Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). Kaitseb ultraviolett ja infrapunase kiirguse eest Toide 2kolevoldist liitiumpatareid. Keevitusklaasil on paikesepatarei, mis pikendab patarei eluiga.30Cek. lülitub välja. Viivituse määramine- mask muutub heledaks DELAY nupuga
Lisaks eespool mainitule on äärmiselt oluline töötajatele selgitada käte pesemise vajalikkust. Igal juhul peavad toidukäitlejatel olema käed pestud, sest just käed on põhiliseks allikaks patogeenide ülekandmisel tootesse. Käsi tuleb pesta enne tööle asumist, pärast tualeti kasutamist ja muudel vajalikel juhtudel. Nõuetekohane on käte pesemine sooja veega (4549 °C), kasutades desinfitseerimisainet sisaldavat vedelseepi, ning käte hügieeniline kuivatamine. Käte kuivatamiseks võiks kasutada näiteks ühekordseid paberkäterätte. Mitte mingil juhul ei tohi käsi kuivatada kaitseriietesse. Töötamise ajal tuleks samuti aeg-ajalt käsi pesta, et vältida nende saastumist. Meeles tuleb pidada, et käte puhtuse astet ei saa alati visuaalselt hinnata. Näiliselt täiesti puhtad käed võivad olla saastunud mikroobidega ning puutudes otseselt kokku toiduga, saastada seda. Oluliseks tuleb pidada fakti, et ligikaudu 40% täiskasvanutest kannab S
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
