Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Ees...
G. W. F. Hegel Perekond Elas aastatel 1770-1831 Tema isa oli Württembergi hertsogi sekretär ja ema Württembergi õukonna ülemkohtu kohtuniku tütar Tal oli ka noorem õde ja vend 1811 abiellus Marie Helena Susanna von Tucher'ga, kes sünnitas talle 2 poega Haridus Stuttgarti gümnaasium Tübingneni Stift Elas koos luuletaja Hölderlini ja filosoofi Schellingiga Legend vabaduse puu istutamisest Õpetamine Peale Stifti asus Sveitsi koduõpetajaks Õppejõud Jena ülikoolis Nürnbergi Grammatikakooli direktor, sel ajal kirjutas raamatu "Loogikateadus" 1817 kirjutas ta "Filosoofiliste teaduste
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Kohtualluvus - Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda. Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus) ja (kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud); 2)
giks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kuju- tab endast eri vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit.*3 Teenistuslik järelevalve kui üks avali- ku halduse internse kontrolli liik on kohtute üle teostatava järelevalve viisidest kõige ulatuslikum, sest võimaldab kontrollida nii kohtute tegevuse õiguspärasust kui ka efektiivsust. Teenistuslik järelevalve kohtutes ei puuduta otseselt õigusemõistmist, kuid teinekord on kohtuniku haldusõiguslikku kontrol- limist raske lahutada õigusemõistmisest, mida kohus peab saama teha sõltumatult. Seetõttu peab järe- levalvet teostama väga ettevaatlikult, pidades silmas kohtute sõltumatust õigusemõistmisel. Euroopa Liidu ekspertide arvates on kohtuvõimu vastutavus üks neljast elemendist, millele toetub kohtuvõimu suutlikkus. Väline kontroll kohtuvõimu distsiplinaaraparaadi üle võib ohustada sõltuma- tust õigusemõistmisel
........................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem......................................................................................................... 2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus..................................................................................... 3 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus............................................ Kokkuvõte........................................................................................................................................ Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... SISSEJUHATUS
kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi
Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule? a Kui pall on mängus, kohtuniku loal b Ükskõik millal, kohtuniku loal c Kui pall on mängust väljas (kui on mänguseisak), kohtuniku loal Kui mängija on saanud kokkupõrkel arvatavasti peavigastuse, siis kohtunik...? a Laseb mängul jätkuda ja katkestab siis, kui pall on läinud mängust välja
teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu
peavad olema ankerdatud maapinna külge. 2. Pall Peab olema ümbermõõduga 68-70 cm, kindla kaalu ja kindla rõhuga. Kui pall läheb katki, peatatakse mäng ja jätkatakse seda hiljem uue palliga sama koha pealt. 3. Mängijate arv · On kaks võistkonda · Ühes võistkonnas ei tohi olla üle 11 mängija, kellest 1 on väravavaht · Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7 · Kui mäng peatatakse kohtuniku poolt, siis seda jätkatakse vabalöögiga 4. Mängijate varustus Ei tohi kasutada ohtlikku varustust, kaasaarvatud ehteid. Põhivarustusse kuuluvad jalgpallisärk, spordipüksid, põlvikud, säärekaitsed, jalanõud. Väravavahtide riietus peab olema teistest mängijatest eristatav. 5. Kohtunik Juhib igat mängu, tagab reeglite täitmise, mõõdab mängu aega ja täidab võistluste protokolli. Talle kuulub veel palju õigusi ja kohustusi. 6
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist; · vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; · pankrotivõlgnik. · kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; · kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.
Kompromiss Eesti kohtupraktikas 1.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §4 lõike 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele;
Kohtunik õigusemõistja või karistaja Sõnal ,,kohtunik" on mitu tähendust. Mõned inimesed teavad Teda, kui õigusemõistjat pallimängus, kes vilistab kohe, kui tuleb mõni viga või punkt. Teised teavad Teda aga kui kurja pilgu ja valge parukaga karistaja, kes su vanglasse saadab. Kuid on Ta siis õigusemõistja, karistaja või äki mõlemat? Kohtuniku töö on raske töö, mis nõuab Temalt väga suurt vastutust ja tähelepanekut. Tal on vaja palju usaldavat eelinformatsiooni enne, kui Ta oma lõpliku otsuse teatavaks teeb. Vahet ei ole siis, kas palliplatsil või kohtumajas. Kui palliplatsil kohtunik väga teraselt mängu ei jälgiks, ei oleks Tal võimalik punkte panna. Ta ei saaks ka kedagi teist väga usaldada, kuna iga võistkonna fänn, mängija ja treener pooldab ikka oma tiimi. Ja peaaegu sama asi toimub ju ka kohtusaalis
teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt
vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse,
• Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus - Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15) • Kohtu sõltumatus - Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) - Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147) • Seadusliku kohtuniku põhimõte - Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1) • Õigusemõistmise avalikkus - Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3)
Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Eesnimi Perekonnanimi Allkiri: Jalgpallikohtunik Jalgpallikohtunikuks saamine on raske katsumus. Selleks, et saada kätte jalgpallikohtuniku pabereid peab kandidaat läbima raske kadalipu. Kohtunikuks võib saada igaüks, kes on vähemalt 15 aastat vana. Selleks, et saada madalama liiga kohtuniku pabereid peab kandidaat sooritama testi, mis koosneb reeglite ja eetikanormide tundmises. Samuti tuleb osaleda loengutes, mida on Eesti Jalgpalliliidu poolt korraldataval koolitusel 7. Kandidaat peab läbima ka füüsilise võimekuse testi, et olla võimeline väljakul piisavalt liikuda ja olukorral silma peal hoidma. Olles esimese taseme kätte saanud, peab värske kohtunik alustama madalaimast tasemest, ehk vilistada tuleb äärekohtunikuna vähemalt 150 mängu e.
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.
kaaluga 410 – 450 g mängu alguses, rõhuga 0,6 – 1,1 atmosfääri (600-1100 g/cm2 ). Defektse palli vahetamine Kui pall mängu käigus lõhkeb või muutub kõlbmatuks, siis: mäng peatatakse, mäng jätkub uue palli mängu panekuga kohal, kus pall muutus kõlbmatuks Kui pall muutub kõlbmatuks mängu peatamise ajal (lahtilöögi, väravaesise löögi, nurgalöögi, vabalöögi, karistuslöögi, penalti või palli sisseviske ajal): jätkatakse vastavalt kohalt Ilma kohtuniku loata ei või palli mängu keskel vahetada. RANNAJALGPALL – MÄNGIJATE ARV Mängijad Mäng toimub kahe võistkonna vahel, mõlemal võistkonnal on korraga väljakul viis mängijat, kellest üks on väravavaht. Ametlikud võistlused FIFA, konföderatsiooni või assotsiatsiooni korraldatavatel võistlustel võib võistkond kasutada viite varumängijat. Mängijate vahetused on piiramatud ja toimuvad jooksvalt. Mängija, kes on välja vahetatud,
maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
arvestavad õigusemõistmise erisustega ning on suunatud kohtuhalduse tõhusale toimimisele. 20. Kohtunikuabi, nõunik ja konsultant on erineva kvalifikatsiooni ja pädevusega kohtuteenistujad, kes toetavad õigusemõistmist. Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja
arvestavad õigusemõistmise erisustega ning on suunatud kohtuhalduse tõhusale toimimisele. 20. Kohtunikuabi, nõunik ja konsultant on erineva kvalifikatsiooni ja pädevusega kohtuteenistujad, kes toetavad õigusemõistmist. Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja
Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote Ei võinud toimudda keelatud päevadel-deis nefast. Avalikult mõnel väljakul Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.
rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.
Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras eriluba andnud. Kohtusekretär annab Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja
Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui
loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli.
loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Mäng: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord,
Tegelikult täidavad õigusemõistmise funktsiooni lisaks kohtutele ka muud organid nt ametnik rahatrahvi ja distsiplinaarkaristuse; töövaidluse korral töövaidluskomisjon jne. Kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kõigi õigusemõistmise funktsione täitvate isikute otsused ei ole lõplikud ja neid saab vaidlustada. Sõltumatus tähendab sõltumatust täitevvõimust ja protsessiosalistest. Erapoletus on õiglase kohtuotsuse põhi. Kodanike veendumud kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste puudumist protsessi poolte ja vaidluse suhtes. Kohtunik ei tohi otsuse langetamisel lasta end mõjutada informatsioonist, mida ta saab väljaspoolt kohtusaali, ega mingist avalikust arvamusest või ükskõik millisest survest. Ta peab tegema otsuse objektiivsete argumentide alusel, mis on talle esitatud kohtupidamise käigus.
Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. 6 Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike
seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.) Alati on konkreetses situatsioonis võimalik, et seaduses ette nähtud lahendus ei pruugi olla antud tingimustes optimaalne. Näiteks on seadusega ette nähtud kohtuniku minimaalne ja maksimaalne vanus. Kuid ka sellises situatsioonis tuleb vaidlematult lähtuda seaduses ette nähtud tingimustest, sest kui lähtuda sellistel juhtudel sisulistest kriteeriumitest ning minna vastuollu seaduse sätetega siis saab kahjustatud seaduse autoriteet ning see on tõenäoliselt raskem negatiivne tagajärg kui see kasu, mida oleks võimalik saavutada konkreetse isiku varasema kohtunikuks nimetamise või hilisema pensionileminekuga.
seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.) Alati on konkreetses situatsioonis võimalik, et seaduses ette nähtud lahendus ei pruugi olla antud tingimustes optimaalne. Näiteks on seadusega ette nähtud kohtuniku minimaalne ja maksimaalne vanus. Kuid ka sellises situatsioonis tuleb vaidlematult lähtuda seaduses ette nähtud tingimustest, sest kui lähtuda sellistel juhtudel sisulistest kriteeriumitest ning minna vastuollu seaduse sätetega siis saab kahjustatud seaduse autoriteet ning see on tõenäoliselt raskem negatiivne tagajärg kui see kasu, mida oleks võimalik saavutada konkreetse isiku varasema kohtunikuks nimetamise või hilisema pensionileminekuga.
Koht: Tartu maakohus Aeg: 03.04.2012 Menetlus asjaolud: Lubadeta sõit, politse eest põgenemine ning liiklusõnnetuse põhjustamine. Kohtunik Kohtunik tundus olevat väga rahulik, üldse mitte närvis. On enesest mõistetav, et tema rahulikkus oli tingitud sellest, et tegemist on siiski igapäeva tööga. Kõne maneer oli rahulik ja sõnad kõlasid väga selgesti. Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat. Olen märganud, et kõva ja käreda häälega kohtuniku puhul on saalis üldiselt ka vaiksem, kuid rusuvam meeleolu. Kõnelemise vahepeal olid hästi lühikesed pausid, arvatavasti selleks, et jääda selgeks ja mitte puterdada. Süüdistatu ülekuulamisel küsis kohtunik natukene manitseval häälel mõningaid küsimusi. Zestikuleerimine oli minimaalne, vaid kahel kuni kolmel korral otsuse ettelugemisel tõstis kohtunik käe, peopesa üles pool, et anda argumendile kaalu või pigem nagu õigustus. Võib-olla natukene häiris pea liigne
Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasilüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta).
Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruugi alati seadustes välja toodud olla. See realiseerib jällegi ohu muutuda kohtuasjaga emotsionaalselt liigselt seotuks. Kohtunikult oodatakse alati professionaalset tegutsemist. Eeldatakse ausat ning sügavalt läbimõeldud otsust. Seetõttu vajab kohtunikuamet hulk elukogemust ning tugevat närvikava,
EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakkuda väitlusesse juurde midagi uut, mitte uut argumenti, aga uut tõestust ja näidata veel rohkem põhjuseid. Jaga tõestusmaterjal kahe esimese kõne peale ära, et üllatada vastast:P. Argument peab saama lõpuks selgemaks. Kolmandad peavad võtma väitluse kokku, nad ei tohi tuua uusi väiteid. Too välja vastaste nõrkused, kolmas inimene peab kohtuniku jaoks paremaks rääkima, nendega ristküsitlust ei toimu. Turniiril hinnatakse kahte asja: võistkondlikust ja individuaalselt iga kõnelejat eraldi. Sellepärast,et kõnelejad on iseenesest head,aga kaotavad sisuliselt poolelt. Väitlejana peab üksteisest aru saama ja pead ka isiklikult ennast arendama. Kohtunikud kirjutavad terve väitluse ülesse ja alustavad vaatlemist puhtalt lehelt, tema usub kõike mis räägitakse, kui teine
brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: palli mängupanek, mängu peatamine, kui pall on "surnud", minutilise vaheaja korralduste andmine, viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: varustuse kontroll ja heakskiit, palli lahtiviskamine väljaku keskelt, lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus, reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.
Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli
palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta)
Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu
1) Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine? 2) Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus? 3) Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole? 4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused?
Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik
kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega 4) Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega 5) Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele või tervetele kogukondadele12 Legisaktsioonilises protsessis ongi kõige olulisemad vormelid, mida pooled pidid täpselt kohtuniku ees formuleerima. Vormelid sisaldasid tänapäevaseid poolte argumente, aga erinevalt tänasest olid need täpselt kindlaks määratud. Seega tuli enne protsessi kõik selgeks teha ja võib ka nii öelda, et lausa pähe õppida. Vormelites eksimine võis nurjata terve kohtuprotsessi. Rooma-aegne protsess oli väga teatraalne- pooltel tuli aeg-ajalt teha piduliike toiminguid: võtta kätte vaidlusalune asi või puudutada vaidlusalust isikut.13
- õigusriik (§ 10), (RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967) (1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste - demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline - sotsiaalriik (§ 10), kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle - Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2). tasemele. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01
- õigusriik (§ 10), (RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967) - demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), (1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste - sotsiaalriik (§ 10), omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline - Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2). kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele. Seaduslikkuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Mängu reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta)
error in corpore eksitus tehingus, asjas; error in quantitate eksitus koguses ; error in substantia eksitus olemuses; status civitatis persooni juriidiline staatus Rooma kodanikuna; status libertatis vabaduse seisund; status familiae isiku perekondlik staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis interdictio kodakondsuse äravõtt, pagendamine; possessio iuris õiguse valdamine; possessio rei asjade valdamine; Ius Quiritum Rooma kodanike õigus; ius gentium rahvusvaheline õigus (rahvaste õigus); ius vitae et necis õigus elu ja surma üle. 2
Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallingu sooritamisel löögi hetkel või hüppepallingu puhul äratõuke momendil ei tohi pallija puudutada väljakut (otsajoon D. 4 kaasa arvatud) ega vaba-ala väljaspool pallinguala. Pärast pallile sooritatud lööki võib pallija astuda või maanduda mistahes kohta väljaspool pallinguala või väljakule. Pallija peab sooritama löögi pallile 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet pallinguks. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see korratakse.
teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. – PS §21: niipea kui kelleltki vabadust võetakse, peab seda ka viivitamatult põhjendama. Seega on see säte selleks, et kui kellelgi piiratakse midagi vms, siis saab ta ka kohe vastu vaielda. See on ka selleks, et kui kedagi hakatakse süüdistama, siis see ütleb, milles. Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase
annaabi.ee 
