raskusest ja nõudlikkusest Võime teha järeldusi Enesejuhtimine sisaldab eeldab toimunu mõtestamist, kogetava Käsitlus endast kui õppijast on seotud mõjutavad tähelepanu
aidata paremini mõista usu sisus toimuvat. Üheks usu võimalikuks määratluseks on käsitleda usku kui jumalatunnetusega seonduvat enese- ja maailma mõistmise viisi. Usk tähendab seda, kuidas inimene mõistab ning seletab iseennast ja ümbritsevat elu seoses oma tunnete ja arusaamadega Jumalast. Selles tähenduses on usuline kriis jumalakujundi ja usulise kogemuse kriis, raskus enese ja maailma mõistmisel, vastuolu olemise ja seletuse vahel, pinge kogetava ja mõistetava vahel, ebakõla kujutletava ja reaalse vahel. Usuline kriis kui loomekriis Usuelus esineb olukordi, kus mingi usuline seisukoht, kogemus või tunne vajab sügavamat läbitunnetamist või selginemist. Selleks võib olla näiteks küsimus Jumala armu ja inimestevahelise vägivalla kokkusobivusest, vastus isiklikule kannatusele või soov mõista müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse usulist lahendust.
2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-
väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne
Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus? Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega. Kas D. Hume'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage! Maitse on meel, mille abil eristatakse kiitust ja hukkamõistu väärivaid nähtuseid. Maitsestandard on vastav väärtuste süsteem. Kompositsioon ja kunstireeglid on küll universaalsed kuid nende konteksti asetamine tugineb üksikisiku kogemusele. Seega ei ole võimalik. Ilu ei ole asjade endi
1981). Teised uurijad väidavad sama, kuid põhjendavad neid peamiselt erinevate näoilmete väljendumisega. Vastavalt nende autorie seisukohtadele, on kehaliselt ja näoilmete kaudu väljenduvad emotsioonid iseloomulikud teatud hulgale erinevatest emotsioonidest, mis on põhilisteks emotsioonideks (Ekman, 1971, 1984; Izard, 1977). Kui nii, siis autonoomne toormaterjal ei võimalda nendel iseenesest muutuda virtuaalselt või emotsionaalselt kogetava varjunditeks, nagu eeldasid Schachter ja Singer. (pildid) 11.6. Kuus põhilist emotsiooni. Fotodel on näidatud näoilmeid, mida mõned uurijad loevad vastavateks kuuele iseloomulikule põhiemotsioonile: (A) õnnetunne, (B) üllatus, (C) kurbus, (D) viha, (E) vastikustunne, (F) hirm. (David Matsumoto fotod, Matsumoto ja Ekman, 1989). Põhilised emotsioonid ja nende väljendumine näoilmes
Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui
eristades sümboleid kõnes ja mängus. 2. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad hakkavad
insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi. Ahvidel ACC suhteliselt väikese ulatusega kahjustuse korral ADHD, kärsitus, elus ja eluta obj segiajamine , tuimus. aktivatsiioon teise isiku kogetava valu puhul teadlik pingutus teadlikkus iseenda emotsioonidest empaatia enese jälgimine, oma tegevuse edukusele hinnangu andmine enesekohase info töötlus ja eneseregulatsioon. Depressioon ja kortikolimbiline interaktsioon Depressiivne episood on kognitiivsete fn deaktivatsioon, vähenenud verevool dorsaalses lateraalses prefrontaalses
Näiteks kui katsealustele süstiti adrenaliini, tundsid kõik reaktsiooni oma kehas (pulsi sagenemine, erutusvärin, peopesade higistamine). Vastavalt James-Lange teooriale peaksid seejärel vallanduma ka emotsioonid. Kuid erinevad inimesed kirjeldasid, seda mida nad tundsid, küllalt erinevana: mõned täheldasid ainult füsioloogilisi reaktsioone, teised täheldasid teataval määral just nagu viha või ka kartust. Emotsioon võib sõltuda situatsioonis kogetava kognitiivsest (tunnetatud) tõlgendamisest. Kuigi emotsioonid kutsutakse esile (käivitatakse) mingi välise sündmuse poolt (nt kurva teatega kiri või vastupidi armastatud inimese saabumine), on vaja enne emotsioonide vallandumist neid sündmusi mõista ja hinnata, see tähendab tunnetada. Meie emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas me olukorda tõlgendame, see omakorda sellest mida me näeme, teame ja loodame (Arnoldi erutuvuse omistamise teooria). Stiimulid vallandavad meie organismis
inimestel? Neile küsimustele ei ole võimalik midagi kindlat vastata, kuivõrd teose teine osa on säilinud vaid väga nappide fragmentidena. Küll ei taotle Parmenides siin mitte tema ajal faktiliselt levinud kosmoloogiliste ettekujutuste kokkukoondamist; tema esitus pretendeerib parimale võimalikule “tõenäolisusele”. Siin ilmneb kreeka mõtlemisele iseloomulik tõesuse ja tõenäolisuse vastandamine. Meeltega kogetava maailma suhtes pole võimalik jõuda tõese käsituseni, kuid Parmenides püüab sellegipoolest anda oma parima, et siiski ka selle maailma kohta “tõenäoliseimat”, st. tõele kõige sarnasemat arusaama leida. Parmenides lähtub selles (sarnaselt pütagoorlastele ja mõnedele teistele enda kaasaegsetele) eeldusest, et maailm on lõppkokkuvõttes üles ehitatud algete teineteisele taandumatuile vastanditepaaridele
Aristotellikul ehk voorusteoreetilisel mudel. On niihästi igal looduslikul kui ka inimese poolt tehtud asjal otstarve, mis ühtlasi tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel. 7. Selgitage väärtusdeterminismi ja –magnetismi põhisisu! Determinism: Tõlgendamine on hinnangutest viidud! Väärtuskompass (eelhinnang teostest) juhib Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959) Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!) Magnetism: Suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus V-determinismist pole selge. V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest
muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 1. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad
Tema olulisus seisneb selles.et eda hakatakse hiljem postmodernismiga seostama ja talle toetuma. Sõna fenomeloogia tähendab fenomenide uurimist.Fenomenid on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest sõltumatult on. Fenomeloogia on järelikult meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses välja paistab e. ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames. Kas taju on objektiivne või suunatud? Husserl: Taju peab olema suunatud. Mälu räägib taju juures kaasa. Kõik maailmas avaneb inimesele läbi suunatud pilgu. Husserl toob kaks tähtsat mõistet: 1) eluilm – vaimne taust, oleme harjunud teatud asju tähele panema, osa mitte; eluilm määrab meie vaate; eluilm on väärtus iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab
psühholoogilist või psühhoterapeutilist.) Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon 40. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid. kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks .Käitumuslikud kriteeriumid. Äärmusgrupis kogetav ja toimuv ei puuduta
on mõeldamatu ja seega tuleb kumbagi valdkonda käsitleda teineteisest täiesti lahutatutena, siis tulenevad siit jällegi ideedeõpetuse eesmärgi jaoks vastuvõetamatud järeldused. Sest sel juhul tuleks ütelda, et inimene, kes tunneb küll hästi üksikuid meeleliselt tajutavaid asju, ei tea ometigi nende asjade olemust ega saagi seda mitte kunagi tundma, kuna inimene kehalis-meelelise olendina on seotud meeleliselt kogetava maailma külge. Ja vastupidi, see mõistuslik olend, kes omab täielikku tunnetust ideest, st. asjade olemustest, ei omaks ometigi selle tõttu veel mingit teadmist nendest individuaalsetest asjadest endist, kuna meeleliselt 10 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tajutavate asjade olemuste ja nende endi vahel puudub igasugune seos. See on
-klient alustab uut teekonda (uued võimalused) (Tooman 2006:30-31) Klassikalise klienditeekonna näitena võib tuua majutusteenindust või restorane, mille puhul kõik need etapid eksisteerivad ja kokkuvõtvalt loovad need etapid tegeliku kogetava kvaliteedi. Allikas: Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/m6isa_kliendi_teekond.pdf] 30.11.2015 14. Millised on kvaliteedi mõõtmise ja hindamise tüüpilisemad vead ja keerukamad probleemid? Kvaliteedi mõõtmise puhul on tulnud näiteid, kus nn
mallide aluseks on ...1) Konkreetsed mälestused kiindumussuhetest ja tõlgendused nendest suhetest, nii nende suhete hindamine kui ka enda ja teiste käitumise seletamine. Kui vanemlikud suhted on turvalised, siis kujuneb lastel välja turvaline kiindumusmudel. 2) Mallidesse kuuluvad ka positiivsed või negatiivsed käsitlused endast ja teistest. 3) Kolmas mallidesse puutuv osa on kiindumusega seotud eesmärgid ja motiivid. Kiindumussüsteem täidab kõikidele ühiseid eesmärke see on kogetava turvalisuse tunde otsimine, ainult et selle saavutamise teed on erinevad. Turvalise kiindumusmudeli esindajatel on mallid endast ja teistest positiivsed. Nad hindavad endid, loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest enam
.. 1) Konkreetsed mälestused kiindumussuhetest ja tõlgendused nendest suhetest, nii nende suhete hindamine kui ka enda ja teiste käitumise seletamine. Kui vanemlikud suhted on turvalised, siis kujuneb lastel välja turvaline kiindumusmudel. 2) Mallidesse kuuluvad ka positiivsed või negatiivsed käsitlused endast ja teistest. 3)Kolmas mallidesse puutuv osa on kiindumusega seotud eesmärgid ja motiivid. Kiindumussüsteem täidab kõikidele ühiseid eesmärke see on kogetava turvalisuse tunde otsimine, ainult et selle saavutamise teed on erinevad. Turvalise kiindumusmudeli esindajatel on mallid endast ja teistest positiivsed. Nad hindavad endid, loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest
mõni neist võib muutuda negatiivseks väärtuseks. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit. Igal looduslikul ja ka inimese poolt tehtud asjal on otstarve, mis tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel. 7. Selgitage väärtusdeterminismi ja magnetismi põhisisu! Väärtusdeterminism tõlgendamine on hinnangutest viidud. Väärtuskompass juhib kogetava- tõlgendatava kunstiteose valikut(kriteeriumid sõltuvad huvidest) ja tõlgendamise fookust(ei tõlgendata ugat asja teoses). Väärtusmagnetism suurel kunstil on tõlgenduslik külgetõmme. Eelhinnang on siin nomenklatuurne(kusagil on kindlad suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminism lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus. 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida?
jms ning neid võib hinnata vastavalt sellele, kas ja kuidas nad seda liiki kunstiteoste eesmärke realiseerivad. Aga kui konkreetsel kunstiliigil on mitmeid eesmärke? Miks peaks kultuurihuvi eesmärkide taotlemise vahendid olema just nimelt esteetilised? 7. Selgitage väärtusdeterminismi ja –magnetismi põhisisu! Väärtusdeterminism – tõlgendamine on hinnangutest viidud! Väärtuskompass (eelkõige hinnang teostest) juhib: – kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut – tõlgendamise fookust (ei tõlgenda igat asja teoses!) Väärtusmagnetism – suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest
Säärast muusika funktsiooni saab kasutada loomaks suurepäraseid paroodiad tegelastest või situatsioonidest filmis. Lihtsa näitena võib tuua tegelase, kes tahab olla õel ja üritab ka vastavalt käituda, kuid muusika annab talle pentsiku ja ohutu ilme. (Ibid.) 1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas Muusika saab mõjutada ja stimuleerida meie põhilisi emotsioone, näiteks hirmu ja seeläbi kogetava emotsiooni füsioloogilisi tagajärgi esile kutsuda, milleks on hirmu korral kiirenenud südamerütm, higised käed jne. Neid efekte kasutatakse eriti sageli õudusfilmide ja trillerite korral. Väga tugeva ja valju heli korral on vaataja kehal ja teadvusel peaaegu et võimatu emotsioonidest ja nendega seotud füsioloogilistest tagajärgedest eemalduda. Äkilised efektid muusikas ja filmis, samuti ka hirmuäratavad
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad
Olulisemate emotsioonikontseptsioonide põhimõtted: Damasio, LeDoux, Davidson ja Panksepp - Damasio – emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse – somaatilise markeri hüpotees o kui inimene puutub kokku evolutsiooniliselt olulise stiimuliga, vastavad nii aju kui keha muutustega nt mürkmao nägemisel füsioloogilised muutused ongi somaatilised markerid o kehaline reaktsiooni vähenemine vähendab kogetava emotsiooni tugevust. - LeDoux – valis ühe emotsiooni keskendudes hirmu neurobioloogiale, fookuses mandelkeha (amügdala) - Rolls – emotsioonid on õppimisele ehk psüühiliste protsesside sarrustamisele sekundaarsed; kasu-kahju analüüs kui motiveeriv jõud mida juhivad emotsioonid - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused, läinud mindfulnessi poole
metafooride abil käigus kasutada. Niisuguse ühise keele loomine aitab kaasa empaatilisele mõistmisele (Wickman, Daniels, White & Fesmire 1999). Siiani on selles raamatus olnud juttu peamiselt probleemi määratlemisest sündmuste, Metafoorid tuleb lahti rääkida, neid koos uurida ja laiendada. Kogetava reaalsuse ja tunnete ja oluliste mõjutajate põhjaliku uurimise ja kaalumise abil. Paljude inimeste metafooride vaheline seos on ebapüsiv. Kuigi me kasutame metafoore selleks, et need jaoks on kujundlik keelekasutus kasulik abinõu oma olukorra olemuse tabamiseks. aitaksid meil paremini kogetut mõista ja kirjeldada, ei ole metafoori ja reaalsuse vahel Metafooride abil mõistame ja kogeme me sündmusi suhestatuna teiste sündmustega
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kehast väljumise korral muutub koos füüsilise keha muutumisega ka inimese psüühika ( teadvus ). Kuid siinkohal peab märkima seda, et kehast väljumine ei loo sellist teadvuse seisundit, mis on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias, vaid ainult vahendab unisoofilises psühholoogias kirjeldatud erakordset teadvuseseisundit telepaatilise võimega, mida kehast väljumine võimaldab ( kehast väljas olles omatakse telepaatilist võimet ).
annaabi.ee 
