Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
stressist. Mul on ,,tore" ülemus, kes mind suutis pidevalt hulluks ajada oma lennukate ideedega. Nüüdseks on asi pöördunud vastupidiseks ja koos oleme suutnud teha päris häid otsuseid ja leidnud uusi lahendusi. Viimase aja kogemusena võin öelda, et olen lahti saanud kuumade ilmadega kaasnevast südame pekslemisest ja kehvast enesetundest. Seda juhtus kui pidin viibima palavas ruumis kus õhk eriti ei liigu (näiteks saunas ja suvel konditsioneerimata ruumides). Helika 33 a Minu kogemused Kyäniga: Hommikul tööle jõudes avastasin, et huule peal oli kipitav punane lõhe. Määrisin päeva jooksul peale nii ,,med-huulepulka" kui ka ,,8-hour" kreemi midagi ei aidanud. Õhtul koju jõudes panin haavale peale Body FX-i. Efekt oli kohene. Järgmiseks päevaks oli haavake täielikult paranenud. Ega enne ei tekkinud nii suurt usku tootesse. Kogemus räägib enda eest! Muidu võib-olla ei usukski. Teine teema on aga energia ja ,,selge pea", mille saan Sunrise kasutades
Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid. Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus- iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab rasku...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis leidis aset 1. mail 2004. aastal, on endaga kaasa toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mis on mingil määral puudutanud meid kõiki. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta, sest näen liitumises nii head kui halba. Esimeseks negatiivseks aspektiks pean fakti, et Euroopa Liit pole täielikult läbipaistev, ja just see omadus on demokraatia juures väga oluline. Olen lugenud, et Euroopa Liit on sõlminud
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi
kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja. Teiste vigadest on võimatu õppida, kogemused on need mis teevad inimese tugevamaks. Mu ema ütles mulle kunagi ammu ja sellega tegelikult muutis paljugi minu suhtumist ellu:" Kõik sõltub sinust endast! Kui usud, et võidad, siis võidadki. Kui näed sihti ees, siis jõuad pärale. Usu ja looda ja armasta, toeta kaaslast ja toetu ise ta õlale. Kui juhtubki nii, et komistad, siis tõuse üles ja ole sirgemgi veel. Oled madrus ja kapten ja tüürimees-jõuad randa kui kurss on silme ees!". Need sõnad on mul elu aeg meeles, need
Kaido Rannu AL-31 Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Varsti saab juba viis aastat täis selle liikmeks olemsisest. Euroopa liit on kaasa toonud palju muudatusi ja väga paljud neist on kaasa toonud positiivest vastu kaja aga mõni ka negatiivset. Üheks suureks muudaduseks oli Shengeni viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise viisa vabaks. See muutis välismaal töötavate inimeste elu selle võrra lihtsamaks, et ei pidanud enam uut viisat taotlema või pikendama kui
Haldaja roll ja võimalused hoone turvalisuse tagamisel Kogemused 23 uue korterelamu, Kawe Plaza äri- ja büroohoone ja Viru Keskuse käivitamiselt Sulev Jaanus/ haldusjuht Kujutlused ja tegelikkus Enne taasiseseisvumist teave miilitsa -/ hiljem politseistatistikast Viimasel aastakümnendil on teabeallikad mitmekesistunud. Kuritegusid sooritatakse rohkem, kui politsei-statistika kajastab. Murdvargusi x 3, kallaletunge x 5, vandalismiakte x 10, avalikke vargusi , vägistamisi, tapmisi x 6 Kuritegude sooritajad on noored 50 % sooritajatest alla 21- aastased. Noormehed ca 18a. Tütarlapsed 16 a. Enne 28a. sünnipäeva ca 25 % esitatud kriminaalsüüdistus Kuritegevus jaotub piirkonniti ebaühtlaselt Lihttöölised kannatavad kuritegevuse all 2x rohkem kui keskklass. Naised kannatavad perevägivalla all. Nooremad mehed sagedamini kui kartlikud vanainimesed. Lapsi ahistavad tuttavad isikud rohkem kui "kommionud" ...
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus.
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja
Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema
2 Sissejuhatus Eduar vilde (vt Lisa 1) oli Eesti üks esimesi kutselisi kirjanikke ja diplomaate. Ta sündis äärmiselt põneval ajal. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ning omakeelse lugemisvara ja ajakirjanduse tekkimine jättis kindla jälje kodusse, kus tulevane kirjanik, diplomaat ja ajakirjanik kasvas. Tänu andekusele ja elus läbilöömise oskusele suutis Vilde oma karjääri alustada haridusteed lõpetamata. Kogemused ja tarkuse kogus ta elukoolist. 1925. aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele kuuekümnendaks sünnipäevaks maja. Paraku venis sobiva eluaseme otsimine üha edasi, päädides lõpuks 6- toalise korteriga Kadriorus. Selleks sai kastellaani maja alumine korrus. Sellest majast on saanud hiljem tema majamuuseum (vt Lisa 2), milles on säilinud 1930- ndate aastate autentne sisustus. Vilde armastas viibida ka Kadrioru stiilsetes kohvikutes. Tema
Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine 7) Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine. Õendusanamneesi kogumise viisid: 1. Vestlus - Vestlus on kahe inimese vastastikune teineteise mõjutamine keele abil.
Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik eelnev on mõistuspärane ning kogemustel põhinev tunnetusteooria, mida Hume uskus, on tõene, siis nagu juba eelnevalt selgus, on ka meie tõlgendused kogemustest erinevad ning kuna kogemused panevad kõikidele asjadele aluse,
tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku Valitsevad/aktuaalsed eneseusu Effektiivne eluga käivitamise kogemused kasutegurid hakkamasaamine protsessid Kujutlevad Laienevad kogemused Optimistlik suhe probleemi Kognitiivne pr-s
Insener konstruktori tööülesanded on · innovatiivse tehnilise aparatuuri välja töötamine, Tallinna Tehnikakõrgkool · uudsete tehniliste lahenduste konstrueerimine, · lahenduste realiseerimises osalemine. Tavalised nõudmised kandidaadile: · CAD põhiste insenerprojekteerimistarkvaradega näiteks SolidEdge (või SolidWorks) töötamise oskus ja kogemus, · teadmised ja kogemused mehaanika/mehhatroonika seadmete projekteerimisest, disainimisest ja valmistamisest, · oskus leida, lugeda ja mõista tehnilist dokumentatsiooni, · teadmised ja kogemused elektroonika, eriti digitaalelektroonika valdkonnast, · oskused ja kogemused riistvaralähedasest kontrollerite programmeerimisest, · teadmised matemaatikast ja automaatjuhtimise teooria valdkonnast, · metallitöö oskused, · oskused ja kogemused CNC tööpinkidega. 3
Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse
PLUSSID MIINUSED Internett Info on mitmekülgne, Infot on liiga palju, ajab segadusse palju erinevaid ühes kohas. telefoni-ja Teemad on lahterdatud, Info võib olla aegunud või pole piisavalt ärikataloogid kõik kontaktid on saadaval. kirjeldatud eritingimusi. Tuttavad Info on kindel ja võib-olla Hinnad ja kogused ja mis kogemused teistel, aitavad iganes info ei pruugi olla täpne otsustada valikul. ja võib erineda. Messid- Kohal on esindaja kes Võib-olla kiidab liigselt oma laadad teab ja oskab võimalusi lahti teenust või toodet, sest ta on rääkida. ikkagi müügiinimene. Teiste ettevõtete Saad ülevaateid eri- Info ei pruugi olla nt.
lugemine. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel. Hinnang võib põhineda nii eksami tulemustel, kursusel saadud hindel kui ka enesehinnangul, kuid peab olema esitatud EN-i keeleoskustasemete süsteemis. Seetõttu on keelepassi kohustuslikuks osaks enesehindamise. Keelelugu hõlmab nelja osa: 1. Keele õppimise eesmärgid – põhjused, miks mingit keelt õpitakse. 2. Keele õppimise ajalugu – keele õppimise kogemused ajalises järjestuses. 3. Olulisimad keele- ja kultuurialased kogemused. 4. Keeleõppe praegused ja tulevased raskuspunktid – mida praeguste teadmistega osatakse ja mida tulevikus osata tahetakse (planeerimine). Kaustas sisalduvad kõik materjalid, mis kinnitavad keelepassis ja keeleloos kirjapandut ja mida inimene oma keeleoskuse kohta soovib teistele näidata.
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid.
Kindlasti on see mõningal juhul õige, aga kui noor on aktiivne ja tegeleb juba ülikooli kõrvalt erinevate asjadega ja osaleb projektides, siis see näitab, et ta on aktiivne ja läbilöögivõimeline ning oma CV-d esitades on sellistel kogemustel oma positiivsed küljed olemas. Ja lisaks tulevad nii ka kogemused, mis on kindlasti suureks plussiks tulevikus töö otsimisel. Vaadates tööpakkumisi, oodatakse enim tööle ikka neid, kellel on eelnevad kogemused, aga kust võtab värske ülikooli lõpetanu need kogemused, kui ta ei tööta näiteks kooli kõrvalt ja pühendub ainult koolile. Enamus inimesi valib ikkagi ju töö tasuvuse pärast, kas see töö ka alati on see kõige õigem ja inimene on seda tööd tehes õnnelik? Ideaalis võiks see nii olla, et töö, mida sa teed, on ka nii- öelda sinu hobi. Kindlasti on õnnelikumad need inimesed, kes töötavad oma lemmikerialal. Ma
ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku teooria kohaselt ei
noored lapse saamisega liiga vara pihta hakanud. On küllalt neid noori, kellel pole kas põhiharidust või keskharidust, kuna on sündinud laps, kelle kõrvalt ei suudeta kooli lõpetada. Noored sünnitavad juba vanuses 15 17 aastat. Need noored tüdrukud ei sünnita last omale, vaid oma vanematele, kuna neil puudub emainstinkt lapse eest hoolitsemiseks. Ikka on ema see, kes peab lapse eest hoolitsema, kuna nii noorelt ei ole veel aju täielikult välja arenenud ning puuduvad kogemused. Kogemused puuduvad ka vanemas eas naistel, kes sünnivad, aga neil on piisavalt sõbrannasid ja tuttavaid, kellel on lapsed. Vanemad naised on ka rohkem väikeste lastega kokku puutunud. Tihti on takistuseks see, et ema peab tööl käima ja raha teenima. Noored emad jäävad tihti ka üksi last kasvatama, sest lapse isa ei huvitu lapsest ning jalutab lihtsalt minema. Minu arust ei ole see normaalne. Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik
pidime 24 tunni jooksul ära lahendama. Oliver Gailan rääkis väga hästi GSM-i teisest, kolmandast ja neljandast põlvkonnast, mida oli väga huvitav kuulata. Kui aastal 1993 ehk GSM-i teise põlvkonna ajal oli andmeside kiirus ainult 0,01 Mbit/s, siis aastaks 2010 ehk GSM-i neljaks põlvkonnaks oli andmeside kiirus tõusnud kuni 100 Mbit/s. Väikseks vahelduseks erialasel teemal oli Janno Viidingu kogemused välismaal – nii Aaltos kui ka Chalmersis. J. Viidingu kogemused julgustasid ka mind ERASMUS`e programmist osa võtma või siis magistrikraad kusagil mujal koolis teha. ERASMUS`e info oli juba varem tuttav, aga just omad kogemused annavad hoopis teise mulje, mis on loomulikult positiivne. Peale selle sain teada, et kas Tallinna Tehnikaülikooli tudengitel on võimalus TTÜ e-mail teha, mille ma ka kindlasti teen. Veel samal loengul tutvustatud MicrosoftOffice365-st räägiti. Minu arvates on see väga hea ning tulus programm, millega oma
Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed Mis on kogemus? Selle defineerimine pole just kergemate killast, kuid siiski teavad kõik, millest on jutt. Igaüks omandab oma esimese kogemuse varastel elusekunditel, viimase aga oma elutee lõpus. Seega võib öelda, et kogemused käivad meie jälgedes ja meie nende jälgedes terve elu. Nad õpetavad meid kogu aeg, samal ajal püüame me neilt pidevalt õppida me käiksime nagu ülikoolis, täpsemalt eluülikoolis, mille üheks õppejõuks on kogemus. Kogemused on meie elu lahutamatuks osaks. Nendele tuginedes teeme peaaegu kõik oma otsused. Mõni kasutab selleks ainult oma kogemustepagasit, teised aga ka muude ühiskonnaliikmete omi. Kuigi teiste inimeste kogemusi kasutades ei tunne me nende tegelikke
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Inimesed peaksid ikka käituma moraalsetest põhimõtetest lähtuvalt austus, sallivus peaks olema kõikidel inimestel tähtsal kohal. Kui tekib olukord, kus mittesuitsetajad on avalikus kohas aega veetmas, näiteks pargis, siis suitsetajad peaksid arvestama ka mittesuitsetajatega, kuigi seadusega pole jällegi keelatud suitsetada kas või teiste inimeste läheduses. 2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas? Minu ebameeldivaim kogemus ärieetika valdkonnas on klienditeenindaja lugupidamatus, olles arvutipoes, uurides ja vaadates sülearvuteid, tuli mõni aeg hiljem klienditeenindaja küsima minult, et kas ta ei saaks abiks olla. Vastasin, et ei, kuna olin jõudnud kõik info juba ära vaadata. Ära öeldes klienditeenindajale, sain vastuse, et silmadega vaadatakse, mitte kätega
ümber jpt. Paljugi, mis ei ole seadusega keelatud eksisteerib meie ümber. Rikkudes mingit korda või minna üle lubatud piirdest, võime oma tegevusega kahjustada ka teisi ühiskonnaliikmeid. Nt. Inimesed, kes suitsetavad kodus, eluruumides ja neil on ka lapsed, eelkõige kannatabki vanemate käitumise ja suhtumise pärast laste tervis. 2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on ? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas ? Minu üks ebameeldiv kogemus ärieetika valdkonnas on ühe Olerexi klienditeenindaja suhtumine ja lugupidamatus. Olin ühes Olerexi teenindusjaamas ja tahtsin osta süüa, nimelt kebabi. Palusin teenindajalt ühe kebabi endale valmistada ja sain sõimata, et seda palusin teha. Teenindaja pööritas silmi ja oli väga kuri minu vastu. Jälgisin kebabi oodates tema suhtumist teistesse klientidesse ja see oli kohutav. Ükski klient ei
Teadmised on veendumused maailm lahtimõtestamiseks. Tihti aetakse teadmisi segi uskumistega, kuid need kaks on väga erinevad. Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea. Kuid, kes meist tahaks teadmisi, mis ei ole vettpidavad. Kerkib küsimus, et kust ma saan siis tõsikindlaid teadmisi. Mina usun, et üheks kõige kindlamaks viisiks saada tõsikindlaid teadmisi, on neid läbi kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks, kuidas teadust rikastada ning viis, kuidas arendada teooriat ja praktikat. Laps, kes kallab endale peale kuuma vee, mille tagajärjel tekib põletus ja villid, on omandanud tõsikindla teadmise, et keeva vee nahapeale sattumine võib tekitada ville. Koolitarkus on samuti olulisel kohal teadmiste omandamiseks. Koolist saame me põhiteadmised, mille najal elus edasi rühkida
tulebki kasuks kellegi teise hinnang ja tähelepanekud. Enne kui kirjutan mõnest natukene negatiivsest kogemusest, tahaksin öelda, et kogu praktikaaeg oli minu jaoks ääretult positiivne (isegi negatiivsed kogemused), kuna õppisin enda kohta palju uut. Sain teada, mis on minu tugevused ja nõrkused ning kuidas ma teatud olukordades käitun. Seega ei saa järgnevate kogemuste kohta öelda negatiivsed kogemused, sest leian, et needki on pigem õppimiskohad. Esmalt kirjutaksingi siis oma sisseelamisest. Ma ütleksin, et see oli minu jaoks vägagi raske, sest minu ümber oli tohutult palju uusi nägusid, pidin silmitsi seisma minu jaoks võõraste situatsioonide ja ülesannetega, mis esialgu tundusid üsna keerulised olevat. Kohati valdas mind selline lootusetu tunne, kus arvasin et ma ei saa asjadega hakkama ja kõik tundub ületamatu.
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi.
loodut. Sellise arvamuse tõttu püütakse elada patuvabalt ning toimida nii, nagu keegi hoiaks neil silma peal. Soovitakse saada taevaisa heakskiitu. On ka neid, kes eitavad Jumala olemasolu ning proovivad asjale läheneda realistlikult. On loodud teooriaid, et maailm tekkis Suurest Paugust või lihtsalt tühjast kohast. Inimese maailmavaade on miski, milles on talletatud kõik elu jooksul saadud kogemused, nägemused, arvamused, väärtushinnangud, religioon. Selle abil tullakse toime uute olukordade tõlgendamisega ning sellega luuakse uusi seoseid. See peegeldub kõikides tegevustes, sest kõik jooned lõuendil on mõjutanud järgmiste joone väljanägemist ja asupaika. . Maailmavaade on kunstiteos, mis saab viimase pintslitõmbe siis, kui inimene sureb, sest inimese elupäevade
kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja. Teiste vigadest on võimatu õppida, kogemused on need mis teevad inimese tugevamaks. Mu ema ütles mulle kunagi ammu ja sellega tegelikult muutis paljugi minu suhtumist ellu:" Kõik sõltub sinust endast! Kui usud, et võidad, siis võidadki. Kui näed sihti ees, siis jõuad pärale. Usu ja looda ja armasta, toeta kaaslast ja toetu ise ta õlale. Kui juhtubki nii, et komistad, siis tõuse üles ja ole sirgemgi veel. Oled madrus ja kapten ja tüürimees-jõuad randa kui kurss on silme ees!". Need sõnad on mul elu aeg meeles, need
Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni. Teades, et järgmine päev ootab mind töö ei läinud ma õhtul välja sõpradega kokku saama. Kindlasti oli üheks põhjuseks väsimus, mis tekkis peale 7 tunnist tööpäeva. Oma töös puutusin kokku
millelegi kaugele, millega tal polnud enam pistmist, mis ei suutnud tal äratada enam lootusi ega igatsusi. 14.Milliseid naudingud Robinson leidis saarel? 14.Robinson oli kogu saare peremees, ta võis ennast keisriks pidada, tal ei olnud konkurente, saarel oli viinamarju ning kilpkonne 15.Mida sai teha viinamarjadest? 15.Viinamarju oli nii palju ,et ta oleks saanud nendest laevastiku täis veini teha või rosinatega varustada 16.Too konkreetseid näiteid tekstist, kuidas loodus ja kogemused õpetasid Robinsoni mõistma väärtusi. 16.kuidas loodus ja kogemused õpetasid Robinsoni mõistma ,et kõigil sellel maailma hüvedel on meie jaoks väärtust ainult sedavõrd, kuivõrd me neid kasutada saame.
puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge. Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed. -Skeptitsism: meeled petavad mõnikord (nt. sirge pulk vees kõver); õõnestab motet, et meeled annavad tõest teavet maailma kohta - Cogito, ergo sum: isegi kui kogemused tekitatud kellegi/millegi poolt ja välismaailma ei eksisteeri, on siiski tõde, et ma eksisteerin. Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen) - Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille
Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid
Regulatiivne tasand: võime jälgida Energeetiline tasand: eneseteostus, enda iseenda käitumist, analüüsida, realiseerimine tegevuses, hinnata ja teha õigeid valikuid, edu taotlus õppimises Kogemused ja õppimine Õppimise läbi toimub inimese kogemussfääri täiendamine, korrastamine, laiendamine
Kas on üldse inimest, kellest ta tõsiselt hoolib, armastab? Edu on iseseisvus. Jah, on küll . Kas see pole mitte keskkooli lõpetanud noorukile eduks, kui suudetakse ise hakkama saada, mitte elada vanemate rahakoti peal, vaid ISE. Nende jaoks on see edu. Kui suudad ise elada, pead olema piisavalt edukas. Sul peab olema piisavalt mõistust, et ennast välja vedada ning endaga hakkama saada. Selleks on vaja kogemusi, kooliharidusest ei aita. Nüüd räägin ma, et kogemused on edu? Kas mul on õigus? Ma arvan, et jah. Kogemused aitavad elus vahele jätta kukkumisi ning komistamisi. Aga nagu eesti vanarahvas armastas öelda, ,, loll õpib enda vigadest, tark aga teiste omadest ,,. Miks meist enamus küll lollid on? Aga see kasvatab ka kõige rohkem. Kui see kõik kokku võtta, mõistame, et edu peitub kõikjal. Kuid siiski algab see kõik ka perekonnast, kust saad sa ellusuhtumise ning põhimõtted ning just nende põhimõtetes saab järeldada edu
2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal 1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks, talupojad said majandamise kogemused) 1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi 1866-vallaseadus, vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima.
käitumine neid alla kiskuda. Väga respekteeritud õpetaja ütles, et las nad käivad kohal, vähemalt saavad midagigi. Mõeldes nende all õpilasi, kes käivad koolis aega veetmas, mitte õppimas. Mina ütlen aga, et kui nad ka kohale ilmuvad, ei tähenda see tingimata, et peale tundi oskaks keegi neist vastata küsimusele: "Mis tänane tunniteema oli?" Kõik saab alguse mõtlemisest. See, kes tahab koolis käia sõprade, mitte õppimise pärast, ei jõua kuigi kaugele. Eriti veel mõttega, et kogemused tulevad pigem "tegelikust" elust - sellest, mis jääb väljapoole kooliseinu. Ükskõik, mida need lauluread meile korrutavad, vaja läheb ka faktipõhiseid teadmisi. Tuginedes faktidele, reeglitele, avardame oma maailma, mis ei tohiks jääda väikekodanlikule tasemele. Püstitatud küsimustele on lihtne vastata, kui on olemas selge siht. Mina usun, pedagooge, kes sageli tunduvad tüütud, sest tegelikult on neil õigus. Aga samamoodi toetan ma muusikute ning teiste
Võimu tunnused, teostamise meetodid Võimu mõiste - Inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning sel viisil saavutada huvide elluviimine. Võimu aitavad realiseerida: ainulaadsed ressursid (maa, kapital, vara, raha), vaimsed ressursid (teadmised, kogemused, suhted ) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õendusesse · Kas on olulised erinevused algaja ja eksperdi kirjeldustes sama juhtumi puhul? http://cjni.net/journal/?p=967 · From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice. http://cd.pbsstatic.com/l/97/2997/9780201002997.jpg Inimene · ennasttõlgendav · saab definatsiooni elu elades http://images.sciencedaily
Õpiküsimus Vastus Allikad Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on ÕO5 1. Mis on kujund (image)? kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning L5 ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna ÕO5 2.Mis on mõiste (concept)? või mõne teise sümboliga tähistatud L5
Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded
) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J
) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J
Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel. Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet. Seni on EKRE jätnud endast mulje kui otsesest ja ausast erakonnast, kelle prioriteediks on rahvas. Küll aga mõjuvad liikmete väljaütlemised sageli toorelt, solvavalt või ründavalt. Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega, aga arendama erakonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
