Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon.................................................................................................
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega
Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute
....................................................................................... 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku
kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid
valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena kasutatakse spooni,
mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong. Ülejäänud osa koosneb tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni perioodiga, eeldusel et ruumide suhteline niiskus jääb talvel vahemikku 25 45 % ja suvel 30 60 %. Plaat sobib kasutamiseks ruumirühmades A F: elumajad, bürood, koolid, haiglad ja tööstushoonete kõik siseruumid, niisked ruumid ning ehitiste kandekonstruktsioone täiendavad osad jne. Erinevaid plaaditüüpe kasutatakse peamiselt vaheseinte, põrandate ja
1 V U N D A M E N D I K A N N U D 3. MONTAAŽITÖÖD 13 2 V U N D A M E N D I T A L A D 3 P O S T I D TÕSTMINE PÖÖRAMISEGA LIBISTAMISEGA 3. MONTAAŽITÖÖD 14 HAARDESEADMED RIHTIMINE AJUTINE KINNITUS ¾ A) KIILUD 3. MONTAAŽITÖÖD 15 ¾ B) KONDUKTORID MONOLIITIMINE POSTILE TOETUVATE KONSTRUKTSIOONIELEMENTIDE MONTAAžI EI TOHI ALUSTADA ENNE KUI MONOLIITIMISBETOON ON SAAVUTANUD VÄHEMALT 70% TUGEVUSEST. ANKRUPOLDIÜHENDUS
Konstruktsioonide montaaz -On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest. Trantsporditöö On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile. Ettevalmistustöö Konstruktsiooni kinnitamine tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks Montaazitöödest On konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja lõplik kinnitamine. Konsrtuktsioone
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon, kus seinale annavad tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a plokkseotis ja b ristseotis plokksüsteemis seinal, c müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises:
ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2
rihveldatud Kasutatakse kahte varianti rihveldust : · Sirge rihveldus · Spiraalne rihveldus Tüübel paigaldatakse puuritud avasse liimiga. Tüüblite nimimõõdud : Läbimõõtude rida : 6, 8, 10, 12, 15........ Kuna puitlaastplaat lõheneb tüübli sisselöömisel väga kergesti, valmistatakse ka tüübleid läbim. 7,8 mm, mis paigaldatuna 8mm avasse ei löö puitlaastplaati lõhki. Pikkuste rida : 30, 35, 40, 50, 60,80, 100 64. Puidukruvid: Detailide ühendamiseks, furnituuri monteerimiseks jne. Vastavalt kruvipea kujule eristatakse: · Peitpeaga kruvid · Ümarpeaga kruvid · Läätspeaga kruvid Kruvi pea lõhiku kuju järgi on palju erinevaid standardeid : 12 · Lõhikuga · Ristpea Philips ja Pozidriv · Torx · Sisemine kuuskant Puidukruvide nimimõõdud : Läbimõõdu nimimõõt saadakse keerme tippude pealt mõõtes
rihveldatud Kasutatakse kahte varianti rihveldust : • Sirge rihveldus • Spiraalne rihveldus Tüübel paigaldatakse puuritud avasse liimiga. Tüüblite nimimõõdud : Läbimõõtude rida : 6, 8, 10, 12, 15…….. Kuna puitlaastplaat lõheneb tüübli sisselöömisel väga kergesti, valmistatakse ka tüübleid läbim. 7,8 mm, mis paigaldatuna 8mm avasse ei löö puitlaastplaati lõhki. Pikkuste rida : 30, 35, 40, 50, 60,80, 100 64. Puidukruvid: Detailide ühendamiseks, furnituuri monteerimiseks jne. Vastavalt kruvipea kujule eristatakse: • Peitpeaga kruvid • Ümarpeaga kruvid • Läätspeaga kruvid Kruvi pea lõhiku kuju järgi on palju erinevaid standardeid : 12 • Lõhikuga • Ristpea – Philips ja Pozidriv • Torx • Sisemine kuuskant Puidukruvide nimimõõdud : Läbimõõdu nimimõõt saadakse keerme tippude pealt mõõtes
70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30*30cm, vahekaugus kuni 2 m. Koostas: Meeli Kams 8 Hoone osad EPMÜ Soovitatavad vundamendi konstruktsioonid. (T.Masso VäikemajadI) Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega:
Joonis 3. Topeltlihtsõlm 1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot) Sõlme moodustamiseks tuleb teha lihtsõlmele veel üks keerd. Pinge all olnud kaheksasõlme on lihtsam lahti harutada kui lihtsõlme ning siduda lihtsam kui topeltlihtsõlme. Sidumiseks on vaja vaba köieotsa olemasolu. Kaheksasõlme kasutatakse stopperina köie vabal otsal; see väldib ka köie läbilibisemist põhisõlmest (sõlmede lõpetamisel). Kui kaheksasõlm seotakse köie keskele, kasutamata köie vaba otsa, on võimalik moodustada silmus ehk aas, mida saab kasutada mitmesuguste esemete, nt töövarustuse kinnitamiseks. Köie keskele moodustatud kaheksasõlme nimetatakse ühekordseks lenksõlmeks (In Line Figure-Eight Loop) 6 Joonis 4. Kaheksasõlm Joonis 5. Ühekordne lenksõlm 7 2. SILMUSED Silmus on sõlm, milles tekkinud aasa saab köie vabast otsast sikutades tugevalt kinni
1 SISSEJUHATUS. Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on üks maailma vanimaid teadusi, mida kasutatakse nii era- kui ka riiklikul tasandil maakaartide, asendiplaanide, krundi piiride ja muu sellise määramisel. Ükski asi ei seisa püsti ilma aluseta. Geodeetiliste tööde aluseks on geodeetilised põhivõrgud. Põhivõrkudel on täita suur osa. Siia kuulub nii satelliidipõhiselt määratav riiklik geodeetiline põhivõrk, riigi kõrguslik alusvõrk, asulate geodeetiline põhivõrk. Et viia läbi neid töid, vajatakse Maa kuju täpset tundmist, mille määramiseks kasutatakse tänapäeval geodeetiliste täppissatelliitide abi. Maa-ameti geodeesia osakond http://www.maaamet.ee . Mina käsitlen siin referaadis enamjaolt ehitiste välismõõdistamisega seonduvat. Töötades ühes Eesti ehitusettevõttes olen kaudselt kok
tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb
Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16 17 Sindelkatuse tegemine sarnaneb laastukatuse tegemisega, kuid selle paigaldamine vtab rohkem aega. Materjalina kasutatakse enamasti oksavaba mändi. Sindel peab olema korrapärane materjal ning katusel sirgelt ,,jooksma". Naelutmisel tuleks kasutada roostevabast terasest voi kuumtsingitud naelu. Katus tehakse tavaliselt kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. 1m 2 valmistamiseks kulub ca 75 katusesindlit. Katuse katmist alustatakse räästast. Räästakiht on tavaliselt toetava funktsiooniga ja koosneb 1/3 vrra lühematest sindlitest. See kaetakse täielikult 16 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48. 17 Sindel, sindelkatuse lõige. Kättesaadav: http://www.hot.ee/enno001/sindel.jpg
- veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid:
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.
büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. • Standardplaat GN 13 • Eriti kõva plaat GEK 13 • Tuuletõkkeplaat GTS 9 • Remondiplaat GN 6 • Tuletõkkeplaat GF 15 • Põrandaplaat GL 15 • Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka
büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka
tsementkate, 7- piigatitoru. Joon. 9.12. Mastikskate: 1- tekkiplaadistus, 2- kruntkate, 3- aluskiht, 4- põhikiht, 5- dekoratiivne kate. 9.3 Laeva erinevate sõlmede konstruktsioon. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja
Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega, vahend konstruktsioonide kinnitamiseks müürile. Niiskusisolatsioon: veetihe pehmest materjalist või müürikividest vahekiht. Seinaside (ankur): side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või seinakihtide ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Mördivuugid Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise.
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu......................................................................................................................8 Stalin
Jõu suuna määramiseks tuleb kasutada vasakukäe reeglit. Energia muundamine elektrimasinas toimub mistahes suunas e. elektrimasin võib töötada nii generaatorina kui ka mootorina. 2.alalisvoolugeneraatori töötamispõhimõte Generaatori töötamisel ankur pöörleb ja tema mähise juhtivad osad satuvad magnetväljas järgemööda erinevatesse voolutihedustesse ja seepärast indutseeritakse ankrumähises vahelduv elektromotoorjõud. 3.Alalisvoolumasinate ehitus ja konstruktsioon Alalisvoolu masin koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast ankrust, mis on lahutatud teineteisest õhupiluga.Staator koosneb kerest, mille sisepinna külge on kinnitatud mähistega pea ja abipoolused. Peapooluste ülesanne on põhimagnetvoo tekitamine, abipooluste oma aga kommutatsiooni parandamine. Alalisvoolu masina ankur koosneb võllist, südamikust, mähistest ja kommutaatorist. Võlli otsad asetsevad laagrites, mis on paigutatud laagrikilpidesse. Parema jahutuse otstarbeks
on, et ta pole tundlik tooraine kvaliteedi suhtes. OSB-d toodetakse Põhja-Ameerikas muuks otstarbeks kõlbmatust papli- ja haavapuidust, okaspuuvineeri tootmiseks aga vajatakse parimat vineeripakku. Seega kujuneb OSB hind madalamaks vineeri omast. Sageli eksivad praktikud aga terminitega: rääkides OSB-st peavad nad tegelikult silmas hoopis Wafer-plaati, millest järgnevalt: Wafer-plaat on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust valmistatud plaate. Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude
on, et ta pole tundlik tooraine kvaliteedi suhtes. OSB-d toodetakse Põhja-Ameerikas muuks otstarbeks kõlbmatust papli- ja haavapuidust, okaspuuvineeri tootmiseks aga vajatakse parimat vineeripakku. Seega kujuneb OSB hind madalamaks vineeri omast. Sageli eksivad praktikud aga terminitega: rääkides OSB-st peavad nad tegelikult silmas hoopis Wafer-plaati, millest järgnevalt: Wafer-plaat on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust valmistatud plaate. Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude
terasest, mis tagab võlli tsükliliste töö tingimustes väga hea väsimuskindluse. Võllide tõmbetugevus ulatub 600...800 MPa. Suure läbimõõduga võllide toorikud on reeglins vabasepised, mis vajavad töömahukat lõppmõõtudesse töötlemist . Kuna võlli painde- ja väändvõnketele töötavad praktiliselt ainult võlli välised kihid tehakse diameetriga üle 150 mm ja RSS võllid seest õõnsad. Võlliliinide osade omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse laialdaselt töökindlaid äärikliiteid. Äärikute läbimõõdud , paksused ja poltide arv peab vastama tugevusarvutustele ja klassifikatsiooniühingute poolt kehtestatud normidele . Äärikud ühendatakse omavahel silindriliste (a) või kooniliste (b) täppispoltidega. Poltide mutrid pingutatakse ettenähtud väändemomendiga. Silindrilised poldid on äärikliites koormatud ainult tõmbejõuga. Koonilised poldid töötavad nii tõmbele kui ka lõikele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
