Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot. Leia: Missugune on sellisel juhul firma müügikäibe prognoos järgmiseks aastaks? 1. Varude käibevälde = 360 / (Müüdud kaupade kulu / Varud) a. => Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde 2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot,
60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA PA=D+E => D=PA-E D=150 000-80 000= 70 000 2. D=CL+LD => LD=D-CL LD=70 000-25 000= 45 000 3
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
(Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2
EAR = 1 + , EPS 0 , m N EBIT DFL = , DTL = DOL * DFL EBIT - I EPS aktsia kohta tulev puhaskasum, N aktsiate arv, EBIT - intresside- ja maksueelne kasum, DTL - koguvõimendi, I intressisummad, DOL - tegevus- e. kasutusvõimendi, T tulumaksumäär, DFL - finantsvõimendi. DTL = %EPS / %S, kus DOL = EBIT / S , kus
Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis)
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?
Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega.
1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
müük = 85 ühikut (kaatrit) Aktsiaseltsi müügitulu lõppenud majandusaastal oli 15 miljonit EUR. Lisaks sellele on ettevõtte kohta mis on püsinud konstantsetena pikema aja jooksul: (1) varade käibekordaja on 1,25; (2) koguvõla ja müü¬gi suhe 0,25; (3) käibe puhasrentaablus on 5% ning (4) dividendide välja¬mak¬sekor¬da¬ja on olnud 30%. Leida too¬dud andmetele tuginedes kui suur on ettevõtte jätkukasvumä Müügitulu 15,000,000 S Varade käibekordaja 1.25 A/S Koguvõla ja müügi suhe 0.25 D/E
praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka
Laenukohustused 2009. ja 2010. aastal oluliselt ei muutunud, sama võib öelda ka ettevõtte reservide kohta. Aruande aasta kasum vähenes 63% 2011. aastal, seda seetõttu, et finantsinvesteeringud suurenesid ning ettevõte soetas senisest rohkem varasid. Lisas 4 esitavad töö autorid bilansi verikaalanalüüsi, mis toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma. Vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010
Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1
Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4. Firma väärtuse maksimeerimise mõju aktsionäride ja võlausaldajate tulule: Ettevõtte väärtuse kasvades aktsionäride väljamaksed (tulu dividendidest nt) kasvavad. Aktsionäride rikkuse kasv on piiramatu. Ettevõtte väärtuse kasvades võlausaldajatele intresside väljamaksed võivad kasvada teatud piirini ja vsjo ;) 5. Efektiivne turg: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades. 6. Alternatiivkulu: ... all mõeldakse seda tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalusest. ...mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku maksumust ...Igal valikul on loobumise hind e. ALTERNATIIVKULU:
võtta risk, mille juhtimine on jõukohane.(V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) 6 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2.2. Finantsinvesteeringute tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- a investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast, lihtsalt öeldes, investeeringutelt saadavat tasu. Investeeringute kasum koosneb kahest osast: 1) jooksev tulu intresside, dividendide jne. vormis saadavad perioodilised laekumised; 2) kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turu väärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses, nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvust valdamisperioodi jooksul arvutatakse valemi järgi investeeringu
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde
otsustussituatsiooni ka visualiseerida. EBIT-EPS sõltumatuse punkti leidmine: ( EBIT - I )(1 - t ) - P ( EBIT - I )(1 - t ) - P = Sa Sb Sa aktsiate arv aktsiaplaani korral Sb aktsiate arv võlakirjaplaani korral t ettevõtte tulumaksumäär I intressikulu P eelisaktsiate dividendid Arvutuseks võib valemit teisendada: EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)(1-T)+Sb*Pa-Sa*Pb/(Sb-Sa)(1-T) Juhul, kui ettevõttel eelisaktsia dividende ja tulumaksu ei ole, siis saab valemit lihtsustada: EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)/(Sb-Sa) Kui ettevõttel ei ole ka muid intressikohustusi, siis langeb ka Ia välja: EBIT=-Ib*Sa/(Sb-Sa) EPS oma-ja võõrkapitaliga finantseerimine Omakapitaliga finantseerimine
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood
praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka
PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et
(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate
kohustuste vahel muutus vastupidiseks. Kui aastal 2009 moodustas suurema osakaalu 6 kogu kohustustest pikaajalised kohustused, siis aastaks 2011 moodustavad suurema osakaalu lühiajalised kohustused. Kogu kapitaliga võrreldes langes kogu kohustuse osakaal 59,5 protsendilt 46,9 % peale, mis vahetas ka kohustuste ja omakapitali vahekorra vastupidiseks. Bilansi aktiva poolel suurenesid varad kokku 8031 €. Kogu käibevara baaskirjed on suurenenud, põhivara kirjetest on vähenenud materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad, mis on kokku vähenenud 1138 € võrra. Aktiva poolel oli mõlema aasta muutus suhteliselt võrdne. Mõlemal aastal suurenesid varad kogusummas 2% ja 1%. Olulisi muutusi käibe- ja põhivara struktuuris aastate vältel ei toimunud, kuigi käibevara tõusis ja põhivara kolmanda aasta lõpuks langes.
Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka
161 784 6 895 Raha ja raha ekvivalentide muutus Kontserni omakapitali muutuste aruanne tuhandetes kroonides Kohustuslik Jaotamata Omakapital Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Omakapital seisuga 31.12.2006 144 872 22 855 310 087 477 814 2007. aasta puhaskasum 0 0 102 515 102 515 Fondiemissioon 214 987 0 -214 987 0 Omakapital seisuga 31.12.2007 359 859 22 855 197 615 580 329 2008. aasta puhaskasum 0 0 16 675 16 674 Reservkapitali suurenemine 0 13 130 -13 130 0 Omakapital seisuga 31.12
toote/kulu probleemid ei ole. Viimasel juhul tuleb koostada detailne rahavoogude prognoos 5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi
......................................15 5.3Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus...................................................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD........................................
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud
Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD Käibevara kokku 61 501 50 905 10 596 21% 60 53.5 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 2 376 1 460 916 63% 2.3 1.5 Materiaalne põhivara 38 300 42 800 -4 500 -11% 37
Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. 44. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva põhivara turuväärtuse viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 45. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti, võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini tulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti, võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini kulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv. 46. Finantsjuht on isik, kes vastutab tootmisfunktsioonide täitmise eest ettevõtte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
