,,Sinine taevas" Kui ma veel väikseke olin, taeva sinisest kangast siilukest kleidiriiet endale lõikama läksin." Lastele, räägib kuidas oli elu siis, kui ta ise oli laps. ,,Kristiine on karjanaine" Kodukohast, kergelt humoorit sisaldav. Kristiine on karjanaine. Ta poputab lehmi kui lapsi. Ja öeldakse: ,,Mis temal viga, ei ole tal meest ega lapsi!" (21) ,,Vana päevapilt" Kusagil, kusagil kodu: klaaride õuntega puu, väsinud päevade rodu, naisesilmad ja lapsesuu. ,,Koduküla, kodumaa" Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin lumi, kord siin pori, vaikne tarkus, lõõpiv lori, koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa. ,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga
Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus. (praktiline töö) 2. Keemia, geograafia, bioloogia 1. Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4. Maasikate paljundamine seemnetega. 5. Erinevate (puhastus)vahendite võrdlus ja mõju. 6. Energiajookide tarbimine. 7. Kohvijoomisharjumused ja kohvi mõju tervisele. 8
Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt.
Hando Runnel Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938.a Järva- maa Liutsalu külas talupidaja peres. Keskhariduse omandas Tartu ja Paide keskkoolis. Hando Runneli kõik luuletused on isamaalised ja neid on hea kuulata ja lugeda. Runneli esimene luulekogum oli ,,Maa lapsed" (1965), milles on luuletusi armastusest, loodusest ja kodumaast. Tema teine luulekogum oli ,,Laulud tüdrukutega" (1967), milles oli armastusest koduküla vastu. Looming ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukutega" (1967) ,,Mõru ning mööduja" (1976) Ja palju muid loominguid. Kui ausad suud sulguvad See artikkel räägib Hando Runnel murega Eestimaa
publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja
maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna. Tuusula, Kivi ema koduküla, andis viimastel eluaastatel vaimuhaiguse all kannatanud kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38 aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna. Tema teosed "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" kuuluvad võrdväärselt "Kalevala" ja "Kanteletarega" Soome kirjanduse klassikasse. Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga
Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel. Kõige suurem erinevus esineb mentaliteedis ja kasvatuses. Ei saa nõuda aborigeenilt lauakombeid, kui too on päevad läbi banaane korjanud, kiviga hirve järel keksinud ja alasti koduküla tänavail jalutanud. See oleks absurd. Ühiskond peab alati arvestama, et maailm varieerub vaataja silmades. Ja see pole mitte paha, sest nii tekivad põnevad arvamused, mida on huvitav jagada-kuulata, nt ilukirjanduse kaudu. See avardab vaateringi ja ühendab inimsugu. Maailma lahtiseletamine pole nii kerge, kuis alguses tunduda võiks. Liiga palju on elanikke, et saada üksmeelset vastust. Siiski, et veidigi tõele lähemale jõuda, tuleb omavahel
Nad tassisid teda mööda puid ning Mowgli jõudis abi paluda raisakull Chillilt. Raisakull pidi Mowgli teed meelde jätma, ning pärast sellest Bagheerale ning Baloole rääkima. Nii saidki panter ja karu teada, kus Mowgli on - ta oli Külmades Urgudes, ahvide linnas. Nii tõttasidki Bagheera ja vana Baloo Külmadesse Urgudesse, võttes endaga kaasa kaljumadu Kaa. Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid. Vahepeal leidis Mowgli oma koduküla, ning asus sinna elama. Kuid külaelanikud arvasid, et ta on nõid, ning ajasid ta minema. Konnapoeg Mowgli aga aitas oma vanemaid , sest need taheti ära tappa ja viis nad läbi dzungli teisse külla. Samuti tapis ta vahepeal tiigri Shere Khani ning riputas ta naha Nõupidamise Kaljule. Kuid doulid, punased hundid tulid huntide karjale kallale ja tänu Kaa tarkusele ja Mowgli osavusele said hundid paljud doulid tapetud. Kuid
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid.
Ühe kultuuri jaoks võid sa olla kangelane, teise kultuuri jaoks kurjategija. Islami terroristid, näiteks, kes ennast õhku lasevad, on oma kultuuris kangelased, sest nad võitlevad oma kodumaa vabaduse eest, aga see ameerika sõdur või rahulik elanik, kes vigastada või surma saab ei pea teda kindlasti kangelaseks. Mina saan neist terroristidest aru, aga ma ei usu, et ma ise käituksin samamoodi kui mõni välisriigi lennuk minu koduküla hävitab ja minu perekonnaliikmed tapab. On ka riigijuhte, kes endale vägisi kleebivad külge kangelase silte. Nad püstitavad endale kullast ausambaid ja annavad linnadele ja tänavatele oma nime. Tihti omistavad nad endale ka olematuid kangelastegusid, et panna rahvast ennast armastama. Maailma silmis on kangelased ka sageli oma kodumaal kurjadegijateks tembeldatud teisitimõtlejad, nagu näiteks Dalai-lama. Dalai-lama, kes oma elu ja vabadusega riskides
Metsavennad ründavad vangilaagrit ja õnnestub mõned vangid päästa.Kogu raamtust jääb mulje, et rahvas hoiab kokku. Marta tegevus oli teistsugune. Ta on iga võimuga lähedastes suhetes. Samuti reetmine ja armastus. Reetmise tulemusena kukkus Ilme kinni. Marta valetab et ehted on unustatud koju ja saadab Taavi neile järgi. Marta aga reedab kõik teised ja säästab Taavi. Teised langevad vangi. Teose lõpulehekülgedel, mil häving on käinud üle Taavi koduküla ja lahing on peetud, romaan ,,murdub". Taavi seisab valiku ees läände? Võitleja missioon ei lõpe, kuid just siin algab kirjaniku oma: ,,Tulgu meie surmast jõudu nende kätesse, kes jäävad edasi valvama! Saabuks ometi aeg, et lääs, kuhu taandub päevavalgus öö eest varju, hakkaks nägema ohtu, mis ähvardab maailma valgust." Kujutades võitlust Eesti metsades kui lääneliku
Andis suunale nime - kui 1855. aasta Pariisi maailmanäitusel Courbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu tugev mees, selline on ka tema kunst mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga, tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is" (6,65 x 3,14 m). Ornans oli Courbet` koduküla. Pealtnäha tavaline sündmus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. ,,Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Courbet on maalinud ka omapäraseid, lihtsate motiividega maastiku- ja meremaale. Courbet`l oli eluajal vähe pooldajaid, talle heideti ette labasuse ja inetuse maalimist
vahetada. Need on mõnest kohast halvasti paigutatud ja on ka kaks erinevat sorti. Kui kõik välja vahedada ja staadion ühtlane oleks on noortel igati paremad võimalused oma soojendusringe teha. Teades, et staadionit kasutab Märjamaa Gümnaasiumi õpilased igapäevaselt ja seal hulgas ka algklassilapsed, on see neile mingil määral ohtlik. MTÜ Sipa naisselts Sipa Naisselts alustas tegevust 2002. aasta märtsis. Seltsi eesmärk on ühistegevuse algatamine ja aktiviseerimine oma koduküla elanike hulgas. Traditsioonilised üritused on naistepäeva tähistamine, heakorrapäevad, suvised ekskursioonid, ühised teatrikülastused ja esimese advendi jõulukontserdid. Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud.
pehkinud, pardani vees. / Ja mõlemad sõudsid, see naine, see mees." ("Müüt") Runneli loomingut lugedes ei ole kuidagi võimalik märkamata jätta tema eestluse püsimajäämise soovi. Nõukogude Eestis väljendas ta seda küll poolsalaja: "Tallake meid kui palju tahate, / vaevake meid kui palju vajate, / meie ei kohku, ei heitu ära, / kuidagi ikka elame ära." ("Muruks kummel, muruks linnurohi") Runnel oli küll nukker isamaa saatuse pärast - "mitmed siit on läbi käinud" ("Koduküla, kodumaa"), kuid tema masendavast hoiakust paistsid läbi mitmedki lootusekiired. Nii tundubki mulle, et kuna "kannatuse katkemine tuleb õhtul hilja", ootas Hando Runnel viimast hoopi eestlaste alalhoidlikkusele, mil enam "mitte mingi asja pääle vaevat vaim ei leebi" ja tuleb uus algus, nagu ta seda luuletuses "Katkemine" kirjeldas. Ajalugu viiski vabanemisele okupatsiooni köidikutest, millega kaasnes ka õigus oma arvamust avaldada
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1
Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu seimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetas mitu korda päevas. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. Rasputin saabus St. Peterburgi munga riietuses, ja kuulutas ennast kui pühameest. Ta mainest oli kuulda et ta on rahulolematu joodik, ravitseja, ja naistemees. Ta oli loonud oma usuteaduse erinevatest kultustest ja sektidest ja uskus et selleks et pühaks saada peab inimene pattu tegema. Ta sai nime Rasputin hüüdnimena ,see tähendab kombelõtv,liiderik vene keeles.Ta elas kindlasti oma nime vääriliselt
[3] Rasputin elas oma elu esimesed 25 aastat Siberis ilma erilise kuulsuseta ning tegeles joomise ja patueluga. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. 1892. aastal asus ta Verhururjevi kloostrisse, kus õppis jumalasõna, kirjatarkust ning 1893. aastal, suundus ta rändama mööda Vene õigeusu kultuskohti. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. [2], [4] 1905. aastal kohtas Raputin, kellel olid juba avaldunud võimed ravitsemiseks, Kiievi kloostris suurvürstinna Anastassiat, kes kutsus teda Peterburi ravitsema tsreevits Alekseid, kes põdes hemofiiliat, mida ei olnud Peterburi õukonnaarstid suutelised tavameditsiini võtetega ravima. Imekombel Aleksei paraneski. Tsaaripere kuulutas
aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Hermann kaasa
) 4 ANDY WARHOL (8.) Kõige tuntum popkunstnik on ANDY WARHOL. Warhol sündis 1928. aastal (9.). Samas on siiani segane tema täpne sünniaeg ja koht. Nüüdseks peetakse ta sünnipäevaks 6. augustit ja kohaks Pittsburghi. Ka väga paljud erinevad rahvad peavad teda enda kunstnikuks. Külma sõja ajal, kui eksisteeris riik nimega Tsehhoslovakkia, peeti tähtsateski monograafiates Warholit tsehhiks, sest tema koduküla Medzilaborce asus nimetatud riigi territooriumil. Ime siis, et 1990ndate alguse Prahas ei tekkinud Warholi-kultus, mis väljendus lausa temaatilise rokk-ooperi lavastamises. Pärast Tsehhoslovakkia jagunemist Tsehhiks ja Slovakkiaks 1993. aastal aga hakati üha valjemalt rääkima sellest, et Medzilaborce asub hoopis slovakkia territooriumil. Warholi vend John asutas sinna koguni Warholi muuseumi. Niisiis kas Warhol on slovakk
ajastusse mitte ainult Horvaatia, vaid kogu maailma kunsti. Hiljem hakkas Generalic maalima õlivärviga lõuendile või klaasile. Tema teoste ideed ja meeleolud olid tugevalt katoliikluse poolt mõjutatud. Kunstnik kujutab talupoegade elu. Eriti meeldis talle joonistada pilte mitmesugustest pühadest ja tseremooniatest. Generalici looming innustas ka naabreid ning mõne aja pärast tegeles maalimisega juba paarkümmend talupoega. Tänu sellele sai Hlebina, tema koduküla, rahvusvaheliselt tuntuks ja hturistide huvipaigaks. Peale Teist maailmasõda, 1945. aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid. Esimesest generatsioonist ehk siis temaga samal
Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt. 7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet.
Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge. Veidi mahukamgi on kirjaniku 70. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli raamatukogu väljaandel eelmisel nädalal ilmunud «Hando Runneli bibliograafia». Kirjastaja võiks kaaluda selle raamatu väljaandmist ka digitaalses vormis. Tänulikke lugejaid oleks praegusest veelgi enam. Tartu Postimees 2008 Tema kohe oskas sõnu sättida! Liutsalu Hando Runneli koduküla Liutsalu elanikud Järva-Jaani lähedal Järvamaal imestavad siiani, kust võttis kolhoosi noor kanatalitaja Hando aega neist säärased ilusad luuletused kirjutada. Runneli kodukülas Liutsalus teavad kõik, et luuletus "Üks naine lehmaga läks üle mäe" on kirjutatud Hando naabrinaisest Aime Luntsist.1950.60. aastatel, siis kui Hando veel linna kolinud polnud, läks Aime tõesti iga päev lehmaga Runnelite üle tee asunud majast mööda mäest üles. Ning kaks last
Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini. II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena. Tavapärane lausejärjend alus öeldis määrus sihitis Peeter nägi Reigi rannas merikotkast. Tavapära erineb Inversioon ehk ümbertõstmine on eeskätt luulekeele võte. Nt Näe, alla aia teiba ... Ennäe koduküla mu postipoiss ... Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus. Terviklikkuse häired Elliptiline lause tähendab mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätmist. Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ...
nüüd tiirlen ballil lögihoos. Meid võlub Veenus hõbekingis, kel seljalõikes viimne piir, - ea hoolsalt tasandanud mingid ning rasvalõhna viind Coty. Keskööni käitume kui krahvid, kätt musutama kipub keel, all kõrtsis koduküla larhvid me segi lööme koidu eel. Betti Alver Betti Alver (Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 19241927 õppis ta
2 meisterdada. Õpetajad pakkusid loovtööde teemasid ja esialgu kavatsesin teha tavalise talumaja. Koostöös juhendajaga jõudsime otsusele, et hakkan valmistama rehielamu mudelit. Kõigepealt lugesin ülevaateraamatut Eesti talurahva ehitiste kohta. Sain teada, et rehielamuid on Eestis mitut liiki. Oma uurimisteemaks valisin Lõuna-Eesti rehielamu. Mina ise elan Lõuna- Eestis, samuti tean oma koduküla vanu maju. Pärast teemaga lähemalt tutvumist otsustasin valmistada sellise rehielamu mudeli, mille katus käib pealt ära ja on näha elamu sisemus. Loovtöö tegemise käigus sain teada, milline oli oma ajal rehielamu. Õppisin paremini kasutama töövahendeid, materjali ja muidugi oma vaba aega. Palju vaeva nägin palgi tappide tegemisega ja nende kokku sobitamisega. Polnud kerge rookatuse valmistamine. Kõige raskem oli selle juures kirjalik osa, mis tuli
mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ...on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks. · Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda iseloomustas comme il faut käitumine. · Sellised väljendid tuleb ülejäänud kirjastiilist eristada. Trükituna kasutatakse kaldkirja;
sajandite mõelnud nii iseendast, oma riigist kui ka rahvast. Sinna on peidetud palju nii kodumaa ilu kui ka igatsust ja valgusepüüdu. Erilist tähelepanu väärib ka Liivi loodusluule, ta otsekui elas loodusega ühte, väljendas melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks ilmselt sügis, mille mitmepalgelisus lubab kujunditega mängida ja annab võimaluse luua värvikaid ning huvitavaid tekste. Tema luuletused sügisest võibki tinglikult jagada kaheks, need, kus ta loob sügisest pildi kui millestki säravast.
Koolmeister koos pastoriga pidi hoolitsema vajalike raamatute saamise eest ja muretsema paberit neile, kes kirjutamist tahtsid õppida. Tunde pidi valgemal ajal kaheksa, muul ajal seitse olema. Õppetööd tuli alustada kell viis või kuus hommikul ja see pidi kestma pärastlõunani. Koolmeistri ülesandeks peeti ka endiste õpilaste edasisele lugemisele virgutamist ja hilisemat kohtadelt teadete hankimist, kuidas neil läheb ja mismoodi nad oma koduküla lapsi lugema ja laulma õpetavad. Forseliuse kasvatus- õppetööd kergendas asjaolu, et seminaristid tulid taluperedest, kus tolle aja kasvatus rajanes vanemate rangel autoriteedil, valitses kindel kodukord, rahulik elurütm ning tööjaotus nooremate ja vanemate vahel. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihlkondade sõnavara ja murraku. Tartu- ja Võrumaa
Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida
Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida.
Toomasest endast. Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida
Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida
Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida
siia rajanud. Nagu selgus eespool toodud tööst, on aegade jooksul päris palju muutunud. Paljude taludega külast on alles jäänud vähe, kunagi rajatud kolhoosi asemel on loodud põllumajandusühistu. Tore on see, et Jalgsemal on püütud hoida alles arhitektuurilisi väärtusi ning turiste toob siia Johan Pitka lapsepõlvekodu õuele paigutatud mälestuskivi. Uhke saame olla vendade Pitkade saavutuste üle ning selle üle, et meie koduküla lähistelt on pärit luuletaja ja kirjanik Hando Runnel. Oma uurimistöös olen kasutanud Reet Kirbitsa, Ivi Volteri ja Kalle Bötkeri mälestusi. Kuna seadsin eesmärgiks Jalgsema küla ajaloolise ülevaate koostamise, siis usun, et olen sellega hakkama saanud. 24 Kasutatud allikad Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981 Henn Sokk
Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida
koolist ülikoolini tõusis ka nõudmine koduloolise ja looduskirjanduse järele tunduvalt. Toonast looduskirjandust ajendas suuresti vajadus kodumaad tundma õppida. Lisaks oma kodukoha ja selle looduse tund- misele oli vaja omandada teadmisi kaugemate Eestimaa paikkondade kohta, et saada ülevaadet riigi piiridesse jäävatest aladest. Selline kogu Eesti tundmaõppimise taotlus on selgelt identiteedipoliitilise suunitlu- sega: kui varem piirdus inimese enesemääratlus koduküla, kihelkonna või kubermanguga, siis nüüd tuli elanikes kujundada arusaama endist kui Eesti riigi kodanikest. Kodumaa, iseäranis selle looduse tundmaõppimisele orienteeritud kirjutiste eelloo seisukohalt on oluline märkida "Maa-rahwa Kalendrit ehk Täht-raamatut", mida selle kõrgperioodil toimetas Friedrich Robert Faehlmann. Tänu Jakob Hurda ja teiste eesti soost haritlaste kaastööle ilmus selles 1850. aastate teisel poolel omas ajas uudne rubriik – kodu-
Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia
püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Kodu-uurimistöö temaatika on oma kodukant (nii ajalugu kui ka tänapäev, nii loodus- kui ka inimkeskkond). Põhikoolis kirjutatav uurimus ongi oma olemuselt kodu-uurimistöö. Teema valik Teemad võiksid olla järgmised: Minu klass Minu kool Minu ema töökoht Minu kodu jne Kodukoha tuntud sportlane (sportlased) Minu õpetaja Mõni tuntud ühiskonnategelane Minu koduküla, tänav jne 55 9. klassis õpitakse lähiajalugu ning õpilastel on eelteadmised 20. sajandi Eesti ajaloost. 9. klassi ajaloo uurimistöö võib olla vanema põlvkonna elusolevate esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Näidisteemad: Minu suguvõsa ajalugu Minu vanavanemate küüditamine Vanaisa sõjamälestusi
Jakob Mändmets 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) Saarlastel oli ka suur panud Noor-Eesti rühmituses, kuna rühmitusega olid tugevalt seotud Johannes Aavik. Johannes Aavik keeleteadlane. Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse ,,Ruth". Jaan Oks- Eesti kirjanik
enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) 4 Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon.
külvata lõunalekutseid paremale ja vasakule, et hädapäevadel oleks mõningaid lõigata. Athost kutsuti neli korda lõunale ja iga kord viis ta kaasa oma sõbrad koos teenritega. Porthosel oli kuus võimalust ja ta laskis samuti sõpradel neid nautida. Aramisel oli kaheksa juhust. Nagu võisime juba märgata, oli just tema see mees, kes vähese kära juures palju korda saatis. D'Artagnan, kes veel kedagi pealinnas ei tundnud, sai muretseda ainult ühe hommikueine sokolaadi joomisega koduküla küree külalisena ja ühe lõunaeine kaardiväe korneti juures. D'Artagnan viis terve armee endaga kaasa küree juurde, kus hävitati ära kahe kuu toidutagavara, samuti korneti juurde, kes saatis korda ime. «Sööd küll palju, aga ikkagi ei saa korraga süüa rohkem kui ainult ühe kõhutäie,» lausus selle kohta Planchet. D'Artagnan tundis üsna suurt piinlikkust, et ta Athose, Porthose ja Aramise poolt
annaabi.ee 
