tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli kerkis esiplaanile võitlus rahvahariduse edendamise, eriti aga ülikooli rajamise eest, mis tähendanuks rahvuse muutumist etnilisest ühendusest kultuurrahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. 7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8
Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikke natsionaliste". Nõukogude liit püüdis kujundada Eestis uut kultuurimaastikku, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kasutatud materjalid: 1) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ 2) http://lepo.it.da.ut.ee/~kristonu/baka/Saksa%20okupatsiooni%20aegsed %20propagandaplakatid%20Eestis.%20Kristo%20Nurmis..pdf 3) http://www.thirdreichruins.com/index.htm 4) http://web
Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse, organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne.
inimene võis tunda rahvustunnet. Positiivseks võib lugeda ka seda, et ta taastas aadlitiitlid ja lõi 6 nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast- liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda.
Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8- klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms
Vakuraamat -sinna pandi kirja talupoja maksud Sunnismaisus -talupoeg ei tohtinud mõisast lahkuda Usuvahetusliikumine -talupojad läksid luteri usust Vene õigeusku lootuses saada maad "Noor-Eesti" -kirjanduslik liikumine (1905a.) Balti erikord -eriline olukord Baltimaades, eriõigused Vene riigi koosseisus EKS -Eesti kirjandusselts, rajati 1907a. 17.okt. manifest -(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi http://www.abiks.pri.ee kokku kutsumist Veebruarirevolutsioon -1917a. Vene tsaar loobub troonist Personaalunioon -kahe riigi liit, neil on ühine valitseja EÜS -Eesti üliõpilasteselts Karistussalk -sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu Hernhuutlus -usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine)
kindlusele, selle monumentaalsetele stabiilsetele vormidele. (Harbison 2002: 23) 4 MADALMAADE KUNST Itaalia renessanssi tippajal toimub ka Madalmaades vendade van Eyckide poolt loodustunnetusele rajatud kunstilaadi võidukäik. Kuid erinevalt Itaaliast, ei ole Madalmaades oluline monumentaalne seinamaal, vaid viljeldakse hoopis tahvelmaali, mis kaunistavad kirikuid ja kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449)
Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m.
kukutada monarhia ja inimene võis tunda rahvustunnet. Positiivseks võib lugeda ka seda, et ta taastas aadlitiitlid ja lõi nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast- liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit 4 (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda.
opositsiooni rolli. Hariduolud Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms.
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude moodi- hääletatakse ainult ühekandidaadi poolt, rohkem lihtsalt polnud. Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile
Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7- Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. kohustuslikuks; pärast 8
18. augustil 1940 lasti "töörahva meeleavalduse" käigus õhku president Konstantin Pätsi sünnikohas asunud ausammas. See oli esimeseks olulisemaks Eesti iseseisvuseaegseks mälestusmärgiks, mis Nõukogude võimu poolt hävitati. Peagi jõudis järg Vabadussõda meenutavate monumentide 4 kätte, kuigi kõiki "nõukogudevaenulikke ja kodanlikke" mälestusmärke esimesel Nõukogude aastal siiski hävitada ei jõutud. 25. augustil võttis enamlik Riigivolikogu vastu ENSV ajutise konstitutsiooni, millega parlament nimetati ümber ajutiseks Ülemnõukoguks ja valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Senisest peaministrist Varesest sai Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nimelist liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust.
alistunud võitluseta. Majandust iseloomustas tööstuse eelisarendamine. Virumaa põlevkivipiirkonnas hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Laiendati masina- ja metallitööstust. Läbi kogu Nõukogude aja oli põhirõhk rasketööstusel, mis oli orienteeritud peamiselt idapoolsetele ja mitte Eesti majanduslikele huvidele. Stalini võimuajal oli ka väga tugev ideoloogiline surve. Selle haripunkt saabus 1950. aastal, mil EKP märtsipleenumil mõisteti hukka sadu kodanlikke natsionaliste. Vahetus ka ENSV juhtkond, EKP esimeseks sekretäriks sai Johannes Käbin, kes oli sellel ametikohal kuni 1978. aastani. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aastal. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli sel hetkel veel sakslaste käes. ENSV võimustruktuuris oli juhtiv koht Eestimaa Kommunistlikku Partei esimesel sekretäril, kelleks sisuliselt juba aastast 1941 oli Nikolai Karotamm.
USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec, 100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus, riigivõim kuulus kubernerile. 19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon,
kolhoosipereks. Kolhoosikord tähendas ka maaelu senise infrastruktuuri purustamist. Nii maal kui linnas rakendus totaalne meelsuskontroll, mille eest hoolitses Nõukogude julgeolek oma vabatahtlikult ja sunniviisiliselt värvatud agentide abil. Stalisnismi ideoloogiline ja füüsiline julmus ei leevendanud, vaid aina tugevnes, saavutades haripunkti Stalinismi surma eel 1950. aastate alguses. Siis korraldatud ulatusliku kampaania käigus kõrvaldati ühiskondlikust elust või üldse elust nn. kodanlikke natsionaliste, kelle hulka sattusid enam-vähem kõik iseseisvusajal oma tegevust alustanud haritlased. Ent Eesti Vabariik eksisteeris vaimselt edasi, säilides eestlaste mälus ja mõtteis ning olles kõlbeliseks mõõdupuuks toimuvale hinnangu andmisel. 1950. aastate keskpaiku ideoloogiline surve veidi nõrgenes, algas nn. Hrutstsovi sula. Stalinismi mõningate äärmuste paljastamine ja hukkamõistmine tekitas osas eestlastes
igasuguste blokaadide vastu. VÄLISPOLIITIKA Kolooniate haldamisel kehtib jaga ja valitse põhimõte: · Indiast tehakse asekuningriik · Valged kolooniad saavad dominiooni staatuse, mis tähendab küll omavalitsust, aga kuningana tunnistatakse Briti monarhhi. Buuri sõda 1899-1902 Konflikt tekib Lõuna Aafrikas. Hollandi kolonistid buurid on juba sealsed kodanikud ja neil on oma vabariik. Buure häirib, et briti kolonistid ei taha võtta kodanlikke kohustusi, aga kõik rikkused ja saadused, mis tulevad kaevandustest jm. saavad endale. Kuna Inglismaa deklareeris, et nad kaitsevad inglise koloniste, siis algas Buuri sõda, mis kestis 1899-1902. Buurid ründasid Inglasi. Inglismaa saatis Aafrikasse koloniaalväe, mis oli väga võimas ja hea väljaõppega. Buurid kasutasid rahvasõja taktikat. Inglased kasutvad esimest korda ajaloos koonduslaagreid, et eraldada elanikke. Inglismaa toob vägesid aina juurde
Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m.
Tema arvates on ühiskonna loomulikuks algseisundiks vabade inimeste kogukond, kus võrdsusest tulenevad ka võrdsed õigused. Selleks, et tagada õigus ja vältida ühiselu käigus tekkivaid konflikte, luuakse poliitilise ühendusena riik, mis on inimeste vaba tahte avaldusvorm. Osa isikute õigustest antakse vabatahtlikult riigile selleks, et riigi suveräänne võim tagaks korra kõikide inimeste ühistes huvides. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid Euroopas ette kodanlikke revolutsioone ja tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid 18.sajandil Prantsusmaal. Nende taustaks oli ühelt poolt absolutistlik kuningavõim, mis tihti ei soovinud arvestada oma alamate õigusi, ja teisalt kodanike jõukuse ning iseteadvuse kasv linnades, mis vajas õiguslikku kaitset kuningavõimu suva vastu. 18.sajand n.n. valgustus aeg toob esile väljapaistvad nimed ,Prantsusmaal Charles Louis Montesguieu (1689-1755) oli üks
° Kübarad Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased. Suund valgustuslikele reformidele Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest. 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed (riigipöörehirm) Raskes olukorras süvenes rahulolematus aristokraatia valitsemise vastu. Nõuti kodanlikke valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. Kehtestati trükivabadus. Kehtestati Riigipäevale reformiprojekt, mis käsitles julgeoluke ju omandiõiguse kindlustamist. Kelleltki ei võeta elu, au, vabadust, ametit ega teenistust seadusliku kohtu otsuseta. Toatleti piinamise, erakorraliste kohtute ja komisjonide kaotamist. Riigipäeval see läbi ei läinud. 15 Puhkes võitlus aadli ja teiste seisuste vahel, nõuti aadlike ainuõiguse kaotamist kõrgematele ja
midagi uuenduslikku/radikaalset. Eriti andis seda edasi meedia uuendus on ju uudis! Publik ootas uusi ekstreemseid ideid ja meedia janunes selle järgi. Kunstnikud kes soovisid tähelepanu otsisid väljendusvahendeid mis jäid väljaspoole traditsiooniliste kunstiliikide piire (+ eeelmises loengus räägitud kontekst ülikoolid, vasakpoolsus, 60ndate lõpu tahutus jne). Omaette eesmärgiks sai kodanlikke väärtusi dekonstrueerida, kodanlust jahmatada. Antikodanlik mõtteviis -> kunstis ei tohi olla teoseid mida saab osta-müüa-koguda (sellel on kodanlikud eesmärgid!), tuleb luua teoseid mis ei saa muutuda kapitali ringlemise vahendiks. Antivormiline kunst püüab loobuda kindlatest vormidest; ebamäärase, muutliku vormiga teoste eelistamine kindlavormilistele
riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi Käsumajanduse eelised: majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja Käsumajanduse puudused: suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 17. 1) Inimõigused. Kodanikuõigused ja kohustused. Inimõiguste mõiste tekkis Euroopas peale kodanlikke revolutsioone 17- 18 sajandil hakati rääkima vabadusest, kõik on võrdsed seaduse ees (inimese õigus osaleda riiklikes küsimustes (valimised)). 19. sajandi Euroopas tekkisid: õigus sõnavabadusele, õigus trükivabadusele, ühinemisvabadus (õigus asutada organisatsiooni). Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi on märgitud õigused: õigus elule, õigus inimväärsele kohtlemisele, õigus perekonnale, õigus eraelule, õigus olla vaba, õigus saada kohtulikku kaitset,
presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi. Pärast 1940. aasta annekteerimist NSV Liidu poolt asusid paljud vasakpoolsete vaadetega kirjandusinimesed uue korra takkakiitjateks. Põhjuseid ning arvamusi, miks Eesti vasakpoolsetest said nö juunikommunistid on mitmeid. Nt ideoloogiavaba naiivsus (Varese
esseeride parteisse, mis 1949. aasta veebruaris arutati Brandti ti üksmeelsele seisukohale, et liiduvabariigi järjekordset kaebust ka ÜK(b)P Keskkomitee juhtkond eesotsas Nikolai Karotammega on sekretariaadi koosolekul. Selgus, et läbi viinud mitteparteilist kaadripoliitikat, pealekaebaja oli isiklikult kannatanud: ta oli edutades juhtivatele kohtadele kodanlikke vabastatud kohalikust riigikontrolli mi natsionaliste. Kokkuvõttes leiti, et vaevalt nisteeriumist, ning ka tema vend oli partei Karotamm saab edaspidi jääda keskkomitee töölt kõrvaldatud. Seega polnud Moskvasse juhtkonda. Lõpliku otsuse formuleerimiseks saadetud kaebused vabad isiklikust solvumi moodustati uus komisjon, mille juhiks nimetati
enam ei tööta. Oluline riigimees on Gustav Stresemann (välisminister 1923-1929) Riigipäeva valimised (1920-32) korraldatakse 7 korda, VIII Riigipäev (viimane) märtsis 1933. Riigipäeva delegaatide arv muutus pidevalt: 1919 = 421; 1933 = 647. Jõudude vahekord Riigipäevas on Weimari Vabariigis ca mittesots. heaks 60% (tsentrum, kodanlikud parteid, paremäärmuslased), 40% (sotsiaaldemokraadid, kommunistid). Erinevaid kodanlikke parteisid on mitmeid, mis kahandab nende mõju. Vabariiki toetavad: SPD = Sotsiaaldemokraatlik partei, I-V Riigipäeva valimistel suurim partei (kuni 1932a juulini). 100-153 saadikut. Valitsuse moodustavad: tsentrum, väike, aga oluline kaalukeel (kat.); mõõdukad kodanlikud parteid (lib.). Vabariiki õõnestavad: Konservatiivse hoiakuga rahvuslikud fraktsioonid. Vasakäärmuslased/kommunistid = KPD. Oluline partei, mille toetus on suurim I
Natsionaliserumine, käsu- ja plaanimajanduse kehtestamine (loodi Riiklik Plaani Komitee), industrialiseerumine, agraareform (suurtalupidajatelt võeti maa ja jagati maata meestele, kellest hiljem said kommunitide tulihingelised pooldajad. Talu maksimaalseks suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose. Eestis viidi läbi rahareform, seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest. Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel. 14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad. 22.06.1941 - Sakslased tungisid NL-ile kallale. Selle tulemusena taheti Eestit puhastada Saksamaa toetajatest. Lõuna-eestis võtsid metsavennad võimu ajutiselt enda kätte. 07.07.1941 - Esimesed Saksa regulaarväed jõudsid Eesti pinnale Ikla juures
huvid. Neile rajanevad riigi ja üksikisiku õiguslikud suhted. Riiklik tahe on kodanikkonna tahte väljendus. See võib avalduda kahel eri viisil: kohustuste ning õiguste omistamise kaudu. Seetõttu, et riik võib omistada oma kodanikele teatud õigusi, võib kodanikku vaadelda kui teatavat riigiorganit. See omadus kandub üksikisikult ka kollektiivile, sh näiteks poliitilistele parteidele. Inimõigused. Inimõiguste mõiste tekkis Euroopas peale kodanlikke revolutsioone 17- 18 sajandil hakati rääkima vabadusest, kõik on võrdsed seaduse ees (inimese õigus osaleda riiklikes küsimustes (valimised)). 19 sajandi Euroopas tekkisid: õigus sõnavabadusele õigus trükivabadusele ühinemisvabadus (õigus asutada organisatsioon) 33 Euroopa inimõiguste konventsioon järgi on märgitud õigused: õigus elule õigus inimväärsele kohtlemisele õigus perekonnale
2 häda: magu ja kopsud. TBC tahab, et palju sööks, magu, et normaalselt. Püüdis balansseerida, suhtus fatalistliku rahuga. Kosus. 1919 viimane aasta maal, on juba 41 a.ne. 1919 abiellus (naine võttis Tmse meheks). 1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lkl pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid. Ametlikult registreeriti abielu 1920 a märtsis. Tms kolis Tlnsse, järgnevad 20 at elas Tlns erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel perdel üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tlns hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea)
õnnestus. Kui toibuma hakkas, oli eneseirooniline. 2 häda: magu ja kopsud. TBC tahab, et palju sööks, magu, et normaalselt. Püüdis balansseerida, suhtus fatalistliku rahuga. Kosus. 1919 viimane aasta maal, on juba 41 a.-ne. 1919 abiellus (naine võttis Tms-e meheks). 1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lk-l pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.-ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid. Ametlikult registreeriti abielu 1920 a märtsis. Tms kolis Tln-sse, järgnevad 20 a-t elas Tln-s erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel per-del üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tln-s hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi
Kriitika ja enesekriitika printsiip tähtis oli, kuidas puudustest kõnelda. Tingimata pidi artiklis antama mingi lahendus, kriitika pidi olema nö edasiviiv, vaba sensatsioonitaotlusest. Kriitika toon sõltus eksimuste iseloomust. Stalini ajal oli kohustuslik ajalehtedes kriitikat teha ning siis avalikke kriitikavastuseid süüdiolijailt nõuda. Samal ajal võis laimu eest isegi vangi sattuda, teha paranduslikke töid või trahvi maksta kuni 100 rubla. Kritiseerida soovitati nn kodanlikke igandeid (ahnitsemist, tööpõlgust, intrigeerimist), aga ka nõukogude enda ühiskonna pahesid nagu sõnakõlksutamist koosolekutel, ürituste korraldamist linnukese pärast, ebakultuurset teenindamist... Põhimõtteliselt tohtis kritiseerida iga isikut, kuid tegelikult tuli ikkagi ette ajakirjanike tagakiusamist, vallandamist, kohtu alla andmist, kinnimõistmist kellel vägi, sellel võimus. Oli selge, et kritiseerida ei saanud parteikomiteed või täitevkomiteed
ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui intellektuaalidest-revolutsionääridest. Lenin: kommunistlik partei kui avangard... Sotsiaalse revolutsiooni 2 suunda: Lääne-Euroopa (ametiühingud, valimisõiguse laienemine töölistele, edu valimistel, reformid sotsialism). Peale 1848. Marx soovitas toetada kodanlikke reforme, et tugevdada töölisklassi... Mida rohkem saavutati aga valimistel, seda vähem sai olla süsteemivastane revolutsiooniline. Venemaa Lenini partei ei soovinudki rahva toetust Venemaa 1914 seal, kus Saksamaa 1848 1850 Marx soovitas Saksamaa kommunistidele "kestvat revolutsiooni" vormis: 1. koostöö keskklassi revolutsionääridega; 2. seejärel pöörduge oma liitlaste vastu.
võitlust, oleks ta pidanud eelkõige püüdma oma poole võita masse. Seda ta aga teha ei suutnud ja see jättis ta ilma sellest stiihilisest jõust, mis on vajalik selleks, et laine kõige lühema aja jooksul ei raugeks. Kui partei ei järginud seda printsiipi algusest peale, ega viinud seda ellu, siis selline uus partei ei oma järgnevalt juba isegi võimalust kaotatut heaks teha. Kui partei päris algusest peale koondab suurearvuliselt mõõdukaid kodanlikke ele-mente, määrab see ette, et oma sisemises korralduses hakkab partei orienteeruma sinnapoole. Niiviisi lõikab partei end juba algusest peale ära perspektiivist võita omale suurte jõudude poolehoid rahva alamatest kihtidest. Kuid selline liiku- mine on juba ette määratud kahvatule võimetusele ja on sunnitud piirduma vaid kritikaanlusega. Siis suudaks partei juba toetuda sellisele peaaegu religioossele jõule, ilma milleta puuduvad tõsised võimed eneseohverduseks
annaabi.ee 
