Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
· Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine 1. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 2. Rahva usalduse indikaator 3. Hariv (valimistel tarbime rohkem poliitilist teavet) · Põhimõtted 1) Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all)
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6 erakorraline parlamendi laiali saatmise tõttu) - vahendada võimude kodanike nõudmisi - rahva usalduse indikaatoriks (kõrge, stabiilne valimine=tugev demokraatia) - harin funktsioon (kampaaniaperiood, teave erakondade vaadetest) Üldised valimised - ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine)
Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51%
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu
Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a).
võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg. 6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu
-Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti)
· Kolmas tee- väärtused: aktiivne kodanik, konkurentsivõime, indiviidi panus, paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud (aktiivne kodanlus) 4. Demokraatlikule reziimile iseloomulikud tunnused: · Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid) Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel
Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud. demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali,
suhteid ning piirab valitute tegutsemist. (Demokraatia võimalused õ. lk 62). Demokraatiat saab vaadelda ka rahva kaasatuse seisukohalt. Osalusdemokraatia- otsese demokraatia täiuslikum variant, kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil
Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste
Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass
Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.
eesmärkide saavutamiseks. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on : AINELISED ja VAIMSED Võimu tunnused ja teostamise meetodid · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: *Autoriteet, * Sund Autoriteet indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne. Võim majanduses Vabad valimised · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine. · Kodanike tahte võimudele edastamine. · Rahva usalduse indikaator riigivõimule. · Hariv funktsoon Vabade valimiste põhimõtted · Vabad · Üldised võtavad osa kõik kodanikud, kes on täisealised. · Ühetaolised kõik hääled on ühe kaaluga · Otsesed Ei to · Salajased- Hääletamine on salaja Iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond Vabad või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi.
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub
· NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk liikumised survegrupid parteid Põhiseadus 1.Millal on EV Loodud 2. Millele on rajatud EV 3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus? 4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik? 1.EV on loodud 24 veebruar 1918 2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele 3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni 4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas SLAIDIDELT 1.Õigus vabadusele 2
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
· Võrdsed võimalused kõigile ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn · Rahva usalduse indikaator kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes
Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus Riik sekkub majandusse Astmeline maksusüsteem Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv fn Rahva usalduse indikaator – kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes
4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
