50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
xwee
Õppematerjali autor
Antud olukorras liiguvad kaks litosfääri laama üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele. Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud ka vulkanismiga. Kui Aafrika ja Somaalia laam ka tulevikus üksteisest eemalduvad, tekib nende kahe laama vahele uus ookean. Laamade põrkumine ehk konvergeerumine o Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise kohale tekib pikk kitsas vagumus süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda
Põhilisteks elusorganeid, materjale ja tehnilisi vahendeid mõjutavate merevee omaduste hulka kuuluvad tema temperatuur, soolsus, tihedus, fosfaatide ja hapnikusisaldus. Temperatuur. Maailmamere pinnavete keskmine aastaringne temperatuur on 17,54° C, kusjuures põhjapoolkeral on temperatuur ligikaudu 3° kõrgem kui lõunapoolkeral. See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral asuv vesikond talletab ligi 40% rohkem sooja kui lõunapoolne. Kõige soojem on Vaikne ookean pinnalähedase vee keskmine temperatuur 19,37° C, teisel kohal on India ookean 17,37° C, kolmandal kohal Atlandi ookean 16,53° C. Viimasel kohal on tunduvalt madalama temperatuuriga Põhja Jäämeri miinus 0,75° C. Merevee temperatuuri määrab põhiliselt asupaiga geograafiline laius. Siiski ei ole ekvaatoril, kus vette neeldub kõige rohkem soojust, merevee temperatuur kõige kõrgem, vaid ekvatoriaalses tsoonis põhjalaiuse 5 ja 10° vahel
2. Maa kuju ja mõõtmed Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km 3. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise suunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta (keskmiselt 24h). Maa pöörlemise tingib öö ja päeva vaheldumine, Coriolise jõud ning tõusu ja mõõnalaine teke (kogu ookean liigub Kuu suunas ehk seal on tõusuvesi) Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi) 4. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad
Tekkis uus loomarühm - roomajad. 4) Keskaegkond: 250-65 miljonit aastat. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Triias Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt.
15? Suuremat laama. 31. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas (Ida-Aafrika riftivöönd). Rifti laienedes moodustub kitsasmeri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on näiteks praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekibsubduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma. Selline on tänane Vaikne ookean (see siiski
Makrofütobentose eestikeelse nimetusena kasutatakse mõisteid põhjataimestik või suurtaimestik. Need on ökoloogilised mõisted. Täpses süstemaatika-alases teaduslikus kirjanduses ei loeta vetikaid enam taimeriiki kuuluvaiks, kuna teaduse areng, eriti organismide ehituse täpsem uurimine elektronmikroskoopia abil on näidanud,et vetikad kuuluvad koos algloomade ja mõnede seente rühmadega omaette protistide riiki. Makrofütobentos ookeanis Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees
maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel
13. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? Troopiline tsüklon e orkaan on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeanivee kohal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondenseerumisel vabanev soojusenergia. Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid