Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lubjakivi (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Lubjakivi
Sergei  Saal
Alari- Fredi  Liik
Üldinformatsioon
• Eesti üks levinuim maavara
• Leidub enamasti Põhja-Eestis
• On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev 
settekivim
• Peamine osa lubjakividest on moodustunud 
algloomade kodadest.
• Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib 
esineda savimineraale,  kvartsi , dolomiiti jm
• Keemiline valem CaCO3
Kasutamine
• Lubja tootmiseks
• Tsemenditööstuses
• Paberitööstuses
• Metallurgias
• Põllumajanduses
• Ehitus materjalina
• Mineraallisandina loomtoidus
Kaevandamine
• Harku –  lubjakivi , ehituskivi, ehituskillustik 
• Väo – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 
•  Maardu  – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 
• Kunda – lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi 
tooraine
• Narva – lubjakivi, ehituskillustik
Pildikesed
Täname neid, kes kuulasid

Document Outline

    Vasakule Paremale
    Lubjakivi #1 Lubjakivi #2 Lubjakivi #3 Lubjakivi #4 Lubjakivi #5 Lubjakivi #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor XsergeiX Õppematerjali autor
    Esitlus lubjakivist

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi

    Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1

    Keemia
    thumbnail
    1
    doc

    Paekivi

    (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim. Kaltsiumkarbonaadi keemiline valem on CaCO3. Ühtlasi on see ka kaltsimi tähtsim looduslik ühend.Ka koolikriit koosneb põhiliselt kaltsiumkarbonaadist. Tuntumad paekivid eestis on lubjakivi ja dolomiit.Dolomiiti leidub põhiliselt Saaremaal ja tema keemiline valem on CaCO3.MgCO3.Vasalemma lähedal leidub marmoriga sarnanevat lubjakivi, nn vasalemma marmorit. Marmor ja lubjakivi on tundlikud happevihmade suhtes.Happevihmad onjust viimastel aastatel põhjustanud märgatavat kahju paljudele ajaloolistele ehitistele üle kogu Euroopa. Kaltsiumkarbonaadi reageerimisel happe lahusega eraldub mullidena süsühappegaasi.Seda

    Keemia
    thumbnail
    10
    doc

    Ida-Virumaa

    Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk ­ Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk ­ Statistika 7 lk ­ põlevkivi 8 lk ­ paekivi * lubjakivi 10 lk ­ kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi.

    Geograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Lubjakivi

    Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja -hüdroksiide. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi on Eesti üks levinumaid maavarasid, mida kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Lubjakivi kasutatakse ka

    Geograafia
    thumbnail
    13
    pptx

    Eesti kivimid

    Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.

    Loodus
    thumbnail
    18
    ppt

    Kivimid, mineraalid

    koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiidist. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi.

    Geograafia
    thumbnail
    8
    doc

    Litosfäär

    vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad ­ kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine

    Geograafia
    thumbnail
    32
    ppt

    Kivimid Eestis

    kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiit • -sisaldab fosforit • -settekivim • -kasutatakse väetisena • -on tekkinud organismide settinud jäänustest Fosforiidi leiukohad Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem.

    Geoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun