pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub
mäeharjad ja tipud kvartsiidist. Kvarstiit on dekoratiivne kivim. Seda kasutatakse seinte, põrandate ja trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe ja tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud teeehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Fosforiit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata.
keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist. Fosforiidisõja võiks jagada kaheks perioodiks. Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade autor (Juhan Aare) avalikustas Eesti TV saatesarjas ,,Panda" N Liidu valitsuse programmi fosforiiditööstuse rajamiseks Virumaale. Aastatel 1987-1988 võideldi
kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest
Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendabki tera. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis esineb graniiti sügaval maapõues settekivimite all. Seetõttu graniit Eestis ei paljandu -- erinevalt Soomest, kus on see ka rahvuskiviks. Värvus: enamasti hele roosakas-punakas või hallikas Kasutamine: Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kaardil: Ø GRANIIT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?.......................................................................................................... 4 2.FOSFORIIDI KASUTAMINE................................................................................................. 7 3.FOSFORIIDI LEVIK............................................................................................................. 9 4.TULEVIKUPERSPEKTIIVID................................................................................................ 11 KOKKUVÕTE.
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest
(kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas
Kõik kommentaarid