MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI
Muld ja vihmaussid. Tarvi Langus 6.klass Sisukord Sissejuhatus. Kes nad on? Kehaehitus. Vihmausside ja põllumeeste koostöö. Sissejuhatus. Vihmaussid ehk rahvapäraselt ka limukad on loomad, keda tunnevad kõik ja kelle kasulikkus on üldteada. Sageli jäädakse hätta, kui on tarvis seletada, milles nende kasu seisneb. Kindel, et vihmaussid kobestavad mulda. Just vihmausside kaudu on otstarbekas mitmesuguseid mulla protsesse. Kes nad on? Vihmaussid kuuluvad rõngusside hõimkonda, väheharjasusside klassi. Maailmas tuntakse väheharjasusse kokku umbes 2500 liiki. Euroopas on tavaliselt 19 liiki mullas leiduvaid vihmausse. Meie muldades on neid seni leitud 12 liiki. Kõik nad on eluks pinnases hästi kohastunud. Kehaehitus. Suur hulk naha-näärmeid ja Muutke teksti laade limane niiske nahk.
Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vööndile. Sooldumine(Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid) on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile.
2) Kliima Kllimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. 5) mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda. Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva.
taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu.
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12 Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Kultuurkooslused Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid Teevad käike, kobestavad mulda ja parandavad mulla veega ja hapnikuga Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad teraviljaorasel Lehetäi Suure asustuse korral võrsumisest terade moodustamiseni Kergema lõimisega mullad on reeglina kõikidele kultuuridele vähemviljakad. Talinisu lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja savimuldadega.
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks
horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis
vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja
lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed
, kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest.
),nahkjate lehtedega puud(pähklipuu,korktamm),okkalised põõsastikud(parbariss,bitstaatsia). LIGI POOL maakera metsadest paikneb 4 riigis:1)Venemaa,2)Brasiilia(vääris)3)Kanada(okas,leht),4)USA(rohkem lehtmetsad) METSADE TÄHTSUS: 1)metsad moodustavad umbes 80% maismaast ja sellega reguleerivad atmosfääri koostise ja puhastavad ohku. 2)mets peab kinni sademeid,pidurdab äravoolu,vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet. 3)puude juured kobestavad mulda ja muudavad mulla struktuuri. 4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus,mis sisaldab toitaineid. 5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega
1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud
vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel. O kõduhorisont mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, käbid jm) ning surnud taimedest.
loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise,
murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine
Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID
Sademete hulk: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid. Temperatuur: järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid. 15. Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? Niiskes kliimas on intensiivsem keemiline murenemine = seda paksem murenemiskoorik. 16. Kuidas mõjutavad organismid mullateket? Organismide suremisel kehad kõdunevad ning sellest tekib huumus. Mullas elvad putukad, loomad jt kobestavad mulda. 17. Too näiteid inimeste mõjust muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes. Vihmametsades raiutakse mets maha ning seetõttu mulla viljakus mäheneb. Rohtlates, kus on suured põllud ning neid niisutatakse. Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus?
· Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad · Toiduks lindudele, konnadele, roomajatele, mõnedele väikeimetajatele. KAANID · Kaanidel on lapik, harjasteta, lülistumata keha · Elupaik enamasti magevees · Kehas on kaks iminappa, üks eespool ja teine tagapool · Harjasteta
keemilised omadused. · Kliima - sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, taimede rohkus. · Reljeef - mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.
Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid toituvad aga taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest.
aastaaega. meetripaksune. Mullabakterid ning roomajad (sisalik, sulaveest niiske. Nad peavad need ammu ja väiksed selgroogsed kilpkonn ja madu) õitsema väga lühikese aja põldude alla. kobestavad mulda. Röövlinnud, Hunt, rebane, jooksul, et enne põuda viljuda. Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas. Paljud taimed elavad üle kuiva looduslikud aja maa-alustes osades- taimkatte alad.
Inimene kasutab mõningaid okasnahkseid toiduks, nt meripurade hulgast mõnda liiki ning merisiilikuliigi marja. Meritähed teevad kahju inimese rajatud austrikasvatuses. 20. Miks on vihmaussid looduses tähtsad? Vihmauss on looduses toiduahela tähtis lüli. Nad on ka lagundajad ehk nad toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära. 21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst
....................................................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest
nende ülesehituseks, st taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole mullast väljauhutavad ja teistele, kõrvalolevatele taimedele ning mikroorganismidele kättesaadavad. Toitained vabanevad pärast taimede või mikroorganismide surma. 18. Nimeta mullas elunevaid organisme ja miks nad vajalikud on? Vihmaussid, mutid, lestad, vetikad, bakterid, seened, putukad seovad õhulämmastiku, kobestavad mulda, rikastavad mulda huumusega jne. 19. Valguse, soojuse ja vee tähtsus taimede kasvuks ja arenguks. Valgus - Valgus on hädavajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Soojus - Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Vesi - Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. 20. Mis on väetis? Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või
organismid, kes mulla eluks Vesi-mulla Mineraalne pool Kõdu Õhk, mille midagi ära teevad.Seened, osakeste Liiv, savi, väiksemad kiviosakesed. Kruus. Elus osa tahkel koostiseks putukad, bakterid, ussid. vahel ja Annab keemilisi ühendeid. Huumus- kujul on liiv La-gundavad ja kobestavad koostises. lagundatud taimede mass mulda Muld peab olema parajalt kobe ja niiske. Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev. Korralik kiht kujuneb sajandite jooksul 1000- 2000a. Mulle kujunemine sõltub: · keskkonnatingimustest(temp, niiskus ja lähtekivimid) · ning elus organismidest(taimestik ja lagundajad) Teke on seotud murenemis-ja humifitseerumisprotsessiga. 4.1 Murenemine Selle käigus peenestatakse lähtekivim mulla koostisesse
2) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus 5) Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid 6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi?
84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93
- sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood Reljeef mõj mullas : P-külmem - veereziimi L-soojem - soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG Mida noorem on muld seda õhem ta on . 10 000 a on aeg , et muld oleks valmis. Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi. MULLAHORISONDID..
koolitamine ja andmete kogumine või muul viisil ette haritud põllu töötlemiseks. Peamiseks väike aeratsioon, stress, tihendamisega võib luua umbrohule tööorganiks on tihendusseadis rull. Sellele on lisatud soodsama keskkonna kui kasvatatavale kultuurile. 4. Tõsisemat andmeanalüüsi, kui on olemas vedrupiid, mis kobestavad ja segavad mulda. Rull tihendab ja Vähendamise võimalused- Vältida põllul liikumist, kui muld andmed kolme viljavahelduse ringi järel. tasandab mulda. Rullkultivaatori üheks kasutusalaks on on märg, vähendada põllust ülesõite, põld ei ole tee !!, 3.Täppsiviljeluseks vajalikud seadmed ja tarkvara kevadine taliviljaoraste rullimine. Sellega parandatakse teljekoormused hoida väiksed (alla 5 t), vähendada survet
Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt), ristikud, lutsern, lupiinid jt. Kui mitu aastat kasvatame köögivilju, siis orgaanikat on mullas stabiilselt. Kuid järsult toimub saagilangus kuna toimub orgaanika langus ning toitainete hulk väheneb. Rühvelkultuuirde all orgaanikat väheneb see
mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 36. Huumus ja mulla viljakus. -Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on täielikult muutunud. Huumus on tekkinud väga pika aja
kogused, mida võib aastas ühele hektarile viia. Rv.-setted ei ole soovitatavad köögiviljaaia väetamiseks, küll aga haljasaladele. HALJASVÄETISED Haljasväetis on kõik roheline materjal (ristik, lupiin), mis mullaviljakuse tõstmiseks mulda küntakse. St. haljasmassi ei koristata, vaid lastakse sel kasvada ning küntakse sügisel mulda. Haljasväetiseks kasvatatakse tugeva- ja kiirekasvulisi taimi (liblikõielisi: mesikas, lupiin). Need annavad palju haljasmassi (10 t/ha), kobestavad mulda, kuna juurestik tungib u. 2 m sügavusele, transpordivad sügavamalt toitaineid üles, ning seovad õhulämmastikku. Haljasväetiseks sobivad ka mitteliblikõielised: talirukis (külvatakse kevadel, terasid ei moodustu, annab vaid haljasmassi), valge sinep. Haljasväetiskultuuride kasvatamis- & kasutamisviisid: 1) Iseseisva põllukultuurina sobivad ühe- või kaheaastalised liblikõielised. Need külvatakse kevadel, kasvavad põllul kogu oma vegetatsiooniperioodi
Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. Haljasväetised Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Tugevakasvulised liblikõielised (mesikas, lupiin) võivad anda kuni 30 t/ha haljasmassi. Mitteliblikõieliste (talirukis, kaer, sinep, tatar) mõju on tagasihoidlikum. Haljasväetiskultuurid (eriti liblikõielised) kobestavad oma tugeva juurestikuga sügavamaid mullahorisonte ja transpordivad alumistest mullahorisontidest toitaineid ülemistesse. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused • Iseseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep • Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis
Vaid paljunemisorganid paiknevad teatud kindlates lülides. Rõngasussid on enamasti mõlemasugulised, kuid viljastavad end ise harva. PIkkuselt 1mm- 3m. Siia kuuluvad kaanid, vihmaussid, merepõhjas elavad harjasliimukad. 5. Vihmaussi välisehitus. Vihmausside tähtsus looduses. Nad ei talu kuivust. Tulevad maapinnale hingama. Tähtsus looduses: • Kobestavad mulda ehk parandavad mulla omadusi: Toimub mulla segamine. Muudavad selle toitainerikkamaks, poorsemaks, õhustavad ja paranadavad vee liikumist mullakihtides.Tekib kasvuruumi taimejuurtele ja soodne elupaik mullamiroobidele.Nad söövad mullas elavaid baktereid ja seeni • On toiduahelas tähtsal kohal. On toiduks lindudele (rästad, kuldnokad, toonekured) ja pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired).
· Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. · Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. · Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. · Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid · Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont.
umbrohtudest jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm. Nad jätavad kobeda peenesõmeralise mulla, mis aga teatud muldadel võib pärast tugevaid sademeid põhjustada erosiooni või mudastumist. Äestamine kaitseb kuivamise eest. 83. Köögiviljade vaheltharimine (selektiivne, mitteselektiivne,) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! 84. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. Piiäke – õrnemate taimede puhul Sugaäke – raskematel muldadel Harjastega äke – tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel V kartul – äestada kuni õitsemiseni 85. Kartuli umbrohutõrje. Herbitsiidid, paagisegud. 86
Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka kobestavad mulda, muutes mulla õhurikkamaks. Vihmausside produktiivsus huumuse tootmisel võib olla kuni 30kg/ha kohta aastas. Kokkuvõtteks võib öelda: mullaorganismid on mulla kui elava organismi elundid ja neil on taimede toitumise seisukohalt täita hindamatult suur osa. Kuidas on võimalik parandada mullaorganismide elutegevust mullas? 9
Ekskavaatorid kaevavad äravoolud ja kuivatavad maad. Endised lapid siilud on ühendatud põldudeks, millel pole äärt nähagi. Vanasti künti harkadraga, äestati karuäkkega, adra ees olid härjad. Nüüd sõidavad põllule traktorid, mitmehõlmalised adrad järel; künd on sügav, vagu sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha, rukist rabati, peksti pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja
vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 3. Mulla mineraalosa. Mineraalsed ained pärinevad lähtekivimist, millel muld baseerub. Savimineraalid on kõrge peensusastmega, vett sisaldavate kihilise või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. Savimineraalid on mullas K, Mg ja Fe allikaks paljud neist on suure mikroelementide sisaldusega Savimineraalidega on seotud ka paljud mulla omadused, nagu tahke
aastal moodustas selline tasu kogu riigimetsanduse tuludest 1,1%. Loomade karjatamist tuli lubada sageli isegi metsades, kus see läks vastuollu metsakasvatuslike huvidega. Tolleaegses ajakirjanduses diskuteeriti tihti teravalt metsas karjatamise üle. Näiteks ajakirjas 1927.a. ajakirja "Eesti Mets" aastakäigus leidub sel teemal 5 artiklit. Enamasti leiti, et koduloomade karjatamist metsas tuleb piirata. Näiteks värskel raiesmikul võiks paar aastat karjatamist lubada, sest loomad kobestavad pinnast ja tallavad seemneid maasse. Kuid seejärel, kui noored puud on juba kasvama hakanud, on karjatamine metsa järelkasvule kindlasti kahjulik. Järgneval aastakümnel karjatamise surve metsale vähenes, sest talud tugevnesid ja rajasid juurde produktiivseid rohumaid ja karjamaid. Sõjajärgsel ajal polnud loomade karjatamine metsas enam terav teema, sest kariloomi oli vähem ja lagedaid rohumaid piisavalt. Heina varumine sooheinamaadelt, puisniitudelt ja metsalagendikelt laienes samuti
annaabi.ee 
