Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muld ja vihmaussid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Muld  ja  vihmaussid .
Tarvi  Langus 
6.klass
Sisukord
Sissejuhatus.
Kes nad on?
Kehaehitus .
Vihmausside  ja põl umeeste koostöö.
Sissejuhatus.
Vihmaussid ehk rahvapäraselt ka limukad on loomad, keda 
tunnevad  kõik ja kelle kasulikkus on üldteada. Sageli jäädakse 
hätta, kui on tarvis seletada, milles nende kasu seisneb. Kindel, 
et vihmaussid kobestavad mulda. Just vihmausside kaudu on 
otstarbekas mitmesuguseid mulla protsesse. 

Kes nad on?
Vihmaussid kuuluvad rõngusside hõimkonda, väheharjasusside 
klassi. Maailmas tuntakse väheharjasusse kokku umbes 2500 
liiki. Euroopas on tavaliselt 19 liiki mullas leiduvaid vihmausse. 
Meie muldades on neid seni leitud 12 liiki. Kõik nad on eluks 
pinnases hästi  kohastunud .

 
Kehaehitus.
Suur hulk naha-näärmeid ja 
limane niiske nahk.

Muutke teksti  laade
Teine tase
Seljaurbed.

Kolmas tase
Tugev pikilihastik.

Neljas tase
Harjased.

Viies tase
Vihmausside ja põllumeeste koostöö.
Vihmausside kaevetööde tulemuseks on mullastiku õhustatus.
Põllumehed saavad vihmausside elule kaasa aidata suures 
koguses orgaanilise aine lisamisega mulda ning mullaolustikku 
häirivat maaharimist vähesemal määral kasutades.
Seega on vihmaussid head  mullaviljakuse  näitajad. Kus 
vihmaussid toimetavad edukalt, arenevad ka taimed hästi.

Mmm hea muld.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Sissejuhatus.
  • Kes nad on?
  • Kehaehitus.
  • Vihmausside ja põllumeeste koostöö.
  • Slide 7
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Muld ja vihmaussid #1 Muld ja vihmaussid #2 Muld ja vihmaussid #3 Muld ja vihmaussid #4 Muld ja vihmaussid #5 Muld ja vihmaussid #6 Muld ja vihmaussid #7 Muld ja vihmaussid #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarvi Langus Õppematerjali autor
Sellest powerpointist saab infot vihmausside kohta.

Sarnased õppematerjalid

Väetamine ja keemilised elemendid taimes
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

............ .............. .............. .............. .............. .............. ....... P - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. K - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. Kas ainult väliste tunnuste järgi on võimalik toiteelementide puudust või üleküllust määrata? Põhjenda! MULD TAIMETOITAINETE ALLIKANA Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist ning on taimedele vee ja peamiste toitainete allikas. Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest moodustades mulla peamise massi. Mulla mineraalaine murenemisel ja orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad taimetoiteelemendid järk-järgult raskesti lahustuvatest ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on

Aiandus
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja ­võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed ­ taimede varis ­ taimtoidulised organismid ­ lagundamine ­ muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus ­ saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus ­ põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus ­ viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu

Põllumajanduse alused
Bioloogilise mitmekesisuse eksam
15
doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

mehhanismiks, kuid eeldatakse, et homogeenses piiratud ruumis on stabiilne konkurentsi tasakaal paratamatu juhul kui süsteem on ajas stabiilne. Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui tugevamate konkurentide populatsiooni väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et tasakaal ei teki. Muudetakse keskkonda sedavõrd, et jõu tasakaal konkurentsivõitluses pidevalt muutub. 24. Muld kui elukeskkond, elupaigad mullas Muld on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osades, elusorganismidest ja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel ning see on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Mulla bioloogiliselt mitmekesisusest temae vähe, kui võrrelda teisi elukeskkondi. See on

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.

Põllumajandus
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Teistest külmakindlamad on paljud valgusenõudlikud liigid, sest nad on enam kohanenud tingimustega lagedal

Metsakasvatus
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

8. Maailma suurim korallriff (12). Kontroll: 8(9) =10(3). 9. Mis paneb meritähe jalakesed liikuma? (4). Kontroll: 9(2) =10(5). 10. Rakud, mille abil ainuõõssed saaki püüavad (10). Kontroll: 10(1) =7(1); 10(3) =8(9); 10(5) =9(2). Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 8 Peatükk 22. Ussid Ülesanne 1. 1.1. Mis iseloomustab usse? Täienda (a-c). a) Kehakuju: … b) Ehitus: … c) Elupaik: … 1.2. Miks saavad vihmaussid elada vaid niiskes keskkonnas? Ülesanne 2. Ussid jaotatakse kolme suurde rühma. Kirjuta iga usside rühma (A, B, C) iseloomustuse järele rühma nimi ja üks liigi näide. A. Neil on pikk lüliline keha, mille iga lüli eraldab vahesein. Lülid on enamasti ühetaolised ja talitlevad üsna iseseisvalt. Vaid suguelundid ja südamed paiknevad kindlates lülides. Neil on suletud vereringe. Rühm: … Liik: … B. Nad on pehmed ja lamedad väga lihtsa ehitusega loomad. Neil pole vereringet.

Bioloogia
Mulla eksam
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun