maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi:
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk
Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele.
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. Kevadisel ja sügistel öökülmad ning talvine madal temp. Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist
· ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu.
Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse: · Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohtmaad eeludseks piimakarjakasvatusele.
· rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta
jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke väljapüük on kalavarusid tõsiselt vähendanud.Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST
mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle)
kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C
Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus
vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk o põllumajandusliku maad on vähe o karmid ilmastikutingimused o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud · mullad keskmise viljakusega
Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine ,Iive saab olla positiivne , negatiivne ja tasakaalus Iive näitaja on promill . GEOGRAAFIA 18.november.2008 RAHVASTIKU PAIKNEMINE : Rahvastiku paiknemiset mõjutavad tegurid : Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres . Asutustihedus positiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) .
disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist-kaera-otra, kartul. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud. Kasvavad nisu, oder, kaer,
õhutemperatuur. Antarktikas. Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum. Tundrad 1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega
mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4
2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas.
Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde
Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.
reformiti ja pearõhk pandi avalikule sektorile, turu liberaliseerimisele ja panganduse tugevdamisele. Üle 1/3 hõivatutest töötab põllumajanduses, 1/3 tööstustöölistest tegev tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris. Elektrienergiast on 79,3% soojuselektrijaamades ja 20,4% hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas
madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun-
Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte
kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja) Mikroorganismid- tähtsad Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat.
Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
