Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ......................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ......................
sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn). Õhk-vesisoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile. Selles protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse see kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja teda pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt
süsivesinikel. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 39 Üleminek alternatiividele 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 40 Aurukompressor-soojuspumba põhimõtteskeem Tarbija Kondensaator Käitav Kompressor mootor Detander ~ Aurusti Soojusallikas 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 41 Küllastunud auruga teoreetiline protsess T k pk p
Kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku. Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega
............................................................................. 65 4.9 Trümmide hüdraulika ..................................................................................................... 66 4.9.2 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 67 4.10 Võlliliin ja sõukruvi ..................................................................................................... 68 4.10.1 Reduktor ................................................................................................................ 68 4.10.2 Dedvudseade ......................................................................................................... 69 4.10.3 Sõuvõll .................................................................................................................. 69 4.10.4 Sõukruvi ...................................................................................
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga.
muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 – Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor
muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor
kuulklapita kiirliitmikke · voolikud peavad olema võimalikult lühikesed ja sobiva läbimõõduga · väldi spiraalvoolikuid · kasuta õlitust vaid seal kus vaja ("turbiinid" ei vaja pidevat õlitust) Värvipüstol Puhas suruõhk soovitav 3-astmeline suruõhufilter integreeritud rõhuregulaatoriga rõhu jämedaks reguleerimiseks; Piisav suruõhu kogus sobiv kompressor ja torustiku läbimõõt vooliku pikkus L= 10m, siseläbimõõt min 9 mm, Sisendrõhk vooliku alguses min 0,6 bar üle püstoli sisendrõhu silikoonivaba materjal, antistaatiline, piisav rõhu taluvus Värvipüstol HVLP = ,,High Volume Low Pressure" Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp
kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 3. kesksurve kolb Tandemkompressorites toimub õhu komprimeerimine üheaegselt kõigis astmetes. Diferentsiaaltüüpi kompressorites komprimeeritakse seda üheaegselt ainult madal – ja kõrgrõhuastmes. Keskrõhuastmes toimub komprimeerimine kolvi tagasikäigul, seega on diferentsiaalkompressori väntvõll koormatud ühtlasemalt. Konstruktsioonilt on diferentsiaal – kompressor väiksema mõõtmeline ja kompaksem, ning kergem ja seda tänu sellele, et diferentsiaalkompressori madalrõhusilindri alumine pool on ühtlasi keskrõhusilindriks. Samas tandemkompressorites juhitakse õhk kompri – meerimisel kõikidesse astmetesse üheaegselt, mis tõttu need kompressorid töötavad ka jahutuse mõistes raskendatud tingimustes. KOMPRESSORI KONSTRUKTSIOON: 1. Karter Karter valatakse malmist ja koosneb külgkaantest, otskaantest. Karterile on
See võimaldab isegi lühikesel mootoriga pidurdamisel kompressorit kohe käivitada ja suruõhku lisaks toota. Eelised: · optimaalne kompressori kasutamine; · aastane kütuse sääst kuni 1000 l; · väiksemad paigaldus ja hoolduskulud. Pildigalerii Tühikäiguklapiga Suruõhuseade EAC kompressor (allikas: (foto: Knorr) Knorr) Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid:
soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[Lisa 1; Pilt 10] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne
Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Spoonilindi tükeldamise kääride tehnilised andmed Parameetrid AVC 1800 "Raute" Noa pikkus, mm 1800 Noa käigu kõrgus, mm Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 . Valin kuivatamiseks lint (võrk) kuivati ,,Raute", tehniliste andmetega: Kuivatite arv on võrdne spooni treipinkide arvuga 2.4. Spooni kuivatamine. Spooni kuivatamiseks vajaliku kuivati margi ja selle tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis Näitajad Raute Korruste arv 5 Sektsioonide arv 17 Sellest: Kuivatamiseks 15 Jahutamiseks 2 Sektsiooni pikkus,m 1,98
..5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
T1 v2 T2 = T1 K -1 Kui temp. T2 ületab mingi teatud etteantud piirilise temp, siis toimub küttuse isesüttimine ja see viib järsult alla mootori kasuteguri. On määratud kasutama kütuse omadusega ja see kompresatsiooni aste piiriline väärtus mille juures veel isesütimist veel ei toimu on samal ajal ka määratud detonatsiooni. Isobaarse põlemisega sisepõlemisega mootori ringprotsess e. diiseli ringprotsess Selle ringprotsessi alusel nim. aglase käiguga diisliteks või siis kompressor diisel mootor. Kasutatakse raskevedelkütuseid ehk diiselkütuseid kusjuures diiselmootoritel surveaste valitakse selline et toimuks küttuse isesüttimine kusjuures komp. õhku ja õhu temp. peab ületama kütuse isesüttimise temp. Küttus pihustatakse sisse neumaatiliste pihustitega e. õhujoaga ja selleks on vaja kompressorit. Õhu adjabatne komplimeerimine silindris. Punktist 1-2 õhu temp. ületab küttuse isesüttimise temp. Punktis 2-3 toimub põlemine ja kolb liigub. 3-
Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine
Töömasina pöörlemissagedus ntn = 12,7 min-1, konveieri mass mk = 1122 kg. Töömasina ja elektrimootori vaheline ülekandearv nn 960 i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori Reduktor 2 6 7 3 Mootor Veoratas 1 5 4 Joonis 6.11. Kraapkonveieri reduktori skeem koos mootori ja konveierit vedava rattaga Kogu süsteemi inertsmoment arvutatakse tema liikuvate osade masside ja inertsi-
Juhuslikkuse poolest võib ikkagi tekkida gaasi lagunemine mitte ettevaatliku ballooni käsitlemise tulemusel. See kas kukkus või sai põrutada, kuumenes üles või mittekorras seadmetega, mille tulemusel keevitusleek võib sattuda ballooni tagasilöögi tagajärjel. Atsetüleeni lagunemise ilmingud on sellised: ballooni soojenemine ülemises osas, mis näitab protsessi algust; rõhu tõus balloonis (seda näeb ainult siis, kui reduktor on kinnitatud balloonile); kui peale tagasilööki gaas, mis tuleb reduktorist, sisaldab tahma ja omab erilist lõhna. Kui on tekkinud sellised kahtlustused, tuleb kiiresti sulgeda ballooni ventiil, eemaldada kõik seadmed balloonilt ja asuda ohu kõrvaldamisele. Balloon hakkab ülemisest otsast soojenema ja kui kannatab (umbes 50º C) veel kätt peal hoida, tuleb balloon viia ohutusse kohta teda külma veega kogu aeg pealt jahutades
Sellist jaama aga iseloomustab soojuskasutustegur k. l0 ' q2 ' k t k ' . Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et
komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. 21 Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,5-9), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. ÜLELAADIMINE Töömahule pole asendajat, aga kompressor on sellele üsna lähedal. Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Surveaste soovitav 7
Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5
Erikulu ontähtis ökonoomsuse näitaja. 37.Kütuse puhastamine ehk separeerimine. Kütus võetakse põhjatankidest settetanki ja selles setitatud kütus tõstetakse separaatori abil üles. Vesi surutakse tsentrifugaal separaatorist läbi, sest tavalised filtrid vett kinni ei pea. Tiguülekandega pannakse tsentrifugaalseparaator tööle läbi elektrimootori. Tigureduktor on separaatori ja elektrimootori vahel, et tõsta pöörete arvu,sest separaator käib tunduvalt kiiremini. Reduktor laseb separaaatori tööle panna madalatel pööretel, sest muidu ei suudaks elektrimootor seda tööle panna. Näieks kui elektrimootor töötab siis ta teeb 3000 pööret üldiselt, siis separaator teeb umbes 6000+.Separaatori sees on nagu plekk taldrikud, milles on augud ja kütus tulebsellest läbi. Kui separaator töötab, siis raskemad osad lähevad väljapoole ja solk kütus väljub ülevalt poolt mööda
CommandView II kabiinis ja nau- Sirutage end välja ruumiküllases interjööris, kus tige vaadet. Rahulikud toonid ja leiate rohkelt klaaspinda ja piisavalt pistikupesi vastupidavad materjalid sobivad elektroonikaseadmetele ning suure kõrvalistme, omavahel ideaalselt. mille seljatugi on FieldOffice tööpinnaks muudetav. Juhtseadmed ja displeid on hästi Kliimaseade nähtavad ja lihtsalt mõistetavad. Katusesse integreeritud suure jõudlusega süsteem. Kliimaseadmel on uuenduslikud Lisavarustusse kuuluv automaatne temperatuurire- õhukanalid, mis tagavad maksi- gulaator on lihtsalt seadistatav käetoekonsoolilt. maalse mugavuse. Nautige! Helitehnika
Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p – tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S – vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis „Raute“ (AVC 1800) Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis:
Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis ,,Raute" (AVC 1800) Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis:
............................................................................................. 57 6.8.3. IR kompensatsioon ......................................................................................................... 58 6.8.4. Mootori momendikompensatsioon ................................................................................. 58 6.9. Sagedusmuunduri rakendamise näide ............................................................................... 59 6.9.1. Kliimaseadme ventilaator ............................................................................................... 59 6.9.2. Tõstemehhanism............................................................................................................. 60 6.10. Arvutusnäide ................................................................................................................... 60 7. Sujuvkäivitiga ajam ...........................................................................................
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s
Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
