990 986 982 M KÜLM SOE KÜLM Soe õhk tõuseb Külm õhk tungib sooja õhu alla Külm õhk sooja frondi ees Külma frondi tähis Sooja frondi tähistus Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse ANTITSÜKLONIKS. Antitsüklonis tõuseb õhurõhk keskosa suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad
tsükloni lõunapoolsest osast käib algusesüle soe front ja seejärel külm front . Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuut jääv suhtelielt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. -Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. Sademeid ei esine. kõrgrõhuala e. antsitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga aka, Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perfeeria suunas. -kõrgrõualas valitsevadtavaliselt laskuvad õhuvoolud,mis põhjustavad pilvisuse hajumist. "tekib fondi ees. on ka vihma...et see""niiet noh need..need. Niii!" Troopilised tsüklonid: tekivad ookeanide, mere kohal, kuu on pinnavee temperatuuur umbes pluss27. need on suuure purustusjõugaorkaanid.Levib 5-25
kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
• Coriolisi jõud (kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule). • Hõõrdejõud (muutub tuule kiirus maapinna lähedal ja tuule suund muutub). ÜLDINE ÕHURINGLUS • Õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Passaat – püsiv ekvaatori suunas puhuvad tuuled. • Läänetuuled– püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. MAA- JA MERE BRIIS • Tekib maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. • • Päeval: merelt maale. • • Öösel: maalt merele. MUSSOON – püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sessoonsed tuuled. • Talvel mandrilt ookeanile • Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt
1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndit. Sadamakaid, lainetus, maatõus 7
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasia maksimum 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Põhja-Euroopas sajab rohkem kui Lõunas, sest ilma mõjutab Islandi miinimum 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja- Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum 8
sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett.
liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
e ja jahtumine ei ole nii suur kui mandrite kohal) AÕ *külm M *õhk sisaldab vähe veeauru ÕHURINGLUS e TSIRKULATSIOON Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
õhurõhk temperatuur http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Kaltfrontokklusion.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Warmfrontokklusion.png Tsükloni eluring Oklusioonifront Tsükloni areng http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Antitsüklon · Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist.
Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil
4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised? a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul c. Isohoorline- 10. Teada nelja soojushulga valemit a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm c. Kütuse põlemisel Q=qm 11. Sõnasta termodünaamika I ja II prinstiip. a. Esimene U=A+Q
Millest on saanud ekvatoriaalne kliima oma nime? Asub ekvaatori lähistel Nimeta ekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Alati soe 2. Väga niiske 3. Ühe aastaajaga Kuidas märgitakse kliimateagrammil temperatuuri, sademeid? Temperatuuri kõveraga ja sademeid püst ristkülikutega Nimeta lähisekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Aasta läbi palav 2. Vihmane suvi 3. Kuiv talv Kus levib lähisekvatoriaalne kliima? Vahemere ääres Troopilise kliima tunnused? 1. Väga kuiv 2. Kaks aastaaega 3. Kõrgrõhuala Milliste kliimavöötmete vahele jääb troopilne kliima? Lähisekvatoriaalse ja lähistroopilise. Nimeta paraskliima tunnused? 1. Jahe suvi 2. Pehme talv 3. Sajune Mis on sarnast lähispolaarsel ja polaarsel kliimal? Mõlemad on külmad ja mõlemal on vähe sademeid Mille poolest erineb lähispolaarne polaarsest kliimast? Lähispolaarsel on kaks aastaaega, aga polaarsel on üks aasaaeg Kuidas mõjutavad mäestikud õhu liikumist? Kliima mägede peal ja nõlvadel erinev
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010...
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed
Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p.
KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik. tuuled mis puhuvad 30 laiuskraadi lähedal ekvaatori poole - kõrgrõhualalt madalrõhu alale) (õhk muutub soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD! Päikeseseniidi kõikumine ...selle tagajärjed kujunevad välja vahekliimavöötmetes lähisekvatoriaalne - suvi on alati siis kui päike on seniidis põhjapöörijoonel suvi: vihmane ja soe ekvatoriaalne kliima talv: kuiv ja soe troopiline kliima lähistroopiline - suvel troopiline õhumass suvi: kuiv ja soe troopiline kliima
alad saavad palju päikesekiirgust ( madalrõhu ala tekib) Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front- tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla, Tsüklon- Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala. Antitsüklon kõrgrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. Tsükloni eesosa- valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhu.(idapoolsemas osas ilm soe). Tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks.(Eeldan, et tsükloni tagalas vms :D ) Antitsükloni puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suel päikseliselt soe. Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused: Tornaado-Tromb Vesipüks- esineb veekohal Tuulispask Äike
mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu
2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris. *Tsüklon ehk madalrõhuala-ilm pilvine ja sajune(Islandi minimum) *Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest.
vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud
km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid, millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole. Eesti ilusaid ilmu kujundab peamiselt Skandinaavia antitsüklon, millega kaasnevad päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit
3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile
Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik
aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala. Tsüklon : M < ---------- K talvel sula ,lumi , tuisk , temp. Soojeneb. Suvel vihm , jahe , läheb jahedamaks . Antitsüklon: K --------------> M Talvel : päike ,külm. Suvel selge ilm , soe . Eesti ilma mõjutavad : Põhi arktiline õhk , kuiv, väga külm. Lõuna kuiv, palav , troopiline õhk. Lääs parasvöötme mereline õhk ,niiske . talvel soe ,suvel jahe . Ida parasvöötme mandriline õhk . kuiv, talvel külm , suvel soe .
õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima. Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid.
Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde
Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademete tekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Suvel on päevane kuumus tohutult suur, kuni 40- 50 kraadi. Öösel jahtub õhk kiiresti, kuid temperatuur ei lähe alla 20 kraadi. Talvel käib päike madalamalt. Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asub umbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke
millest ulatuslikum on õhumasside läänevool troopikavälistel laiustel. Kliimasüsteemi välised astronoomilised ja geofüüsikalised tegurid:Päikese kiirgusenergiaMaa ja Päikese vaheline kaugusMaa suurus ja kujuMaa telje kaldenurkMaakera pöörlemiskiirus, Kliimasüsteemi sisesed tegurid:Atmosfääri gaasiline koostis ja ehitus Aluspinna iseärasused (mandrite ja ookeanide geograafiline jaotus, reljeef jne) 6.antitsüklon - Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. 7.kasvuhooneefekt - Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad
mere hoovused pinnamood 1. Õhuringluse põhjused · Päikesekiirte erinev langemisnurk eri kohtades · Maismaa ja mere erinev soojenemine · Coriolisi jõud (jõud, mille tõttu liikuvad objektid kalduvad esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) 2. Kuidas tsüklonid mõjutavad: · Tsükloni e madalrõhuala mõjualas on pehme talv ja jahe suvi · Antitsükloni e kõrgrõhuala mõjualas on külm, käre talv ja palav, kuiv suvi 3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk) · Külm front tekitab paduvihma äikesega, ilm jaheneb, õhurõhk tõuseb · Soe front tekitab hoovihma, ilm soojeneb, õhurõhk langeb 4. Õhurõhu, -temperatuuri ja tiheduse seosed · Mida kõrgem temperatuur, seda madalam õhurõhk ja väiksem tihedus · Mida madalam temperatuur, seda kõrgem õhurõhk ja suurem tihedus 5
Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna. Joonis 1. Atacama kõrbe asend 3. Kliimatingimused Kliima on kõrbetes väga kuiv, ning temperatuur päeval väga kõrge. Näiteks ei pruugi kümne aasta jooksul kordagi vihma sadada. Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid
5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt • Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna. • Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas. • Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile. • Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseri
Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 3.Kõrbete tüübid. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb
kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe. · Kuidas paiknevad maakeral kõrg- ja madalrõhualad? Ekvaatorilähedastel aladel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood,
suunas, kus kujuneb madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul muutub õhu liikumise suund itta (põhjapoolkeras paremale, lõunapoolkeras vasakule) ja tuulte suund muutub vastavalt edela- ja loodesuunaliseks Priisid : rannikul esinevad tuuled , muudavad suunda ja ei lähe laiali. Albedo peegeldunud kiirgis mingilt teatult kehalt Tõusvate õhuvooludega hakkab vihma sadama .Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid
http://www.emhi.ee/index.php? ide=21,783 Lühiajalised muutused? Veebruari keskmised õhutemperatuurid ja miinimumid 2005-2008 ja 1961-2004. Mis muutusi märkad? http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Mis seaduspärasused sellel kaardil avaldu http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Eestit mõjutavad erinevad õhurõhualad Tsükloni e madalrõhkkonna Kõrgrõhuala e antitsükloni keskmes on õhurõhk keskmes on õhurõhk madalam. kõrgem. Õhupöörised liiguvad koos Kõrgrõhkkond tuleb meile läänetuultega valdavalt peamiselt Euraasia Atlandi ookeani kohalt. siseosade kohalt. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Ilm on muutlik, pilvine ja sajune, tuuline http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723 Õhu liikumine tsüklonis
peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 15. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid TV lk 45 ilmastikunähtusi. Tsüklon – madalrõhuala pilvine Vähe päikest Sademed Tuuline ilm Muutlik ilm Parasvöötmes talvised sulad Aastane väike temp. Amplituud Antitsüklon-kõrgrõhuala Selge, pilvitu Päikeseline Kuiv Tuulevaikne Pakaseline talv, kuum suvi Suur ööpäevane temp. amplituud 16. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. TV lk 47 ül 3 MÕISTED: Atmosfäär - Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär e õhkkond Ilm - Pidevalt muutuv atmosfääri seisund
ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. Tagala – loode ja põhjatuuled, ilm külm Lõunaosa – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud) Temperatuur suhteliselt madal, sademeid esineb rohkesti; Talvel pehme ilm, suvel jahe ja vihmane. Antitsüklon – ulatuslik kõrgrõhuala Talvel käre pakane; suvel kuum ja kuiv ilm. Sademeid ei esine. Üldine õhuringlus – püsivate suurte õhuvoolude ümberpaiknemine Mussoonid – püsivad tuuled, kus pool aastat puhub tuul maalt merele ja pool aastat merelt maale (vaata joonis ↑) Passaadid – püsivad tuuled, mis puhuvad 30o laiuskraadidel ekvaatori suunas; kuivad, soojad Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk
õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e. Troopilises võõtmes kirdetuuled. Need on suhteliselt püsiva suunaga ja kannavad passaatide nime. Teises tsoonis e
Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) Hõõrdejõud Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus) Mäestikud (natukene) TUULED Passaadid tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust. (TUUL SELLE ILMAKAARE JÄRGI, KUST HAKKAB PUHUMA JEE) Passaadid tekivad selle pärast, et ekvaatoril on püsiv madalrõhuala ja 30ndatel laiuskraadidel kõrgrõhuala. Tuul puhub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama suunas. Coriolisi jõu tõttu kalduvad tuuled N poolkeral edelasse ja S poolkeral loodesse. Läänetuuled tuuled, mis puhuvad parasvöös. Idatuuled tuuled, mis puhuvad poolustelt. Mussoonid püsivad tuuled, mis puhuvad India ja Vaikse ookeani ääres, aga Aasia rannikul. Kõige paremini on välja kujunenud Lõuna-Aasias. Suvel puhub mussoon ookeanilt maismaale, sest ookeani kohal on kõrgrõhuala ja maismaa kohal madalrõhuala
Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe.
paremale ja lõunapoolkeral vasakule. *gradientjõud- selle põhjustajaks on õhurõhkude erinevus ja see paneb õhu liikuma *Mida suurem on õhurõhkude erinevus naaberalade vahel(gradientjõud), seda suurem on tuul. *hõõrdejõud-ei avalda mõju troposfääri üleval, kuid maapinnal avaldab Tuuled *passaadid-püsivad tuuled,mis puhuvad 30.laiustelt ekvaatori poole(kogu-aeg, sest ekv madalrõhuala, 30.l aga kõrgrõhuala). Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral edelapassaadid(ei ole tugevad tuuled). *lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad *idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled *mussoonid-püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris. Suve- ja talvemussoon
* Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mis on maksimaalne poolustel ning ekvaatoril puudub (Selle mõjul kanduvad põhjapoolkeral kõik liikuvad kehad paremale, lõunapoolkeral aga vasakule) * hõõrdejõud - tuule kiirus maapinna lähedal väheneb, tuule suund muutub (nt puud ees) Õhurõhu määramine põhjapoolkeral: sistes seljaga vastu tuult, käed laiali, siis madalrõhuala on vasakul veidi ees, kõrgrõhuala paremal veidi taga 3 4
Globaalne õhuringlus Kogu maakera hõlmav tuulte süsteem Passaadid Läänetuuled Idatuuled M-tõusvad õhuvoolud K-laskuvad õhuvoolud Mussoonid Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest tingitud kohalikud tuuled (nt. Indias). Briis Mere ja ranniku temperatuuride erinevusest tingitud tuuled. Mäe-orutuul Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid
................ 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoorid on saarerühm, mis paikneb Atlandi ookeanis. Selle Portugalile kuuluva vulkaanilise saarestiku kliima on mereline, seda mõjutab Assoori maksimum ehk kõrgrõhuala. Peamise sissetuleku saavad saarte elanikud põllumajandusest (suhkruroo- ja tubakaistandused), kalastamisest, käsitööst ja turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga.
Vihmaperiood algab pärast sügisest ekvinoktsiumi saavutades maksimumi jaanuariks. Ning suuremad vihmasajud kestavad ligikaudu kaks-kolm kuud pärast suvist solstiitsiumi. Sellel ajal on troopilise kuiva ja ekvatoriaalse märja õhumassi piir tunginud kõige kaugemale lõunasse. Vihmasadu taandub, kui saabub talveperiood ehk kui päike hakkab madalamalt käima. Aprillist septembrini vihmasadu praktiliselt puudub. Sellel perioodil domineerib lähistroopiline kõrgrõhuala. Temperatuur alaneb samuti, olles sõltuv sademete hulgast. Septembris/oktoobris, just enne vihmaperioodi algust, saavutab temperatuur oma maksimumi, nagu kuulutaks ette märja-kuuma perioodi algust. Aga niipea kui vihmad saabuvad, temperatuur pisut langeb, sest sademed võtavad aurustumiseks kuluvat energiat õhutemperatuuri arvelt. Seega saab Mato Grossot nimetada tüüpilise troopilisse kontinentaalse kliima
annaabi.ee 
