G. Katalüsaator Katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad reaktsioone. Reaktsioonide kiirendamist katalüsaatori abil nimetatakse katalüüsiks. Ensüümid on valgulised biokatalüsaatorid, mis juhivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides mõõdukal temperatuuril. Vasta järgmistele küsimustele. Nimeta · mõni aeglaselt toimuv reaktsioon · mõni kiiresti toimuv reaktsioon Miks tööstuses on oluline, et keemilised reaktsioonid toimuksid kiiresti? Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Kas Sa oled proovinud teha lõket või süüdata tuld kaminas või ahjus? Kumb süttib kergemini kas puuhalg või pilbas? Miks? Miks lõkkesse puhumisel põlemine intensiivistub? 7. Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Miks hoitakse paljusid toiduaineid külmkapis? (näiteks piima- ja lihasaadused) Miks pesupulbrid sisaldavad
Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tekkinud ühend võttis tumesininse värvuse. Järelikult lahuses sisaldus Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3. Metallilised kaitsekatted 3.1. Valada kahte katseklaasi umbes 3 cm 3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Plekiääred muutusid sinakaks katseklaasis kus oli tükike tinaga kaetud raudplekki. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Esimesel juhul: Anood (Zn): Katood (Fe): Teisel juhul:
Tekkinud ühend võttis tumesininse värvuse. Järelikult lahuses sisaldus Fe 2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3 FeS O 4 +2 K 3 [Fe( CN )6 ] Fe3 [Fe(CN )6 ]2 +3 K 2 S O4 3. Metallilised kaitsekatted 3.1. Valada kahte katseklaasi umbes 3 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Plekiääred muutusid sinakaks katseklaasis kus oli tükike tinaga kaetud raudplekki. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Esimesel juhul: 2+¿ Anood (Zn): -¿=Zn¿
Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. V: Lahus läks tumesiniseks ja tekkis sade. Lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K2SO4 3. Metallilised kaitsekatted Valada kahte katseklaasi 3 cm³ väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid V: Sinist värvust on on näha tinaga kaetud raudpleki juures ehk siis tina puhul raud korrodeerub. 1) Anood Zn 2e- = Zn2+ Katood Fe + 2e- = Fe-2 2) Anood Fe - 2e- = Fe2+
raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K3SO4 3) Metallilised kaitsekatted. Valada kahte katseklaasi 3 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? 4) Protektorkaitse
7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Eesti pindala on Fidži omast pea 2,5 korda suurem, kuid rahvaarvul nii suurt vahet ei ole. Eestis on põllumajanduslikku maad 100 652,3 km², mida on 96 394,5km² rohkem, kui seda on Fidži saartel. Eesti eeldused on suuremad, sest maad on rohkem. Suurim takistus on kliima, mis nii soodne Eestis ei ole. Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta
Leian, et allikad avavad probleemi olemuse küllaltki hästi. Võttes arvesse selle, et allikate puhul ei ole tegemist pikkade tekstidega, annavad ta probleemist küllaltki hea ülevaate ning avavad seda mitmest vaatepunktist. 11. Kas allikad annavad objektiivse pildi Trumani doktriinist? Leian, et need kaks allikat annavad küllaltki objektiivse pildi Trumani doktriinist. Kuigi allikates on palju subjektiivsust, sain mina kui lugeja sündmustest objektiivse ülevaate. 12. Kummas allikas on ülekaalus faktid, kummas emotsioonid? Allikas B on kindlasti ülekaalus emotsioonid, kuna see on rohkem subjektiivne. Kui mõlemat allikat faktide osas võrrelda, ütleksin, et ka selles osas oli rohkem fakte allikas B. 13. Loetlege abi saanud riigid. Pange nad saadud abi suuruse alusel järjekorda, alustades enim abi saanud riigist. Võiks vastata tabelina. 1. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 3. Saksamaa 4. Itaalia 5. Holland 6. Belgia 7
· Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö U pinge I - voolutugevus T aeg R - takistus Ülesanded · Takistid 2 ja 5 on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? · Takistid 2 ja 5 on ühendatud paralleelselt. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? Vooluallikas · Keemilised vooluallikad vooluallika elektromotoorjõud · Elektromotoorjõud ehk allikpinge on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Vooluring · Vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast
destilleeritud vett ja lisada 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi (punase värvi annab raud(III)tiotsüanaad ning värvi intensiivsus sõltub kontsentratsioonist) . Esimene katseklaas on võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Värvus läks tumedamaks, tasakaal nihkus paremale ehk saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti paremale,värvuse muutus võrreldes FeCl3 ga on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus
NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub
PINNAMOOD Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. MULLAD · Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. · Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet -ja kamarmullad. Mullad on viljakad. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Paremad loodusolud on põllumajanduse arendamiseks Saksamaal, kuna Indias esinevad väga suured üleujutused, mis rikub põllumaid ja saaki. B. Põllumajandusliku maa kasutamine SAKSAMAA Leidke World Factbook'ist andmed riigi maakasutuse kohta. Riigi pindala 357 376 km² Riigi rahvaarv 80,722,792 põllumajanduslik maa kokku (agricultural land) 48% põllumaa (arable land) 34.1%
| 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19
kuulutati nn sotsialistlik realism Tegelikkust kujutati revolutsioonilises arengus Kunst NSVL-s Sotsialistlikurealismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19.saj realismi Eeskujuks sai hoopis 19.saj akademism või klassitsism, sest võimud vajasid idealiseeritud pilte ja kujusid Arhitektuuris lisati hoonetele paraadlikkust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna Küsimused 1) Kuhu saadeti paljud kunstiinimesed? 2)Kummas riigis oli suhtumine avangardistidesse jõhkram? 3) Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati missugune realism? 4) Mis oli natside kunsti meisterlikuim osa? Vastused 1) Koonduslaagritesse 2) Nõukogude Liidus 3) Sotsialistlik 4) Paraadid
..2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb temakontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. a) FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel suunab saaduste poole, mõjutab tasakaalu enam. b) NH4SCN konts. suurendamisel liigub saaduste poole c) NH4Cl konts
järgi. Sellega keeduklaasi valati 20 cm3 destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja l tilk küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Saadud punane tihus korralikult segati ja jagati võrdselt nelja katseklaasi. Iga katseklaasi valati 5 cm3 saadud lahust. Esimene katseklaas jäiti võrdluseks. Teise katseklaasi lisati 3 tilka küllastatud raud(III) kloriidi lahust. Jälgiti lahuse muutusi ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal. Kolmandasse katseklaasi lisati 3 tilka küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal. Neljandasse katseklaasi lisati tahket ammooniumkloriidi (0,20g) ja loksutati tugevasti. Jälgiti värvi muutusi ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal. 7
Looduslik vesi ei ole puhas aine. Vesi sisaldab mitmesuguseid erinevaid ioone ning seetõttu on tal ka erinevad omadused. Kareda vee jagunemine Karedusest vabanemine Karedusest vabanemise tagajärg Probleem Kareda veega ei saa pesta hästi pesu. Töövahendid: 2 täidetud katseklaasi, pipett, nõudepesuvahend, korgid. Töökäik: Lisa mõlemasse katseklaasi 4 tilka pesuvahendit. Sulge katseklaas korgiga. Loksuta tugevasti. Kirjuta, mis toimus. Kummas katseklaasis oli kare ja kummas pehme vesi? Proovi nähtut põhjendada. Miks karda veega ei saa hästi pesu pesta? Põhjendus küsimusele Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi moleku-lidega ja sadenevad- seep ei hakka korralikult vahutama. http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx? qu=bathing#ai:MC900391052| Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid (seep, sampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekulil ehitus on alati ühesugune.
Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutmise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine Ei lisa midagi,
valada katseklaasi ∼2 cm3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Tekkis sinine lahus seega lahuses on Fe²⁺ ioone. 3.3 Metallilised kaitsekatted Valasin kahte katseklaasi ∼3 cm3 väävelhappelahust ja lisasin kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgisin, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Esimene katseklaas: anoodne kaitse , Zn korrodeerub Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺→ Zn²⁺ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn - 2e⁻→ Zn²⁺ katood:2H⁺ + 2e⁻ → H2 katood: Fe Teine katseklaas: katoodne kaitse Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe + 2H⁺ → Fe²⁺ + H2 Oksüdeerija: H⁺ Redutseerija:Fe anood:Fe - 2e⁻ → Fe²⁺
Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Suurbritannias on loodusolud põllumajanduseks paremad, sest ei ole liiga niiske ning ka mulla olud on paremad ja viljakamad. B. Põllumajandusliku maa kasutamine Loodusolud mõjutavad seda, kui palju on riigis põllumajanduslikku maad ja milleks seda
..2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaa Lisatatud Värvi Tasakaalu nihkumine s aine muutumine
..2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Tasakaal liigub paremale poole, lahuse värvus muutunud tumedamaks. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal liigub paremale poole, tekkinud muutus on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub palju heledamaks, tasakaal liigub lähteainete suunas.
23. Kumb toiduainetest annab rasvu, valke, süsiveskuid, kas piim või jäätis? 24. mõlemad b) jäätis c) piim 25. Milliseid vitamiine peab inimene toiduga saama? a)A ja B b) A, B, C, D, E c) A, B, C, D, F, H 26. Mida peab tegema selleks, et olla terve ja rõõmus? a) teha sporti b) süüa mitmekesist toitu c) teha sporti, süüa mitmekesist ja tasakaalustatud toitu, liikuda, magada ja puhata 27. Kui võrrelda omavahel sea hakkliha ja veise hakkliha, siis kummas on vähem kaloreid? a) sea hakklihas b) veise hakklihas c) kaloreid pole kummaski 28. Millist toitainet sisaldab coca cola peale vee? a) süsivesikuid b) rasvu c) mitte midagi 29. Kas McDonalds´i hamburgeris leidub vitamiine? a) jah kõiki b) jah mõned c) ei 30. Milline jäätistest on suurima kalorisisaldusega kas jogurtijäätis või koorejäätis? a) vahet pole b) koorejäätis c) jogurtijäätis 31
Too mõni näide tavaelust, kus kasutatakse varjestamist. 2 Mis toimub dielektrikus elektrivälja sattudes? Millist mõju avaldab elektriväljale polarisatsioon? 3.Milliseid kondensaatorite liike tead? Kirjelda nende ehitust ja too mõni näidenende kasutamise kohta. 4. Millised suurused mõjutavad voolutugevust? 5 Vooluringi on jadamisiühendatud kaks samast materjalist silindrikujulist juhet. Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat
1. Alumiiniumist lusikas vajub vees põhja. Miks ei vaju sama lusikas põhja siis, kui ta panna seebikarbile, mis ujub vees? Põhjenda vastust. 2. Kuidas teha kindlaks, kumb on suurema tihedusega – kas Coca-Cola või mineraalvesi? Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem. 3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust. Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1
asemele heegeldatakse ühekordne sammas, ruudu täiteks 1-2 sammast. 6.Mis on K-kiri? Fileeheegelduses kasutatud võte, mille puhul moodustub muster suuremate ruutude sisse. Suur ruut on 2x2 väikese ruudu suurune. 7.Kuidas saada fileeheegelduse mustreid? Selleks saab kasutada ruudupaberit ja sellel vastavalt soovile osa ruute ära värvida. Võib kasutada ka teiste käsitöötehnikate geomeetrilisi mustreid, näiteks kinda- ja vöökirju, ristpiste skeemi. 8.Kummas suunas heegeldatakse pikka pitsi sellise mustri järgi? Kas põikisuunas või pikisuunas ? 9.Mitu ahelsilmust tuleb heegeldada aluseks, kui heegelpinnal on 16 võrguruutu? 16x2+1=33 ahelsilmust 10.Milliseid töövõtteid tuleb kasutada selle skeemi 4. real? Kas ................................................................................................................. heegelpinna LAIENDAMINE TÜHJA ruudu võrra REA ALGUSES;
1. Varjatud võitlus- Osapooled hakkavad kasutama alatuid võtteid, näiteks: vanade tülide ja vigade välja toomine, kummal eelmine kord õigus oli. Nad hakkavad üksteist ründama oma ütlemistega ja sellest tekib veel suurem tüli, et kalale minek jääb ära. 2. Kooseksisteerimine- Kumbki ei taha kaotajaks jääda. Nad teevad omavahel kokkuleppe, mingi aeg kalastavad roonurgas ja mõni aeg järve keskel, et näha kummas kohas parem on ja järgmine kord targem olla. Mõlemad saavad oma tahtmise. 3. Koostöö- Saavad aru, et mõttetu oleks sellise asja üle vaidlema hakata edasi, leiavad kokkuleppe mis mõlemat rahuldab, võivad valida täiesti uue koha järve ääres. Mõlemad on positiivselt meelestatud. Milline 10-st käitumisviisist oleks kõige sobivam ? Kõige rohkem sobiks koostöö, sest sellistes olukordades ei tasu minna veel suuremasse konflikti
..2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1
kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. 4. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. 5. Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. 6. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. 7. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. 8. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? 9. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? 10. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl.
Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike Juhid vabade laengukandjate arv on suur. 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? Punktis A jõujooned kõige tihedamad 6. Seda, kui suur on mingis elektriväljapunktis positiivse ühiklaenguga keha potentsiaalne energia, näitab Potentsiaalide vahe Elektrivälja tugevus Elektrilaeng Elektrivälja potentsiaal 7. Elektriväljas asuvale osakesele laenguga +2C mõjub jõud 3mN. Kui samasse punkti asetada selle osakese asemel teine osake, mille laeng on 2 korda suure, siis E=F/q
Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal
Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus 1 värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl lahust. Mida võib tähele panna? Kummas 3 suunas nihkub tasakaal? Panin tähele, et värv muutus tumedamaks. Tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH SCN lahust. Kummas suunas nihkub 4 tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl lisamisega? Reaktsiooni 3 tasakaal nihkub paremale. Võrreldes FeCl lisamisega värv muutus natukene
1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus korralikult segada ja jagada võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgida muutusi ning selgitada välja kummale poole nihkub tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgida muutusi ning selgitada välja kummas suunas nihkub keemiline tasakaal. Neljandasse katseklaasi lisada tahket ammooniumkloriidi ja loksutada tugevasti. Jälgida lahuse värvi muutumist ning selgitada välja kummas suunas nihkub keemiline tasakaal. Katseklaas Tasakaalu nihkumine 1 Võrdluseks 2 Lähteainete suunas 3 Lähteainete suunas 4 Saaduste suunas Kirjutada reaktsiooni konstandi avaldus ja anda selgitus keemilise tasakaalunihkumise kohta
advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on kahekojaline Ameerika Ühendriikide Kongress. Samuti on kahekojalised osariikide kongressid. USA-s
naisterahvas , paar nädalat tagasi lesestunud , end just televiisori ette sättinud ja kogu oma külmkapi sisu diivanile laiali laotanud . teises kodus on umbes sama vana mees endale jopet selga tõmbamas . ta on ennast nädal aega nelja seina vahele peitnud ning nüüd leiavad sõbrad , et on aeg semu välja lõbutsema vedada , et teda mõtetega oma endise pruudi juurest eemale saada . ilmselgelt ei anna surnud abikaasat ja välja kolinud pruuti omavahel võrrelda , kuid ometi on selge , kummas kodus on lihtsam eluga edasi minna . Aeg parandab haavu , aga ainult siis , kui osata ajaga midagi peale hakata . kaotatud aega pole mõtet taga nutta , sest sellest pole kasu mitte kellelegi . tuleb õppida vigadest ja võtta ajast , mis võtta annab . sest me keegi ei tea , kui palju meile seda antud on .
..2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1
elatist seal · Kaubandusega aga Los Angeles,sest see asub mereääres. Los Angeles tegelevad inimesed põhiliselt majandusega ehk siis: · Tekstiiliga · Turismiga · Elektroonikaga · Lennukitööstusega · Põllumajandusega · Meelelahutusäriga Alice Springs-is tegelevad inimesed : · Põllumajandusega · Karjakasvatusega Tööstuse põhiharud on : · Auto-, kodumasina-,keemia-,tekstiili-,ja ravitööstus. Kummas piirkonnas on inimese tegevusele suuremad piirid ? · Suuremad piirid tegevusele põllumajanduses on Los Angeleses · Kuid laiemad piirid inimtegevusele on Alice springis,sest Austraalias on rahvastik väike ja see asub põhimõttelsielt kõrbes Allikad: · http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7v.html · Atlas · Geograafia vihik Lõpp!
osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub
Hinnamuutus% Hind langeb 14 12 Toode B: Algne: 14 ja 40 tk päevas Uus: 12 ja 43 tk päevas 43 - 40 3 100% 40 3 14 E= = 40 = 0,53 < 1 12 - 14 2 40 2 100% 14 14 Seega on tegemist mitteelastse nõudlusega (väike hinnamõju). NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks. Probleem: tulemus sõltub sellest, kummas suunas me piki nõudluskõverat liigume. Arvutame elastsuskoefitsiendid, kui hind tõuseb 12 14 Toode A: Algne: 12 ja 25 tk päevas Uus: 14 ja 10 tk päevas 10 - 25 15 15 12 E = 25 = 25 = = 3,6 > 1 14 - 12 2 25 2 12 12 Elastne nõudlus, aga koefitsient on erinev hinna languse korral arvutatust. 4
raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus segati korralikult ja jagati võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks. Teise katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummale poole nihkus tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal. Neljandasse katseklaasi lisati tahket ammooniumkloriidi ja loksutati tugevasti. Jälgiti lahuse värvi muutumist ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal. Kirjutati reaktsiooni konstandi avaldus ja anti selgitus keemilise tasakaalunihkumise kohta teises, kolmandas ja neljandas katseklaasis. Katse andmed: Katseklaas Lahuse värvuse Tasakaalu nihkumine muutus 1 Võrdluseks Võrdluseks
Surmastseenid ja võitlemine elu nimel. 1944 oli tasukaalukas ja realistlik, surmastseenid polnud pikaks ja pisaraterohkeks venitatud, nagu paljude sõjafilmide puhul kipub juhtuma. Surm oli kiire ja ootamatu. Lahingustseenid olid lihtsad ja jätsid realistliku mulje. 1944 on sõjafilm, mis näitab sõda just sellisena nagu see on. Film iseloomustab realistlikult seda aega, sõda ja inimeste läbielamisi ning muutusi, mis inimestes toimusid. Ei olnud vahet, kummas armees sõdur võitles, teada oli tõsiasi, et vastaseks võib olla vend, sõber, sugulane, tuttav - teine eestlane.
Andmed mingi tunnus või omadus. Tunnus omadus, nt keskmine pikkus, kummas paralleelklassis läks matemaatika eksamitöö paremini jne. Arvuline tunnus väärtuseks on arvud, nt pikkus, palk, hinne jne. Mittearvuline tunnus väärtuseks ei ole arvud, nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv. Järjestustunnus tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada, nt matemaatika kt hinne, skaala küsitluses. Nominaaltunnus tunnus, millel on rohkem kui kaks erinevat väärtust, kuid ei leidu ühtegi
Millist tüüpi keemilised sidemed (vesinikside, metalliline side, polaarne kovalentne, mittepolaarne kovalentne , iooniline side) katkevad: a)jää sulamisel............................................. b)keedusoola lahustumisel vees.......................... c)naatriumitüki lõikamisel................................ d)vee elektrolüüsil......................................... Ülesanne 5. (4 punkti) Kulgeb eksotermiline reaktsioon : N2 + 3H2 2NH3 Kummas suunas nihkub tasakaal: a) temperatuuri tõstmisel......................... b) rõhu tõstmisel................................... Kuidas muutub mõlemal juhul reaktsiooni kiirus. Vastuseid põhjendage. a)................................................ b)................................................ Ülesanne 6. (3 punkti) Milline keskkond tekib lahuses järgmiste ainete reageerimisel veega või lahustumisel vees?
meeldib ning on elus väga positiivne siis võib nimetada, et ta on oma elu hästi elanud või, et too inimene saab olla oma elatud eluga rahul. Kuid kui inimene oma elujooksul midaig korda ei saada näiteks ei koge seiklusi, on tihti negatiivse ellusuhtumisega, ei ole rahul oma tööga ja ala ilma viriseb siis ei ole tema oma elu hästi korraldanud ja seda ei saa nimetada hästi elatud eluks. Need kaks erinevat elu võivad ju olla sama pikad aga kummas on rohkem tegevusi? Esimeses. Mida rohkem sa elus asju koged ja korda saadad seda pikemaks saab su elu lugeda aga kui sa terve elu ainult passid ja ei tee midagi ning ainult virised siis jääb mulje nagu elu oleks olnud lühike kuna teistel kes sinust maha jäävad ei ole sinust midagi rääkida ning paljudel tekib arusaam, et selle inimene elu siin maapealses paradiisis jäi üürikeseks. Kuid seal samas sureb inimene ke soma elujooksul
lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste
proovi kus kus ühes on rasva ja teises ei ole. 1. Võtta kaks filterpaberit, kaks katseklaasi. 2. Katseklaasidesse panna 1 g vastavad tahket ainet (proov 1 ja proov 2). 3. Lisada 0,5 ml orgaanilist solventi ja loksutatakse hoolikalt. 4. Tahke materjali settimise jaoks lastakse 5 minutit katseklaasidel olla. 5. Filterpaberile panna klaaspulgaga mõlemast katseklaasist üks tilk ja oodata kuni filterpaberil olev ,,täpike" ära kuivab. 6. Ära määrata kummas tundmatus tahkes aines oli rasva ja kummas mitte. Järeldus: Esimeses proovis oli rasva sees ja seda oli näha sellega, et kui vaatada valguse poole läbi paberfiltri, siis täpike oli natukene läbipaistev. Teisel filterpaberil seda ei olnud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilisetest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Emulsioonid hajavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade ja rasvhapete iseloomulikuks
Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist 2, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. a. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. b. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Lahuse värvus muutub intensiivsemaks, lähteaine kontsentratsiooni suurendamisega nihkub kontsentratsiooni saaduste suunas ehk paremale. c. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti saaduste suunas ehk paremale. Muutus on väiksem ja protsess toimub
(variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N = 3 + 7 + 10 + 8 = 28 N = f1 + f2 + f3 + ... + fn Sirglõikdiagramm Sagedus hulknurk Kui kogumite mahud on erinevad, siis on vaja jaotustabelit. Kummas klassis tehti töö paremini? Et võrrelda erineva mahuga kogumeid, on otstarbekas kasutada sageduste asemel suhtelisi sagedusi. f f W= ; W(%)= W = *100% N N 3 W(%)= * 100% = 0,11 ~ 11% 28 x 2 3 4 5 Wa 11% 25% 36% 28% 100% Wb 9% 23% 41% 27% 100% W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100% Tunnused Arvuline: Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast.
Universaal indikaatorite näit oli kõige ebausaldusväärseim, pH meetri näit oli kõige
täpsem. Kõik 4 meetodi näitasid aine pH taset.
2 TÖÖ 11 – KATSE B
Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos.
Töö käik: Kahte TAP pesasse möödeti 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte
pessa lisati 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi
lahust ning 3 tilka destilleeritud vett. Kummas pesas tekib sade?
Andmed:
1. Tekkis märgatav sade
2. Tekkis väike kogus sadet
Arvutused:
Ks- ioonide konsentratsioon lahustes Kui Pb (NO 3)2 > Ks siis sade, kui Pb(NO3)2
Sellest saab isa teada ja hakkab kokku valetama igasuguseid valesid ja lõpuks tuleb kõik välja. Etenduses oli palju väljendusvahendeid- miimika, zestid, kehakeel ja kõne. Lavastus ja kunstiline pool olid väga hästi tehtud. Kogu aeg oli sama taust ja midagi ei vahetunud. Oli tehtud ühe korteri tuba lavale ja siis vaheldumisi oli see ühe naise korter või teise. Laval oli kogu aeg liikumine, aga mitte nii palju, et oleks pilt sassi läinud. Väga hästi oli kogu aeg aru saada, kummas korteris tegevus toimus. Muusikat ei olnud seal palju, ainult kui mingi väike vahe oli või lasti telefoni helinaid sealt ainult ja mitte midagi muud. Ei olnud tunnet ka, et midagi oleks muusikalise osa pealt puudu jäänud. Oma rolle mängisid kõik väga hästi välja. Minule ei jäänud tunnet, et keegi oleks tahaplaanile jäänud või kehvemini oma rolli mänginud kui mõni teine näitleja. Kõige meelsamini meeldis mulle Stanley isa roll. Ta oli vana juba ja ei
intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele.
annaabi.ee 
