Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klientide kaebuste menetlemise protsessi skeem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menetlemise, kaebust, kaebuste, kuke, swedbank, esitaja, suuline, elektrooniline, klienditugi, paluda, menetlemine, eelduseks, asjaolud, esitamiseks, kaebusele, seonduva, töötaja, kaebused, viieteistkümne, väited, viivitamatult, vastusega, põhjendabkutsetegevuses järgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus või kutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega liitunud kaupleja kohustub järgima. Käitumiskoodeksi koostaja, sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp, võib ette näha käitumiskoodeksit järgima kohustunud kauplejate tegevuse kontrollimise ja nende tegevusega seonduvate kaebuste lahendamise. Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Nimetatud tehinguotsus on tarbija otsus, kas tehing teha või sellest loobuda, samuti millistel tingimustel tehing teha, muu hulgas: kas ja millistel tingimustel osta,
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
saamise ning oma huvide kaitseks organiseerumise õiguse edendamisele. Selle ülesande täitmiseks lähtutakse järgmistest eesmärkidest: a) tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti paremate tõendavate andmete, parema konsulteerimise ja tarbijate huvi parema esindatuse kaudu b) tagada tarbijakaitse eeskirjade tulemuslik kohaldamine, eelkõige jõustamisalase koostöö, teavitamise, haridustöö ja kaebuste lahendamise kaudu. EL õigusregulatsioon tarbijakaitse valdkonnas Tarbijakaitsepoliitika alaseid õigusakte töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjoni juurde loodud eraldi tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat. Tarbijakaitsealane EL õiguse harmoniseerimine toimub kahel viisil: 1) positiivne harmoniseerimine põhineb EL horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ülevõtmisel EL liikmesriikide poolt
vastastikuse lepingu puhul sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. lepingu ülesütlemine – kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu sõlmimine - leping on kahe poole kokkulepe. leping on leping, vaatamata sellele kas on suuline või kirjalik. selveri PRISMA RIMI saia ostmise näide :D üks pool teeb pakkumise/pakkumise ja teine pool on sellega nõustunud. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse
astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. (4) Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata. 20. Esinduse liigid ja volitused § 217. Esindamine kohtus
tootel olemas juba üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on www.minuekauplus.ee kohustus. 9.3. Asja puuduse ilmnemisel peab Klient hiljemalt kahe kuu jooksul sellest www.minuekauplus.ee teavitama ehk esitama pretensiooni (VÕS § 220 lg 1). 9.4. Pretensiooni palume saata e-postiaadressile: [email protected], kus on märgitud tellimuse esitaja nimi, kontaktandmed, tellimuse number, toote tingimustele mittevastavuse või puuduse täpne kirjeldus ning www.minuekauplus.ee-le esitatav nõue. Viidata tuleb tehingu sooritamist või garantiid tõendavale dokumendile ja võimalusel lisada selle koopia kaebusele. Avalduse pretensiooni esitamiseks leiate SIIT. 9.5. www.minuekauplus.ee vaatab pretensiooni läbi esimesel
Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 6) õigusemõistmise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 ärakuulamiseks. lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures võtta. protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses,
Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 6) õigusemõistmise huvides; esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa ärakuulamiseks. võtta. (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses,
menetlusnormi rikkumine. Kui hagi esitatakse mitme kostja vastu, kes elavas või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, on hagejal õigus valida kohut. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse sellesse kohtusse kus vaadatakse läbi põhihagi. Valele kohtule esitatud avalduse võib kohus kas õigele kohtule edasi saata või keelduda määrusega asja menetlusse võtmisest ning saata see koos selgitustega hagejale tagasi. Isikul on õigus paluda kohtul eelnevalt kindaks määrata kohtualluvus, kui kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Taotluse saab esitada koos tulevase hagiga. Kohtuvõimkond asja liikide järgi Eestis on eraldi halduskohtud, mille ülesandeks on lahendada avalik-õiguslikud vaidlused ehk vaidlused, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja kas riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikku võimu teostava isiku näol ning teiseks pooleks füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik
Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima? §147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks selle ebaproportsionaalsuse tõttu? Kui suurem riigilõiv tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kas sel alusel saavad kaebused uuesti esitada ka need, kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud? 7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles. Kohus hagi ei tagasta ning kutsub osalised kohtuistungile. Kohtuistungil küsib kohtunik mõlemalt poolelt, kas nad soovivad istungit vene keeles. Pooled on sellega nõus ja istung toimubki vene keeles, sh protokollitakse istung vene keeles. Kohtulahend on originaalis
Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra. Kohtuvälised kulud: Otsi siia lisaks seadusest · menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud · menetlusosaliste sõidukulud · menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek · kohtueelse menetluse kulud · kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud · menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud 6. Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud,
vahel tagamakskindlaksmääratud põhi-õigusi. Kui te arvate, et Konventsiooniga ühinenud riik on ahistanud teie isiklikuks kahjuks mõnda neist põhiõigustest, võite te kaevata Kohtusse. Kohus võib menetleda vaid kaebusi, mis puudutavad Konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. Kohus ei ole Konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsiooni-kohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Ka ei saa ta sekkuda teie poolel teie kaebust lahendava võimuna. Kohus võib vastu võtta kaebusi ainult Konventsiooniga ühinenud riikide peale ja ei või menetleda kaebusi toimingute või otsuste kohta, mis on toimunud või tehtud enne teatud tähtaegu. Piirtähtajaks on sõltuvalt ahistatud põhiõigusest kas riigi Konventsiooniga või tema vastava lisaprotokolliga liitumise kuupäev. Te võite kaevata Kohtusse vaid riigivõimude (seadusandja, administratsioon, kohtud jne.) poolt sooritatud toimingute või tehtud otsuste üle
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�
Kui te arvate, et Konventsiooniga ühinenud riik on ahistanud teie isiklikuks kahjuks mõnda neist põhiõigustest, võite te kaevata Kohtusse. Kohus võib menetleda vaid kaebusi, mis puudutavad Konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. Kohus ei ole Konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsiooni-kohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Ka ei saa ta sekkuda teie poolel teie kaebust lahendava võimuna. Kohus võib vastu võtta kaebusi ainult Konventsiooniga ühinenud riikide peale ja ei või menetleda kaebusi toimingute või otsuste kohta, mis on toimunud või tehtud enne teatud tähtaegu. Piirtähtajaks on sõltuvalt ahistatud põhiõigusest kas riigi Konventsiooniga või tema vastava lisaprotokolliga liitumise kuupäev. Te võite kaevata Kohtusse vaid riigivõimude (seadusandja, administratsioon, kohtud jne
(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. 14
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. Kaitsja taandamismenetlust toimetab 1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisus üks kohtunik; 3) ringkonnakohtus või Riigikohtu koosseisus üks kohtunik. Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud.
Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused: Välislepingut puudutavat seaduseelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eelnõu lõpphääletus viiakse läbi teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist. 4. Kes on avaliku teabe valdajad, kuidas nad peavad teabenõudele vastama ja millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel? Avaliku teabe valdajad: 1)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%. Portfelli keskmist intressi ei avaldata, ligikaudse arvutusega on see suurusjärgus 50%.2 Lätis kehtib aruandluskohustus tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele (kes ei ole kommertspangad) alates 1. jaanuarist 2013 ning Läti Tarbijakaitseametile on esitatud esimese poolaasta andmed3. Vastavalt esitatud aruandele jäid kiirlaenude kaalutud
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning
üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. Elektrooniline dokumendihaldus hõlmab digitaalsete dokumentide haldamist kogu elutsükli vältel ning nii digitaalsete kui paberkandjal olevate dokumentide kirjeldavate andmete (metaandmete) haldamist elektroonilises keskkonnas. Elektrooniline dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi autentsus oleks kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid Iga dokument omab väärtust, kuna sisaldab asutuse jaoks olulist teavet ja tõestab asutuse ülesannete ja kohustuste täitmist. Mida suurem on asutuse sõltuvus teabe olemasolust ja kättesaadavusest, seda kõrgemad on asutuse nõuded dokumentide haldamisele. Haldamist reguleeritakse erinevate normatiivaktidega
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
Kui võõrandame oma ettevõtte siis peab kõik asjad eraldi ule andma varud, kinnisasjad, intellektuaalne vara jne. Ainuke erand on äriuhingute uhinemine, siis antakse ettevõte ule terviklikult. 5 Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Süü eeldamise põhimõte tähendab, et kuna isiku suuline käitumine on uheks vastutuse eelduseks lähtutakse isiku eeldatavast suust. Süütuse presumptsioon kui ei ole kohtuga suuotsust, siis ei saa ka suudi mõista. Tsiviilõiguses on vastupidid, et hageja suudistab kostjat ja kostja on kohe suudi (eeldatakse, et ta on suudi). Kostja idee ja ulesanne on tõestada, et ta ei ole suudi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta suudi. Miks tsiviilõiguses nii on? 13
kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
Kirjalik tööleping tööleping sõlmitakse kirjalikult vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei uleta kahte nädalat vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tuhisust tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada uksnes tasu eest TLS § 4: tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tegemist on suunava normiga, sel pole õiguslikku tagajärge. Ka suuline tööleping on kehtiv, ei muutu tuhiseks, kuid seda on raske hiljem tõestada. Nt konkurentsilepingu puhul vormi järgimata jätmine toob kaasa selle tuhisuse. Töötaja teavitamine töölepingu andmetest Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta kui andmeid ei ole enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
... Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel · Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1) ... AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul · Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 167) ... Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu · Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170) ... Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata · Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus ... Audiitorkontrolli või raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustus olenevalt majandusnäitajatest. (ÄS § 91 ja 92) · Osaühingu osaga võimalik siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) Nt kasumi jaotamine toimub vastavalt osanike panusele mitte osakapitali ühikule · Osasid ei registreerita väärtpaberite keskregistris ..
annaabi.ee 
