BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsust...
Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid
Mozart hakkas klaveri mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused, siis andis ta ka oma esimese kontserdi. Oma lühikese eluea jooksul lõi ta üle 600 teose. Looming – 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 19 ooperit, (neist väljapaistvaimad lõi helilooja kümnel viimasel eluaastal Viinis - “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt”) ja hulk kammermuusikat (keelpillikvartetid, puhkpillikvintetid, klaverisonaadid) Tema muusika on valdavalt päikeseliselt särav. 5 Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema osa oma loomeperioodist elas Viinis, saades esialgu kuulsaks pianistina. Koos Haydni ja Mozartiga kuulus ta Viini klassikalisse koolkonda. Beethovenit on peetud viimaseks klassitsismiajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Sündis 1770. aasta detsembris Bonni linnas
Lõpuks kujunes välja beethovenlik väljenduslaad, mis juhatas sisse järgmise, viljakaima perioodi. III periood, Viin (1802-1812): loomingu kõrgaeg. Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt
Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetamine", programmiline helitöö ,,Walpurgi burlesk", mitmed polüfoonilised helitööd, klaverikontserdid ja klaverisonaadid ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ,,Sügispildikesed", ,,Finaal", ,,Humoresk" jt. Rudolf Tobias on Eesti heliloojatest kõige monumentaalsem ja suursugusem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist eesmärki. Esiteks, vaimuliku muusika reformimine ning teiseks, rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Rudolf Tobiase tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja väljendusoskus avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes
Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast
Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja. neli eluperioodi, u. 700 teost. Teoste ainestik kunstis ja kirjelduses. Lõi uue zanri sümfoonia poeem (13tk) lõi uue klaverimängu stiili , mis kõlas nagu orkester. NT: Amuunelmad, sümfooniline poeem:,,Tasso'' Oratoorium: Kristus,
tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. Hinnatud klaverivirtuoosina Sel ajal parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Keskendus ooperile ("Teatridirektor"; "Figaro pulm") Kuulsus haripunktis, kuid ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike Seltsi liikmeks) 1787 nimetati siiski keiserlikuks kammermuusikuks. Kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini.
Lapsepõlv, õpingud Isalt sai esimesed klaveri- ja viiulitunnid. Oluliseim õpetaja Bonni õukonna organist. Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks. I 1792-1802 Viin, Vabakutseline helolooja. Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. varajane looming Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad- jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks. II 1802-1812 Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed, Loomingu kõrgaeg klaverisonaadid, avamäng, oratoorium, ooper. III 1813-1815 Kriis Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon. IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate looming suurteoste „Missa Solemnis“ ja „9. sümfoonia „ kallal.
· Kontsertreisid koos õe Maria Annaga · Olulised linnad: Salzburg (sünnilinn; esimene töökoht) Viin (elas ja töötas aastatel 1781-1791) · Viinis elatas end vabakunstnikuna LOOMING · Esindatud kõik klassitsismiajastu olulisemad muusikazanid · Kokku üle 600 teose · Olulisemad zanrid: OOPER ja ORKESTRIMUUSIKA · Kirjutanud ligi 50 sümfooniat · Kuulsaim on 40. sümfoonia · Range vormiskeem · Kammermuusika (klaverisonaadid, klaver&viiul, keelpillikvartet) Tuntuim ,,Väike öömuusika" · Vaimulik muusika Mozarti viimane teos: Reekviem (leinamissa) OOPERID · Loonud umbes 20 ooperit · Mozart teadis, et ooperis peab olema luule kui ,,muusika kuulekas tütar" · Alustas ooperite loomist ajal, mil zanris toimusid suured muutused -Ooper pidi muutuma elutruumaks -Tuntuim ooperiuuendaja Christoph Willibald Gluck · Tuntumad ooperid: ,,Figaro pulm"
1903 mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusika 9-le grammafoniplaadile. Samauti mängis muusikat Welte-Mignon isemängivasse klaverisse ning kõik lindistatud helipalad on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatavad. Suri 4.september 1907 Bergenis südameatakki. LOOMING Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad 140 soololaulu ning klaveri-ja orkestripalad (klaverisonaadid ja -kontserdid ning kammermuusika). Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust
* Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat * 27 klaverikontserti * Ooperid ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" * Kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm) * Vaimulikku muusikat, sh ,,Reekviem" ,,VÕLUFLÖÖT" * Üks kõige kuulsam Mozarti ooper, valmis vahetult enne ta surma. * Tegemist on nagu muinasjutuga, vastamisi on hea vs halb (valguseriik vs pimeduseriik) Valitseja kuningas Sarastro, valitseja öökuninganna, öökuninganna tütar Pamina, valguseriigis on ka prints Tamino. Sarastro varastab Pamina ja vangistab ta oma kungiriiki, et ta kurjuse eest päästa. Öökuninganna palkab omale abilise Tamino
- ca 50 sümfooniat - maeti vaeste ühishauda ilma ühegi saatjata · Ludwig van Beethoven (1770-1827) - tema kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon, Beethoveni motoks ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". - 17-aastaselt perekonnapea - ebaõnnestunud romantilised suhted, elu lõpu poole jäi kurdiks - tema tõeline õpetaja C. G. Neefe - 1795 algas kuulmisvaegus, 1801-1802 hingeline kriis ja kaalus enesetappu - 1802-1812 loomingu kõrgaeg, klaverisonaadid olulised, instrumentaalmuusika - ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" tema esimene vaimulik teos ja ühtlasi ka esimene dramaatiline vokaalteos - pühendas III sümfoonia Napoleonile - Klaverisonaat ,,Appassionata" heroilise stiiliga, tema ainus ooper ,,Leonore" (,,Fidelio") ka. - klaver elu lõpuni olulisim pill - Beethovenit austati, kui ta suri - esimene täielik vabakunstnik
G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad- jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina. 1802-1812 Loominu kõrgaeg Valmis enamus teoseid: III sümfoonia "Eroica" V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium "Kristus Õlimäel", ooper "Fidelio". 1813- 1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. "Missa solemnis". IX sümfoonia filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid. Kokkuvõte: Kuigi Beethoven kuulub koos Haydeni ja Mozartiga Viini klassikalisesse koolkonda, pole nad ometigi kaasaegsed. Tema looming juhatab siis 19
Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20. sajandil, nt Gustav Mahler ( 1860-1911), Richard Strauss (1864- 1949), Sergei Rahmaninov (1873-1943). Uued jooned Romantismis 19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven. Romantismi heliloojad kasutasid oma loomingus peamiselt samu zanre klaverkontserdid, sümfooniad, keelpillikvartetid, klaverisonaadid. Varasemast enam kirjutati oopereid ja soololaule. Tähtsaim väljenduslaadoli pikk ja laulev meloodia. Harmoonia muutus ühs keerukamaks ja pingelisemaks kasutati palju dissonantse (ebakõlasid) ja kromaatilisi liikumisi. Toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke märke (dieese, bekaare, bemolle) ja helistikumuutusi. Dünaamika sai oluliseks väljendamaks heliloojate suuri tundeid võeti kasutusele erilisi dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp)
Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism,barokkmuusika ja klassikalised vormid.Ta oli absoluutse muusika pooldaja.Tema looming on põhiolemuselt tõsine, kuid selle kõrval on ka tantsumuusikat. Zanrid *orkestriteosed- 4 sümf nt ,,Akadeemiline avamäng" ,* vokaalmuusika,*väljapaistev laululooja(avaldub tema melanhoolsem pool)-palju on looduslüürikat ja saksa rahvuslikke intonatisoone, *klaveriteosed nt ,,Ungari tantsud" 4-le käele, klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia
Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester
Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid. Teise tähtsa osa helilooja loomingust moodustab lavamuusika. Ta on kirjutanud 8 ooperit, millest tuntumad on ,,Sõda ja rahu" ja koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu". 7 balletist on olnud menukaim ,,Romeo ja Julia", mille muusikat esitatakse ka sageli kolme orkestrisüidina ning kümnest klaveripalast koosneva tsüklina. Helilooja
äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida. Isa alkoholismi pärast pidi Beethoven juba lapsena täiskasvanu eest väljas olema. Sellele vaatamata armastas Beethoven väga klaverit mängida. Juba 8-aastasena esines Beethoven Kölnis. 11-aastaselt asendas ta vahetevahel Bonni õueorganisti Neefet, kes oli tema esimene tõeline õpetaja. Tänu Neefele sai 12-aastane Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 13- aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid. Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt. Teade ema raskest haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane
eriti "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. 16. Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? Too näiteid. Tšaikovski loomingusse kuuluvad näiteks balletid, ooperid, 6 sümfooniat, klaverikontserte. - Kuulsaimateks on ballett "Luikede järv", ballett „Pähklipureja". 17. Lühikokkuvõte FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Austria Soololaulud, sümfooniad, klaverisonaadid, lühipalad klaverile, ooperid, missad. Lemmik instrumendiks saab klaver, üheks populaarsemaks žanriks laul. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu
Miks? - Klaverisonaate kirjutas kõige rohkem, sest ta oli pianist 23 Mille poolest on eriline Beethoveni 9. sümfoonia? Leia vähemalt 3 põhjust. 1) Ta kasutas koori 2) Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. 3) Euroopa hümn ja see oli tema viimane sümfoonia 24 Nimeta Beethoveni loodud kuulsamaid teoseid (žanr + nimi) Sümfooniad – 3(Kangelassümfoonia), 5(Saatuse), 9(ood Rõõmule). Klaverisonaadid – Appasionata, Kuupaistesonaat, Für Elise. 2 25 Miks kirjutas Beethoven rohkem instrumentaal- kui vokaalmuusikat? Sest ta alustas oma karjääri klaverivirtuoosina ja klaver jäi tema kõrvale elu lõpuni. Tal oli kuulmisega probleeme 26 Mozart ja Beethoven saavutasid Viinis kõigepealt tuntuse kui ..........................? Klaverivirtuoosidena ehk pianistidena. Nimeta muusikapala žanr ja helilooja
Ludwig van Beethoven sündis 1770. aastal Bonnis, aasta pärast Napoleoni sündi.Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis, kus sai esialgu kuulsaks pianistina. Tema isa tahtis, et temast saaks samasugune pianist nagu oli Mozart ja seega sundis ta Beethovenit klaveri taha, kuid tegelikult ei olnud poiss üldse mitte imelaps pianistina...Temast sai hoopis andekas helilooja ning looming on tal tõesti imeline! Kuulsaks on saanud tema üheksa sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper "Fidelio" jne. (http://miksike.ee/docs/referaadid/kuulsad_heliloojad.htm) Esmakordselt andis ta kontserti 7 aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist G. Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiini mängija koha. Bonni ülikoolis vaba kuulajana omandas ta filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt saab temast perekonnapea.
Kui Beethoven suri, tuli teda viimsele teekonnale Viinis saatma u 10 000 inimest. Beethoveni loomingus on esikohal instrumentaalmuusika. Ooperi ja vokaalžanrid teda väga ei köitnud, kuigi ainuke ooper „Fidelio” ja paar missat on maailmakuulsad. Klaveriteosed on tähtis žanr Beethoveni loomingus. Oma karjääri Viinis alustas ta andeka pianistina ja kuni elu lõpuni kirjutas ta palju teoseid klaverile. Kuulsad on 5 klaverikontserti ja klaverisonaadid. („Kuupaistesonaat”, „Pateetiline sonaat”, „Appassionata”.) Ülipopulaarne on klaveripala „Elisele”. Beethoven on klassitsismi ajastu üks kuulsamaid sümfoonikuid. Tema ajaks oli klassikaline sümfooniažanr juba välja kujunenud ja sümfoonia oli ulatuslik sügava sisuga teos. Beethoven kirjutas 9 sümfooniat. Arvuliselt küll tunduvalt vähem kui Mozart, kuid need on kõik väga meisterlikud teosed. Tema sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus. Väga
Kogu sonaat kujutab endast kirgliku tundmuse pidevat kasvamist, mis jõuab tõelise hingelise rajuni. Selles ajavahemikus arenesid välja uued loomingulised printsiibid, mis avaldusid alles järgmises perioodis. 18031805 1803.1805. aastate teosed on tihedalt seotud Beethoveni üldise maailmavaatega, mis suuresti oli tingitud revolutsioonist ja poliitilistest sündmustest. Sellesse lühikesse ajavahemikku mahuvad Beethoveni pärlteosed "Kreutzeri sonaat", "Eroica", klaverisonaadid 3 "Aurora" ja "Appassionata", ooper "Fidelio". Neis ärkab ellu ajavaim ja lõõtsuvad marud, neis on hoog, energia ja ülistus. "Eroica" avab uue ajastu 19. sajandi sümfoonilises muusikas. Helitöö ületab tolle ajani tuntud sümfooniaid nii ome mõõtmete kui ka teemade hulga, episoodide mitmekesisuse, keeruliste seoste ning ideede suuruse poolest. See on teos, mis haarab mõtete ja tunnete, võimsate
väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Ta on kirjutanud: · 32 klaverisonaati (,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat"). · 5 klaverikontserti. · 9 sümfooniat ( 3
altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja tagasi", ooper ,,Cardillac", "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Sümfoonia"Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Klaverimuusika. Tippteos "Ludus Tonalis". Sonaadid, klaverisonaadid neljale käele, sonaadid kahele klaverile, klaverisüit" 1922" 4 sümfooniat, 9 ooperit, 3 balletti, oratoorium "Lõpmatu", missa ning palju vokaal ja kammermuusikat.
1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tsellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes
sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis
a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tšellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes
Beethovenile teenitult kuulsust on toonud. Emanuel Aloys Förster õpetas kvartettide komponeerimise kunsti. Ühenduses uskumatu töövõimega muutis kogu see omandatud ja läbitöötatud muusikaline kultuur Beethoveni oma ajastu harituimaks muusikuks. Üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli temast saanud juba täiesti väljakujunenud helilooja; 1796. aastal söandas ta lõpuks välja anda oma esimesed klaverisonaadid. Selle zanri juurde pöördus ta edaspidi korduvalt tagasi ning 32 sonaadis, mis tervikuna moodustavad kõige väärtuslikuma osa Beethoveni klaveriloomingust, peegeldub kõige täiuslikumalt tema loominguline areng ja ammendamatu leidlikkus suure instrumentaaltsükli kunstiliste võimaluste kasutamisel. Selle arengu tähisteks on kolm kõige populaarsemat sonaati c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat" ja C-duur "Appasionata".
koraalile lisatud hääl on erakordselt liikuv kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased kirikukomponistina. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, tsellokontserdid (2), keelpillikvartetid (83), klaveritriod (32), ja jätab alumise, põhihääle varju. Uudse paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).; joonena on ülemine hääl ka elavalt üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust muusikat ei loonud; rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50- pani aluse klassitsistlikule struktuurile); Mozart (tema isa oli oma
Klassikalise stiili kujunemine Kuni 18.sajandini ,,tellis" muusikat õukond ja kirik, kuid 18.sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga, ning nende eluolust kirjutama. Klassitsismiaegne muusika ilustab lihtsat inimest, tema tavaelu, tema õnne ja rõõmu. Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. sajandi alguse Itaalia muusikas( D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute hulgas. Ajastu tähtsaim vorm- sonaadivorm, selle ülesehitus on järgmine: · Ekspositsioon- teema esitlus · Töötlus- teema arendus · Repriis- korratakse I osa, veidi muudetul kujul. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille esimene osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla 3- või 4- osaline. Erinevad sonaadivormid: · Sümfoonia- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, neljaosaline
Loomeperioodid: Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga Lehekülg 3 "(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (ca1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel (näit. viimased sümfooniad, klaverisonaadid ja kammerteosed) on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust. Schuberti fantaasia töötas lähtuvalt muusikast, teda on nimetatud viimaseks "absoluutse muusika" esindajaks, kuna sajandi keskel hakati rohkema kirjutama programmilist muusikat. Schuberti laululooming. Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele. Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. poeedid.
oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6- 6-4-4-2). 10. Kes oli Carl Philipp Emmanuel Bach ja milles seisnes tema tähtsus? Lk. 274 alt ja 275 11. Klassitsismiajastu uued zanrid ja vormid Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. saj. alguse Itaalia muusikas (D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute loomingus. TÄHTSAMAD VORMID 3-osaline lihtvorm (ABA) Rondo (pr.k. rondeau, lad.k. rondellus) tähistas algselt refrääniga lauluvormi. Iseloomustab läbiva arenduse taotlus. Põhiteema (A) ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega (B,C jne.). Refrään kordub vähemalt kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k
(pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. Beethoven suri 26. märtsil 1827. a. LOOMING 16 Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“. Klaverisonaadid-klaver jäi talle olulisimaks pilliks elu lõpuni. Kõige olulisemaks klavverizanriks on sonaat. Väga tuntud on tema sonaat cis-moll, mille Ludwig Rellstab ekslikult nimetas „ Kuupaistesonaadiks“, kuna ta arvas seal kuulvat sentimentaalset loodulüürikat. Klaverirepertuaari üheks nõudlikumaks teoseks võib pidada Beethoveni klaverisonaat nr 29-B-duur. Sümfooniad-Viini klassikute hulgas on näha hästi selle zanri muutumist: haydnile 104 sümfooniat, Mozartil 50 ja Beethovenil 9
annaabi.ee 
