tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma. Esimene teos, mis talle edu tõi oli koomiline ooper „Kõver kurat“. Ta avastas veel, et mitmed teosed, mille ta oli ära andnud olid avaldatud ja neid müüdi Viini muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus. Nende abielu oli õnnetu ja ta tegelikult armastas teist naist, kuid tol ajal ei olnud võimalik lahutada. Nad ei saanud oma naisega lapsi ja mõlemad pidasid armukesi. Arvatakse, et Haydn oli oma armukese lapse Antonio isa. 1761. aastal ausus Haydn tööle Esterhazy õukonnas, kus töötas suurema osa oma elust. Ta oli kuni
18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeriti uusi puhkpille ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus
altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja
enamiku oma vaimulikest teostest. Seejärel oli ta Viinis vabakutseline. Kui Mozart oli 14-aastane, tegi Paavst temast Kuldkannuse rüütli. See oli väga eriline tunnustus. Tema loomingut peetakse väga mahukaks, dokumenteeritud on üle 600 teose. Neist on 41 sümfooniad ja 27 on klaverikontserdid. Oma esimese kvartetikogumiku pühendas Mozart Haydnile, keda ta austas väga. Tema täitsaimaks vaimulikuks toeseks peetakse "Reekviemi". Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas vaid mõni kuu enne surma, sai üheks tema kuulsaimaks teoseks. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Tema surmaolud on endiselt tänapäevani jäänud müsteeriumiks ja keegi tegelikult ei teagi, kuidas ta suri. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. W.A.Mozart Ludwig van Beethoven (16.12.1770- 26.03.1827) oli saksa päritolu helilooja ja pianist. Beethoven sündis 1770
Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit - J.S. Bach ja G.F. Händel lõpetasid oma tegevuse 1750. aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Zanrid: Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat
17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile. 20)Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis. 21)Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm. 22)Klaverisonaadis on soolotsükkel ainult klarnetile või saadab seda veel klaver. Klarnetikontserdis saadab klarnetit terve orkester. 23)Sümfoonia on terve sonaaditsükkel, milles on 4 osa. Avamängus on vaid 1 osa ja see on sonaat- allegro vormis. 24)Franz Joseph Haydn sündis 1732. aastal Rohraus Alam- Austrias tõllassepa peres. Peres oli 17, ellu jäi 2 last.. Isa oli pärit Horvaatiast, kes soovis, et poisist saaks musikaalne mees, ema lootis näha poissi tulevikus vaimulikuna. 25)1740-1749.a. laulis ta Saint Stephani kirikukooris Viinis
Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. 13) 3 TÄHTSAMAT BAROKKAJASTU MUUSIKAMAAD JA NENDE MAADE HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel
rõõmule" tekstile), 1823 * 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803 o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 * Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 * Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 * Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 * Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 * Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 * Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 * Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 * Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 * Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 * Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14. saj. kunstis, kirjanduses ja muusikas on palju mitmekesisemad. Muusikas väljendub see eelkõige ilmalike zanride
Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega"
Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „Daphne“ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri. Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi. 1607 valmis tema ooper „Orpheus“ Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga
eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm .Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach, G. F. Händel ja L. van Beethoven. Oma loomelaadilt oli ta klassikalis romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära, väljenduserksust, kritiseeris teravalt liedertafellikku sentimentaalsust.Sulemehena kirjutas 5 Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi
hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli monoodia ehk stiil mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo ehk generaalbass. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted on ka kontsert ja kontsertstiil. 11. Baroki muusikazanrid. Tähtsamateks vokaalzanriteks kujunesid ooper, kantaat ja oratoorium Uutest zanritest oli kõige suurejoonelisem ooper mis on ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon- Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi,
8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias
silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja) Pilalaulud, pilkelaulud Käidi südamedaami akna taga laule laulmas. Keskaja tähtsaimad instrumendid
tundmust universumist aga on võimalik eeskätt muusika kaudu edasi anda. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Romantik kannatab kättesaamatu ideaali tõttu, tema tunded muutuvad unistusteks. Ta eemaldub tegelikkusest, mis on kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus
klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem
kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga
Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid
1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7
Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu
heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja fomaalesteetika pooldajate vahel. Peamised zanrid: Romantikud kirjutasid kõikides klassikalistes zanrides, näiteks väga levinud olid sümfoonia, instrumentaalkontsert ja ooper. Tekkisid ka uued zanrid, nt. sümfooniline poeem, romantiline soololaul, lühipalad klaverile ja operett. Franz Schubert : (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud
Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater
kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud
Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi „Viiulikontsert“; Scönbergi „Ellujäänu Varssavist“ Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles) Oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta mängima viiulit ja hiljem tšellot.
detsember 1787 29. juuni 1788) · Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) · Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 26. juuli 1791 29. juuli 1844) 1.2 Elu algusaastated Mozarti karjääri Viinis algas hästi. Ta tegi tihti kui pianist, eelkõige konkurentsi enne keiser Muzio Clementi 24. detsembril 1781 ja ta varsti "oli loodud ennast parimatest klahvpillimängija in Vienna".Ta õitses nagu helilooja ja 1782 lõpetatud ooper Die Entführung aus dem Serail ("Haaremirööv"), mis esietendus 16. juuli 1782 ja saavutanud suurt edu. Töö kiiresti ei täideta "kogu saksakeelse Euroopa", ja täielikult loodud Mozarti maine helilooja. Käigus 1782 ja 1783, Mozart sai lähedalt tuttavaks tööd Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händeli tulemusena mõju Gottfried van Swieten, kes kuuluvad paljud käsikirjad barokk meistrid. Mozarti uuring nende hinded inspireeritud koostised barokkstiilis ning hiljem
seadedest on vaid vähesed edukad, erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad, päev ja öö juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine. 3.3 KLAVERI JA ORKESTRISAADE Üks kõige piiravamaid faktoreid, mis on leitud Sibeliuse laulu kirjutamise juures on ilmne ebakindlus klahvpillidel. Sibelius ei olnud pianist. Ükskord olevat ta selgitanud : ,,Mu päris töös ei huvita mind klaver see ei saa laulda ." Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega, millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat klaverisaadet, mille kohta Nils Eric Rungbom kirjutab : ,,Sümboolse
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
