SUHTED KLASSIKAASLASTE VAHEL Tänapäeval on praktiliselt kõige olulisemad õppimise juures suhted klassikaaslaste vahel. Kui ei ole klassis head ja sõbralikku atmosfääri, on ka õppimine palju raskem, sest kes tahaks õppida kui sa tead, et keegi vaatab ja naerab su üle koguaeg. Klassis peab kindlasti valitsema sõbralik õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et
"Bree Tanneri lühike teine elu" Stephenie Meyer Triin Raudla ja Cätlin Tuuling Tegelased Bree Diego Riley Victoria Fred Volturid Cullenid Raul SEATTLE PIIRAMISRÕNGAS- OHVRITE ARV KASVAB TAAS. Sõprus Bree ja Diego vahel Kõndivad diskokerad! Uus kodu Riley jälitamine Musta keebi saladus Diego kadumine Karm treening "Meil on vaenlane, me ei saa enam niisama looderdada!!!" LAHING!!! The End Is Near... "Teie selle üle ei otsusta!" Aitäh
Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4. 15-19aastaste neidude hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Joonis 13. Neidude ja noormeeste hinnang enda võõrkeele tasemele Järeldused Võõrkeelte õppimine on oluline Vajalik edaspidises elus LÜG õpilased ei karda suhelda võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Võõrkeelte tase hea Tänusõnad Juhendaja Mariann Aavale Õpetaja Helle Järvaltile 10.-12. klassidele Retsensendi küsimus
oluliseks ning 91% neidudest. Uurimistööst selgus, et võõrkeelte õppimine on oluline. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli see noormeeste arvates isegi olulisem kui neidude. Kõige levinumad vastuse variandidid olid, et võõrkeel oskus aitab elus hakkama saada ning suhtlemisel on vaja võõrkeeli. ---SLAID 7--- Nagu slaidilt võib välja lugeda, julgevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased üldiselt rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, aga julgemad on siiski noormehed. 49% vastanud neidudest julgevad rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, mis näitab seda, et Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasi tuleks rohkem panna võõrkeeltes klassikaaslaste suhtlema. ---SLAID 8--- Tulemuste põhjal peavad õpilased enda võõrkeelte taset keskmiseks ning joonise põhjal võib järeldada, et noormehed hindavad enda võõrkeelte taset oluliselt paremaks kui neiud. ---SLAID 9---
Kuidas Paremini Õppida? Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid. Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head. Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus? Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid. Võib-olla leiad enda jaoks siit mõne huvitava mõtte. Kui jõuad koolist koju, siis võta aega puhkamiseks.
Paranda laused! 1. Jutus oli palju koomilist, isegi pisut naljakat. 2. Kooli spordipäev peeti õnnestunud tasemel. 3. Etenduses oli tegemist näitlejaimega, üsna isevärki käekirjaga, looja hingusega. 4. Spordivõistlusel mängis esimest viiulit meie klassi võistkond. 5. Klassikaaslaste vaheleastumine kutsus korrarikkuja korrale. 6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12
Paranda laused! 1. Jutus oli palju koomilist, isegi pisut naljakat. 2. Kooli spordipäev peeti õnnestunud tasemel. 3. Etenduses oli tegemist näitlejaimega, üsna isevärki käekirjaga, looja hingusega. 4. Spordivõistlusel mängis esimest viiulit meie klassi võistkond. 5. Klassikaaslaste vaheleastumine kutsus korrarikkuja korrale. 6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12
" 7. Kirjaliku retsensiooni ettelugemine. 8. Austatud komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent ja kaasõpilased. Tänan Teid ja olen valmis vastama mulle esitatud küsimustele. 9. Küsimustele ja retsensensendile vastamine 10. Tänan. 5) Uurimustöö eesmärk: Antud praktilise töö peamine eesmärk on reaalse organisatsiooni töö tutvustamise põhjal koostada logistika tunni õppevahendiks sobiv materjal. Teine eesmärk on avardada klassikaaslaste silmaringi ravimite logistika osas ning selgitada neile vastavaid tööpõhimõtteid. 1. teha endale selgeks ravimite liikumine tehasest tarbijani ning seejärel oma teadmisi ka teistega jagada, 2. selgitada ja kirjeldada Magnum Logistics OÜ rolli ravimite ostmise, transpordi ja ladustamise osas klassikaaslastele ning klassijuhatajale, 3. valmistada sissejuhatav presentatsioon, mis selgitab Magnum Logistics OÜ tööpõhimõtet, 4. organiseerida klassi õppekäik Magnumi lattu
suur hulk noormehi jättis sellele küsimusele vastamata. Kõige levinum vastuse variant oli, et suhtlemisel ja reisimisel on vaja võõrkeeli osata. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli noormeeste jaoks see isegi olulisem kui neidude jaoks. 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Vastanud noormeestest 7% kardavad rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 3% vastanutest kardab natukene rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 21% kardab vahepeal rääkida võõrkeeltes, 40% ei karda rääkida üldse võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees. 29% tunneb ennast mugavalt klassikaaslastega võõrkeeltes suheldes, mille peamiseks põhjuseks oli see, et kõik klassikaaslased on lähedased inimesed ja pole põhjust tänu sellele karta. 17 Joonis 6
Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema
Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? · tahab tähelepanu saada · arvamus enesest liiga hea või liiga halb · ei oska sõpru leida ega ise sõber olla · puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid · tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva
olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Samas aga sunnib tänapäeva inimkond üksteist jäljendama või teistelt ideid kopeerima. Näiteks võib ju mõelda, et kui riided, mida koolis kantakse, on täiesti erinevad klassikaaslaste omadest, ollakse originaalsed ja omanäolised. Vanemates klassides võib see tõesti paika pidada, aga näiteks algklassides satuvad teistest erinevad lapsed klassikaaslaste pilgete alla ning saavad sageli koolivägivalla ohvriteks. Inimesi, kes mõtlevad üldsusest teisiti tõrjutakse tihtipeale ning vanematel aegadel isegi hukati uute arvamuste või ideede tõttu. Kirja on pandud isegi reegleid, kuidas peaks käituma, rääkima ning antiikajal ka mõtlema
korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt
............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Selle uurimustöö teema on klassi õpilaste toitumisharjumused. Selle teema valisin ma selleks, et teada saad milline on õige toitumine, kuidas minu klassivennad toituvad ja millised on nende teadmised toitumise kohta. Uurimistöö aluseks võetud küsimustik on tehtud kahes osas. Esimeses osas uurin klassikaaslaste toitumus harjumisi ja teises osas uurin palju nad teavad tervislikust toitumisest. Uurimustöö alguses on ka lühiülevaade tervislikust toitumisest ja selle põhitõdedest. 3 Tervislik toitumine Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt
Koolikiusamine. Tänapäeval on praktiliselt kõige olulisemad õppimise juures suhtes klassikaaslaste vahel. Kui ei ole klassis head ja sõbralikku atmosfääri, on ka õppimine palju raskem, sest kes tahaks õppida kui tead, et keegi vaatab ja naerab su üle koguaeg. Ei, klassis peab kindlasti valitsema sõbralik õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii
Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, aga samas ka raskema ja huvitama aja algust. Meidki, üheteistkümnendike, ootab ees sama katsumuste rada, millele soovime teie eeskuju järgides õnneliku lõppu leida. Soovin, et te alati mäletaksite oma kooliaega koos klassikaaslaste ja õpetajatega, kes on teinud selle pika koolitee meeldivamaks. Lõpetan oma tervituse ka Doris Kareva sõnadega: kõigesse kogetusse võlutult põimuv vaim: peaaegu kogemata kohtuvad vaimustuses kõrgeim ja sügavaim.
Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs. Töö autor sai kinnitust, et õpilaste jaoks on võõrkeelte õppimine oluline ja võõrkeeli läheb edaspidises elus vaja reisimisel ning suhtlemisel. Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased ei karda suhelda võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees ning enam jaolt ei pea õpilased enda võõrkeelte taset halvaks, kuid noormeeste hinnang oma võõrkeelte tasemele on märgatavalt kõrgem kui neidude oma.
Kuid kuidas ma tunnen ja osalen selles igapäevaselt? Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal. Samuti on igalühel võimalus avaldada oma arvamust ning igalühel on olemas sõna-ja otsustamis õigus. Demokraatiat kui sellist Euroopas ma ei pane eriti tähele, kuna Euroopa on liiga suur, et olla kursis seal toimuvaga. Kuid kindlasti on riike, kus on demokraatia kõrgel kohal. Igapäeva elus tunnen ma demokraatiat enda ümber kõige rohkem koolis, täpsemalt oma klassikaaslaste hulgas, kus ei ole kellelgi kellegi üle võimu, vaid kõigil on õigus oma arvamusele ja mõtete avaldamisele. Kuid koolis on olemas ka kõrgema võimu kandjaid, kelle käskudele tuleb paratamatult alluda. Need on õpetajad. Kõige rohkem kehtib sõna demokraatia riigi asjade puhul. Eesti on demokraatlik riik, kus on iga riigikodanik hääleõiguslik inimene. Seda muidugi alates teatud vanusest alates. Rahval on võimalik valida ise parlament ja sõna
Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind. Teises jutus lubab Kalju õpetajatele, et õpib homseks ära kõik kodused ülesanded ja vastab need tunnis viiele. Kohe kui Kalju koju jõuab võtab ta kotist õpikud ja hakkab tuupima, isegi
.....................................15 2 RESÜMEE. Minu tööeesmargiks oli uurida, mille jaoks tänapäevas elus on vajalik geograafia õppimine. Esimesel töö poolel olen uurinud infot geograafia teaduskonnade kohta kolmes ülikoolides: MGU, SpbGU, Tartu Ülikool. Sain teada, missuguseid elukutseid võiks saada kõrgkooli lõpetamise pärast, kui otsid töid geograafia valdkonnas. Uurimistöö teises osas tegin küsitlus oma klassikaaslaste valdkonnas ja selgitasin välja, kui hästi praegune põlvkond tunneb geograafiat. Antud klassiuuringu alusel koostasin tabelit, kuhu panin nende vastused. Sain ka aru, et tänapäevases maailmas on olemas palju elukutseid, mis vajavad teadmisi geograafiast. Enne töö, pole ma teadnud, et erinevates ülikoolides on nii palju teaduskonda, mis tihedalt seotud geograafiaga. Sellega on ka seotud palju kutsealasid, kus on vajalik geograafia teadmisi. Lõpus uurimus olin selles veendunud. :
hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole külm ja kalk. Meil kõigil on oma välise kihi all süütunne ja kohustus oma sõprade ja klassikaaslaste ees, aga paljud ei oska seda lihtsalt välja näidata. Sõpruse ja hoolivuse sügavus selgub alles siis kui tõeliselt abi on vaja. Kas leidub mõni tõeline sõber kes sirutaks oma abikäe? Kas leidub mõni sõber kes aitab rasketel hetkedel? Tõelised hoolivad sõbrad aitavad sellistel hetkedel nagu imerohi. Vaene või rikkas? Hoolivate kaaslaste ja parimate sõprade vahel see ei loe. Inimene ei pea
Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident
rahus õppima. Tihti teen ma lugedes märkmeid lihtsalt selleks, et loetu kuidagi kineetiliselt märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde. Kõige alguses teen ma ära kergemad asjad, sest pärast on rohkem aega keskenduda rasketele asjadele. Koduseid tõid teen ma nii palju kui ma oskan ja need mis on natukene raskemad nende puhul küsin ma koolis klassikaaslaste käest abi. Kunagi sain sellise asjaga hakkama, et mul olid hinded suuremalt jaolt 4-5, aga nüüd on hakanud hinded ikka korralikult kannatama ja peaks ikkagi õppima hakkama. Hinded on vist selle hakanud kannatama, sest mul on tegemisi nii palju, aga see võib-olla lihtsalt ka laiskus, mida ma arvan et see ongi see asi. Kool on liiga kitsas definitsioon õppimisele. Mu isiklik, põletav ja igapäevane küsimus ei ole muidugi see, kuidas paremini õppima õppida, vaid kuidas
noorusaastatest, mil ta ostis endale esimese kallima ülikonna, raha teenides ise pärast kooli töötades. Kuigi ta teadus, et ta saaks enda riideid osta ka mujalt odavamatest poodidest, oli tema kindel veendumus näida stiilne oma ülihinnalistes rõivastes. Tal on see õnnestunud alates 12ndast eluaastast. • R. Lauren käis Salanter Academy Jewish Day koolis, enne kui lõpuks lõpetas DeWitt Clinton keskkooli, aastal 1957. Akadeemias oli Lauren tuntud oma klassikaaslaste seas lipsude müümisega. Keskkooli aastaraamatusse oli ta oma pildi alla märkinud, et tema soov on saada miljonäriks. • R. Lauren läks Baruch kooli ärindust ja kodanikuadministratsiooni õppima, mis oli riigiülikool New Yorgis. Sealt ta langes välja pärast kahte aastat õppimist. Aastatel 1962 kuni 1964 teenis ta Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Pärast tema vabastamist 1968ndal aastal abiellus ta Ricky Low-Beeriga. R. Lauren ei käinud
Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne. Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on
Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski korralik ning haritud härrasmees. Koolieas oli Toots parajalt krutskeid täis. Ilmselt asendamatu võrukael omaaegses klassis. Sagedastes luiskamistes põrumine ning alatasa iseenda ja teiste naeruvääristamine ülejäänud klassikaaslaste ees olid tema keskseimad asjaajamised. Vempe tehes, ei mõelnud Joosep kordagi sellele, et ta koerust teeks, vaid, et tema rahutu ja väsimatu vaim otsis endile ainult tegevust. Punased plekid ta rõugearmilisel näol ning sõrmeküünte närimine reetsid tavaliselt ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud suunas Toots eeskätt õpilaste ühise vaenlase Julk-Jüri vastu, kelle pilliroo keppi ning pidevat kärkimist Joosep isegi tunda oli saanud
kokku. Vanemad on haritud ning headel töökohtadel. Ka lastel läheb koolis hästi ja kõik näib sujuvat .Darkode elu pöörab aga peapeale see, kui Donniel hakkavad avalduma paranoilise skisofreenia sümptomid, mis muudavad noormehe endassetõmbunuks ja kinniseks. Ta näeb hallutsinatsioone, kõnnib unes ning kaugeneb üha rohkem ja rohkem oma perekonnast ja reaalsusest. Poiss ei saa enam läbi ei vanemate ega ka sõpradega, koolis tekivad probleemid klassikaaslaste ja õpetajatega. Murelikud vanemad viivad Donnie psühholoogi juurde ning mõne aja pärast saavad nad teada põrutava uudise, et nende poja kummalise käitumise põhjuseks on skisofreenia. See teadmine on raske kogu perekonnale, eriti raskelt elab seda üle aga Donnie ema. Lisaks sellele on autor filmi põiminud ka müstilise paralleelsete maailmade teooria, mis kätkeb endas ka muuhulgas ajas rändamist . Richard Kelly annab oma filmis mõista, et suures masinavärgis, mis
Sõjaväest kõrvalehoidmine, selle näiteks oli teoses juttu, kus külarahvas arvas ,et Enn vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. · See näidend oli selline mida ma kindlasti vabatahtlikult ei vaataks. See oli kohati liiga emotsionaalne.Rohem oleks võinud olla loomulikust.See kuidas Maiet pidevalt hõigati oli päris hea. Näidendi tegelased jäid mulle väga kergelt meelde kuna sain seostada seda oma klassikaaslaste nimedega. Kui ma võrdlen Säärast mulki sellega mis teleks lasti tänapäeva versoonina ja seda mida koolis vaatasin meeldis mulle siiski televiisoris rohkem. Kuid huvitav oli a vaadata ka tolle aegset.
( 10 inimest vastasid et mõjutavad sõbrad, 3 inimest eakaaslased, 8 inimest -vanemad ning 2 vastasid, et ei mõjuta keegi.) 4.)Valikvastusega küsimusele ,,kas teie või teie sõbrad käivad tunni vaheajal suitsetamas"? Üldiselt vastasid ,,jaatavalt" 15 inimest. Nendest 3 tüdrukut ja 12 poissi. Minu arvates on see suur miinus koolis, peaks kooli uksed kinni panema tunni vaheajal, ja mitte lasta õpilasi välja, sest nad rikkuvad oma tervist ja ka klassikaaslaste tervist. Ja muidugi, tuleb meeles pidada, et kool vastutab õpilaste eest, kuni nad on koolis.
Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, vaid on näiteks erinevad keeled, disain vms. Mida huvitavamaks õppimine tehakse, seda rohkem lapsed sellest rõõmu tunnevad ja ei tee seda ainult kohustusest. Koolirõõmu võtjaks on päris tihti kaasõpilastega mitte läbisaamine, nende mõnitused ja võib- olla on ka sageli kasutusel vägivald
soovi olla paindlik ning teha kompromisse, selline inimene omab oma seisukohta ning ei tagane sellest isegi siis, kui on oht konfliktiks. Margus Karu romaan „Nullpunkt“ peategelaseks on halvast koolist ja probleemsest perest pärit Johannes, kellel õnnestub end Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Johannese esimene kooli nädal uues koolis oli palju lubav ja kohanemine uute klassikaaslaste, olustiku, õpetajate ja paljude muude teguritega näis õnnestuvat. Peategelase allakäik algas peale sellega, kui tema ema kogemata rikkus klassiõe Liisa rootsi keele vihiku, millest ei lõpuks ei suudetud midagi välja lugeda. Kõik oli tema jaoks peapeale pööratud ja ta ei üritanud ka midagi teha, et seda parandada. Kodused probleemid süvendasid veelgi enam tema allakäiku ning mõjutasid tugevalt ka tema koolielu. Kuigi Johannes suurt potentsiaali ei
õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks. Toredad õpetajad, kaasõpilased, head tingimused koolis ning turvatunne on samuti faktorid, mis aitavad õpilasel õppimisele keskenduda. Kui koolis on halvad tingimused õppimiseks, õpilane ei suhtle klassikaaslaste ega õpetajatega ning puudub turvatunne, siis kaob igasugune huvi õppimise vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus. Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma. Kui õpilased usuvad, et nad on võimelised lõpetama kiituskirjaga, siis nad pingutavad selle nimel, nad õpivad korralikult kuni nad oma eesmärgi saavutavad, aga kui inimesel
edasipüüdlikud ja mitte enesele keskenduvad, siis oled sa ise samasugune. Nii et sõprade valimine on juba noorest east saadik väga oluline, et sa ei sattuks valele teele. Samuti on väga suureks mõjutajaks kool. Arvestades seda et me viibime seal juba 7. eluaastast saadik kuni 19. eluaastani võin öelda, et veedame seal väga palju aega. Meie suured kujundajaid tulevaseks eluks on nii õpetajad kui ka klassikaaslased. Loomulikult on suurem kaal klassikaaslastel. Kui sa ei ole klassikaaslaste poolt hästi koheldud võivad sulle jääda armid kogu eluks. Kiusamine on meie aja koolides väga suur probleem ja kuna olen ise kiusamist kogenud, siis tean millest räägin. Kiusamine annab väga suure löögi sinu enesehinnangule ja edasisele elule. Samas on kiusamine vältimatu. Keegi tahab alati teistest üle olla, kuna tema väärtushinnangud on teistsugused. Loomulikult peaks sellest üle olema, aga see on keeruline. Hästi hinnatud inimene hindab ka ennast hästi.
Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule. Nädalavahetus sai hariva sissejuhatuse ning ärevus oli suur saabuva ees.
Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on?
Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning
erinevate gruppide sallimine, näiteks vanurite, noorte, invaliidide ja ka loomeinimeste vastu. Piiblis on kirjas: ´´Armasta oma ligimest nagu iseennast.´´ See näitab, et juba ammusest ajast tähtsustati tolerantsust teiste suhtes. Tänapäeva ühiskonnas on märgata inimeste hoiakuid teiste suhtes. Näiteks on meie koolis üks poiss, keda kiusatakse, võib öelda, et ta on vähemuslane. Tema puhul on selgesti näha sallimatust klassikaaslaste ja ka koolikaaslaste poolt. Teise näitena toon meie oma sporditähe Andrus Veerpalu, kelle ümber käib dopinguskandaal. Selline meediakajastus andis ülevaate, et eestlane on toletantne sportlase vastu, kes on meie uhkus. Võib ka väita, et seda põhjustas tema nn puhas taust: rahulik mees, laste isa, hea abikaasa, alati viisakas. Võrreldes teda Andrus Värnikuga, on nad olemuselt ja tegudelt vanarahva ütluse kohaselt nagu siga ja kägu.
Margus Karu Katrin Karu 1.KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes teda ainsana mõistis, läks elama Taisse.
Süüdlaseks oli sama kooli gümnaasiumi noormees, kes püüdis sellisel viisil väljendada oma raevu ja viha kooli vastu ning tahtis oma sõnade kohaselt revolutsiooni alustada. Selline katse ei olnud Soomes esimene ega ka viimane. 2008 aastal kasutas sellist käitumist Kauhajoki kutsekooli vastu Matti Juhani Saari, kelle sügav ja tõeline tahe oli tappa kõik kooliõpilased. Õnnekombel piirdus ohvrite arv kümnega. Mõlemad poisid olid eraklikud ning tundsid teiste klassikaaslaste poolset survet. Need kaks hästi meeles olevat seika näitavad, kui ebakindel meie elu on. Hommikul ärgates ja kooli minnes ei tule mõttessegi, et keegi võib meilt elu võtta. Hirm piinab meid päevast päeva. Me peame oma hirmudest üle olema ning õppima nendega elama.
alla laadida ka uuem programm, näiteks Google Chrome.See võib tuua kaasa palju probleeme.Näiteks kui arvutihaldaja pole mõni kogenud IT tundja, siis on võimalik, et ta võib tõmmata arvutisse viiruseid ja mitteusaldatavaid faile.See omakorda kahjustab arvutit ning arvuti võib tuksi minna ühe ainsa e-kooli pärast. Kuid e-kool on aegamisi andnud endast ka paremuse jälgi.Mulle meeldib tänavuse e-kooli juures kõige enam see, et nüüd saab selle läbi suhelda ka oma klassikaaslaste,tuttavatega teistest koolidest ja ka õpetajatega.Muidu oli nii,et õpetajaga sai suhelda vaid silmast silma, kui sedagi.Sest paljude õpetajatega oli raske kontakti saada. Sellest suurest meedias kajastatud probleemist järeldan ma seda, et eks see kõik ole veidi üle paisutatud teema, kuid aeg parandab kõik vead.Kõik teevad ju vigu.Nagu me oleme märganud aegsasti ka e-kooli kvaliteedi paranemist.Näiteks on lisatud sellele aruannete lahter.Kuid eks sel kõigel on ka omad heas ja vead
eksperimenteerimist ning ennetamine peaks aitama vältida juhusuitsetamiselt igapäevasuitsetamisele üleminemist. Just sellised eesmärgid on Euroopas ühel levinumal noortele suunatud suitsetamisvastasel ennetusprogrammil, ,,Suitsuprii klassi" võistlusel. Võistluse idee hakkas Soomest 1990. aastate keskel mööda Euroopat levima. Võistlus soovib muuta suitsetamise noorte seas ebapopulaarseks. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma. Võistluse reeglid on läbi aastate püsinud samad. Õpilased peavad allkirjaga kinnitama, et jäävad kogu võistluse jooksul oktoobrist aprillini tubakavabaks. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, langeb klass võistlusest välja. Toimitakse aususe
ilmneb kurvameelsus, endassetõmbumine, madal enesehinnang ja eemaldumine sotsiaalsetest suhetest. Minu jaoks on koolikiusamine probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda. Kaasõpilaste abi kiusamise takistamisel on ülioluline. See aitab kiusataval mõista, et ta ei ole üksi. Samuti on tähtis roll õpetajatel, kes peaksid ka vahetunnis lastel silma peal hoidma. Kõigil tuleks olla tähelepanelik oma klassikaaslaste suhtes ning olla nii abivalmis kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et me kõik oleme inimesed ja keegi ei vääri halba kohtlemist lihtsalt sellepärast, et ta on teistsugune.
Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid raamatuid. Sellise arvamuse hoidmiseks üritan pidevalt kohustusliku kirjanduse kõrvale huvitavamaid teoseid leida, sest kahjuks kuulub kirjandusklassika hulka palju mind
Sageli kasutavad vanemad abinõuna kooli vahetamist, kuid tegelikult ei ole sel eesmärki. Ohver jääb ohviks ka uues kollektiivis. Lapsi abistavad ka psühholoogid, kes on igas koolis olemas ning mõnes on ka laste tugigrupid. Kuid kui tegu on näiteks kümneaastase õpilasega, siis kes meist oleks selles vanuses julgenud minna rääkima, isegi oma õpetajale? Sellele oleks järgenenud veel hullem kiusamine ja pärast tunde oleks klassikaaslaste kamp kooli nurga taga oodanud. Üks tähtsamaid abistajaid on ka õpetaja. Klassijuhataja, kellel on oma klassiga hea side, saab palju korda saata. Üks võimalus on lasta lastel üksteist tundma õppida ning tähtis on ka neid õpetada tülisid lahendama. Kiusamine väheneb vanemaks saades, kuid lapsena kiusatud inimest saadab tulevikus vaid ebakindlus ja enesekindluse puudumine. Kui koolis ei ole kiusamist, läheb ka õppetöö paremini,
Kellele: Teema: "Mis on minu jaoks koolivägivald" Kellelt: KÄITU NII NAGU SA TAHAD, ET TEISED SINUGA KÄITUKSID. Kahjuks me unustame tihti selle kuldse reegli. Kui inimesed seda reeglit endale rohkem meelde tuletaks , oleks koolis kindlasti märgatavalt vähem vägivalda. Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja
Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas hakata asju paika sättima. Üks normaalselt kasvatatud laps ei otsi omale kahtlase taustaga sõpru, tal võib selliseid kooli- ja klassikaaslaste seas olla aga ta ei otsi nendega lähemat kontakti väljaspool kooli. Sõpru valitakse ise nimelt ja selle valimise oskuse peab ka laps kodust kaasa saama. Kui nahavahele pole kodust istutatud paksu kihti enesekindlust ja õigeid väärtushinnanguid, siis on väga kerge libastuda. Aga see libastumine pole siis lapse süü, vaid vanemate tegemata jäänud töö vili. Laps räägib siis, kui kana pissib Laps tunneb end kõrvale jäetuna, muutub kinnisemaks ning lakkab usaldamast
Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaatamine · Foorumis suhtlemine ja arutlused Vastlapäeva teemadel · Oma tööde esitamine internetis · Klassikaaslaste tööde hindamine · Koolilaada korraldamine Esimene kokanduse tund · Pannkookide valmistamine Teine kokanduse tund · Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut · 1spl soola · Veidi rasvainet praadimiseks Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool. 2
Õpetajal ei suuda tegeleda mitme saja õpilase murega. Koolide tase ei sõltu õpilaste arvust. Väiksed koolid on kohati edukamad ja rohkem esindatud kui suured gümnaasiumid. Suures koolis on tavaline, et toe ja abi asemel saab ta pigem kurjustada ja halbu hindeid, kui erispetsialistide abi või õpetaja meeldivat kohtlemist. Laps, kes ise hästi hakkama ei saa, jääb suurtes klassides tavaliselt hätta. Lisanduvad konfliktid ja arusaamatused õpetajatega, tülid oma klassikaaslaste ja teiste õpilastega, närv on krussis, puudumised ja popitamised sagenevad Ülikoolid paiskavad juba ammu tööturule rohkem kõrgharidusega noori, kui nende jaoks reaalselt kohti on. Järelikult ei ole kallis ja palju vaeva nõudev kõrgharidus garantiiks ühiskonnas toimetulekuks. Selle kõrvale on kindlasti vaja ambitsioonikust ja kõrget enesehinnangut, et end massist läbi suruda ja silma paista. Kui aga see ei õnnestu, lähevad paljud noored maailma
Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kutsekooli, mõni kaob klassikaaslaste jaoks jäljetult. Jääb vaid hajuv mälestus, mis pikkamööda koolivennast või õest sügavasse ajusoppi ununeb. Nüüdsest hakkab igaüks suuremal või vähemal määral oma elu kujundama, sest tekib juurde rohkem iseseisvust, samas ka vastutust. Mida aeg edasi, seda rohkem inimeselt oodatakse, sealhulgas iseäranis adekvaatsust ja emotsionaalset küpsust. Silmapiir hakkab laienema esimesena eelkõige
muutev suursündmus uue pereliikme elus. Sellist sorti abi ületab kindlasti ka materiaalse, sest selle läbi parandatakse elusid, muudetakse inimesi õnnelikumaks ja kindlustatakse nende tulevikku. Nii nagu psühholoogid, arstid, päästjad või korravalvurid pakuvad enda elukutse raames abi inimestele pakkudes neile enda professionaalsetest oskustest olenevaid võimalusi, oleme ka meie võrdväärsed kuulates ära oma sõbrannade, klassikaaslaste või lihtsalt tuttavate muresid. Olen ise saavutanud oma sõbrannade seas koha inimesena, kelle poole võib alati nõu või abi saamiseks pöörduda. Igas sõpruskonnas leidub kas üks või mitu sellist isikut, kelle puhul kindlasti saab loota asjalikule nõule või jõule. Ka enda positiivsena hoidmine ja komplimentide tegemine on abi, sest see suur ja lai naeratus või kellelegi öeldud hea sõna võib parandada päeva, tuju või mõjuda isegi veel pikemaajaliselt.
annaabi.ee 
