Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klarnet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klarnet, klarneti, kõla, trompet, trost, klapid, mängides, kuulsaimad, hannesPuiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik. Selle hääleulatus on c1d4. See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris
(vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti.
Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon 4) Basspillid fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel õhusammas 2) keelpillidel keeled 3) idiofonidel pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed
Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist pisut suurem ja kõlab madalamalt, hääl on mahedam. Tuntuimad mängijad on Rain Vilu ja Arvo Haasma. Tsello Tsello on tunduvalt suurem(1,55meetrit) kui vioola. Tsello mängija istub, pill on jalgade vahel, totub tugivarbale. Tsello kõla on sametine ja sügav, tihe. Kuulsaimad mängijad on Peeter Paemurru, Teet Järvi ja Pärt Tarvas. Kontrabass Kogu pikkus on 2 meetrit. Mängitakse püsti seistes või kõrgel toolil. Kõige madalaim boogenpillidest, on bassi osa ja kasutatakse jazzi muusikas. Tuntuimad mängijad on Mati Sukk ja Taavo Remmel. Näppekeelpillid Tänapäeva harf meenutab tipule toetavat kolmnurka. Harfi 47 keelt on häälestatud diatooniliselt(nagu klaveri
Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.............
aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub 1 väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv.
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille
Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7
Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. Tsello Ta on veel suurem kui vioola, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil. Tsello Kontrabass
mängituna sõrmeküünega kõlavad teravamalt ja läbitungivamalt, sõrmepadjaga pehmemalt. SLIDES On võimalik mängida ka ,,päris" glissandosid (ing.k. slides), liigutades ühe keele pealt mingit metelleset, näiteks häälestusvõtit. Samuti on võimalik mängida ühe kelepeal libisevaid meloodiad. FLAZOLETID Enim kasutatakse ja kõige paremini kõlavad oktaavflazoletid. SUMMUTATUD KÕLAD Kui katta mängitav keel kergelt teise käega, tekib omapärane, õrn, veidi tuhmi häälega kõla. Seda märgitakse tavaliselt väikese ristiga (+) noodi kohal. Seda efekti saab kasutada ainult suhteliselt pikkadel nootidel või aeglases tempos. MÄNGIMINE ROOBI LÄHEDAL Tavaliselt on kandle kõla kõige kandvam, kui keelt tõmmatakse umbes selle keskkohast. Kui tõmmata aga roobi lähedalt, tekib teravam, nasaalse iseloomuga ja kiiremini kustuv heli, mis meenutab teatud määral klavessiini. TAMBORA Keeli lüüakse peopesa või käelaba küljega
18. sajandil tuli kasutusele tänapäevane 6 keelega kitarr. Viiul Kolme keelega viiulid olid olemas juba 16. sajandi algul ja need olid fiidli ja rebeki sulamid. Uus muusikariist ühendas esimese kõlavuse ja mänguvõimalused teise lihtsusega. Esimene kuulus viiulimeister oli Andrea Amati (1525 1611), kes pärines Cremonast ja rajas Cremona viiulimeistrite koolkonna. 1550 aastal hakati viiuleid valmistama 4 keelega. Algul valmistati kõik 4 keelt sooltest, kuid 1700 a. paiku hakati kõla parandamiseks mässima g-keele ümber hõbetraati.
Zurna (Türgi oboe) on Türgi ja mustlasmuusikas laialt levinud instrument (The New Grove... 1995c: 866). Zurnal nagu oboelgi on nasaalne kõlavärv, sageli mängitakse sellega unistavaid meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe. Klarnet annab mustlasmuusikasse talle omase melanhoolsuse ja sügavuse, samas võimaldab muusikul täiendada kiiremaid, tantsulisemaid lugusid kiirete ning meisterlike meloodiakäikudega. Seda kõike tänu oma tumedale ja mahedale kõlavärvile alumises registris ja sillerdavale helisevale toonile ülemises registris
Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme
Oma töös annan lühikese ülevaate saksofoni ajaloost, ehitusest ja kuulsamatest mängijatest ja paladest. Analüüsin läbi viidud küsitluse tulemusi ja teen kokkuvõtte. Saksofon (Eofdreams, 2013) 1. Saksofoni ajalugu Saksofoni patenteeris 28. juunil 1846 aastal Adolphe Sax(1814-1894) üritades luua sõjaväeorkestrite tarvis võimsamat pillirühma, mis oleks klarnetite ja tenorvaskpillide vahelüli. Saksofon on väljendusrikas nagu trompet ja mobiilne nagu klarnet. Kuigi Saxi idee ühendada ühekordne lest koonusja toruga ei olnud päris uus, oli saksofon esimene seda tüüpi pill, mis läbi lõi. (Muusika-entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999) (Adolphe Sax, Wolfgangsvault) Selle populaarsus kasvas alates kasutuselevõtust Prantsusmaa jalaväeorkestris. Sellest saati on saksofon olnud sõjaväemuusikas populaarne. Saksofon, mis võeti Briti sõjaväeorkestrite regulaarkoosseisu 1920
Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika ilmumine tõi olukorda pöörde
muusikalisi teadmisi teised neegrid. See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid-väikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus-afroameerika muusika. 3.TÖÖLAULUD Ameerika pinnal sündinud afro-ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel
Aaria Soololaul, ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega. Trummid Gong(kõige tähtsam), king, kellad, taldrikud, Keelpillid Kin(7-keeleline, tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa(lautosarnane, 4 keelt), san- xian(bandzolaadne, kõlakorpus on kaetud maonahast membraaniga), er-hu(2 keelega poogenviiul) Puhkpillid trompet, flööt, topeltaulos, sheng(suuorel kõrvitsast põhjaga) India Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks. Veeda India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes. Rigveda Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria. Muusika aluseks oktaav, mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata
Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Mälestusmärk Leipzigis J.S. Bach' i auks. 5 Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Tema loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale
RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS
neegrid. See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- väikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus - afroameerika muusika. 4 TÖÖLAULUD http://www.youtube.com/watch?v=1JtD_YpyXYU Ameerika pinnal sündinud afro- ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel
(1721) ,Tito Manlio (1719) , Orlando finto pazzo (1714) Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormii ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempreeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas
helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Hiiu ehk rootsi kandle korpus koosneb harilikult nelinurksest, mõnikord ka viiulit meenutavat kõlakastist, mille ülaosas on nelinurkne keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli. Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid pill pole kõlalt nii puhas. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel, sest sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Aerofonid õhkpillid Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris
Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks) Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile....) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite – erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega.
· Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud · Algul olid pillideks flööt, trompet ja trumm, hiljem lisandusid lauto ja viiulilaadsed pillid · Organiseeriti koole, kus õpetati kirikulaulu · Dominiiklaste ordu kõneles maarahvakeeli, organiseeris koole (hariduse võisid saada ka mõned eesti poisid) · Kõrgseltskonna lugemisvaraks oli Läti Henriku kroonika · Ilmalikku muusikat tegid rändmoosekandid ja rüütlilaulikud · Linnamuusikud olid tsunftides, kus võisid olla ka mõned eestlased; pillideks olid flööt, trompet ja trumm
Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks. 2.2.Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi k
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus
Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus instrumentaalne alumine hääl toetab kahte elavalt liikuvat, üksteist kaanonina
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h
loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus
annaabi.ee 
