Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17. sajandil pani kirik aluse ka rahvaharidusele, mille käigus viidi läbi õpetajate seminar, et õpetada välja paarsada koolmeistrit.
12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti
Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega
Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseer...
Aga antud uuendused puudutasid ainult rigimõisasid ning Liivimaa majandusreglement sai kehtida ainult kuni Põhjasõjani mis algas 1700. aastal. Rootsi ajal oli Eestis kokku 10 linna, neist täiesti uued olid: Kuressaare, mis loodi 1563. aastal ja Valga, mis loodi 1584. aaastal.17. sajandil tekkisid ka esimesed manufaktuurid ehk tööstusettevõtted kus kehtis tööjaotus aga tööd tehti käsitsi. Olulisemad manufaktuurid olid: vase- ja saeveski Narvas, paberimanufaktuur Tallinnas ja klaasimanufaktuur Hiiumaal. Rootsi ajale tegi lõpu Põhjasõda, mis algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui Poola- Leedu alustas Riia linna piiramist. Alguses oli sõjaõnn Rootslaste poolel, kui 1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti Eestisse ja alustasid Eesti alade rüüstamist. Sellest hetkest hakkas Rootslaste
Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur Kultuur Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud kultuuriorientatsiooni, kuna Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud, hoopis tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid Baltikumis tööd. · Luteri kirik Vaimuelu jäi peale Põhjasõda luteri kiriku hooleks, paljud kogudused olid esialgu ilma õpetajateta - küüditatud, põgenenud. Koos Tartu Ülikooli sulgemisega lõppes ka
*töökoda asus reeglina linnas *reeglina müüdi kaupa kodulinnas Manufaktuur: *palgatöölised tegid tööd *kehtis tööjaotus *omanik ei pruukinud tunda käsitööd *manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse *püüti leida kaubale turgu välismaal Mõlemas tehti tööd käsitsi. 13. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal Metallitööndus – Narva vaseveski Metsatööndus – Narva saeveski Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud 14. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. SIIN ISIKLIK ARVAMUS/HINNANG Minu oma: Hinnang: Rootsi aja mõju Eestile majanduslikule arengule oli pigem positiivne.
Riigitalupojad ei olnud mõisnike pärisorjad, vaid kuulusid kuningale ning olid kuninga ja riigi alamad, mis tähendas talupoegade poegadele ametivaliku vabaduse kuninga poolt etteantud raames.Nad võisid armeesse või tsiviilteenistusse astudes oma kodukohast ja riigimõisast lahkuda, mis tähendas ühtlasi mõisniku kuuluvussuhte lakkamist tingimusel, et talupoeg end oma ametis õigustab. (Ajalooline Ajakiri, lk.389) Rootsi ajal tekkisid Eestis manufaktuurid: asutati Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal, Narvas vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski. Kolonialism Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi. Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil. Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks).
Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Tavaliselt müüdi kaupa linnast väljas. Mõlemas kohas tehti tööd KÄSITSI!!! 13. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga töön-dusharu üksikute ettevõtete kohta. Metsatööndus- 1649.aastal rajati Narva saeveski. Paberitööndus- Tallinnas asutati Härjapea ajal Eesti esimene paberimanufaktuur. Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a) 14. Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele. 15. Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium. Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud
Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine. Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud. Uued talud e uudismaad haritakse juurde. Põlluharimine(talu eksisteerimine): Tööjõud Veoloomad Kariloomad sõnnik (väetiseks)
Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis
d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2
o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur Hüti klaasimanufaktuur · Vastureformatsioon Poola võimu all o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino Katoliikluse populaarsus maarahva hulgas(?) 1583 jesuiitide gümnaasium Tõlkide seminar (preestrite ettevalmistus) · Luteri kirik o Liivi sõja tagajärjed Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine
rajamise. Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Püüti leida turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 19. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga tööndusharu üksikute ettevõtete kohta. 1) Metallitööndus - Vaseveski Narvas rootsi ajal 2) Paberitööndus - Tallinna paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik 3) Klaasitööndus - Hüti klaasimanufaktuur, 4) Ehitustööndus - mõisate juurde rajatud telliselöövid ja lubjaahjud 5) Puidutööndus/metsatööndus - saeveski Narvas 20. 17.-18. saj. töönduses toimunud muutused. TV lk. 37 ül. 2. · tekkisid manufaktuurid · kaotati tsunftide piirangud · tootmine suurenes ja käsitöö osatähtsus vähenes 21. Hinda Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust.
Välja: teravili, lina, kanep, laevahehituskraam, Sisse: Hispaania ja prantsuse sool, metall(raud,vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, vürtsid, suhkur, kohv, tee. Mis on manufaktuur? Milliseid manufaktuure 18.sajandil rajati? Manufaktuur- (ladina manufacturus 'käsitsi tehtav') oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Narva kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski Tallinna paberimanufaktuur Hiiumaal klaasimanufaktuur Millal ja kelle poolt tõlgiti eesti keelde piibel? Selle tähtsus? Anton Thor Helle, 1739. Piibli tõlkimine oli äärmiselt suure kultuuriloolise tähtsusega: tänu sellele arenesid kirjakeel ja sõnavara; samuti toodi iga kirjaoskajast eestlaseni ristiusu põhiallikas, mis lisaks otsesele usulisele tähendusele mõjutas tugevalt kogu euroopalikku maailmapilti, kultuuri ja filosoofiat Kes oli Gerge Browne? Milline oli tema osa Katariina II poliitika elluviimisel Baltikumis?
käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast, õpetati kohalikke
Linnad, käsitöö ja kaubandus: *hansakaubandus oli kadunud *Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks, mereäärsete linnade osatähtsus kasvas, sisemaised jäid täielikult tagaplaanile *tähtsad olid Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Tallinn, ülikiiresti kasvas Narva *endiselt juhtis linna raad gildid ja tsunftid käsitöölised välisilmest kadusid linnamüürid *hakkasid tekkima esimesed manufaktuurid, mis reeglina rajati tooraine juurde(Kärdla klaasimanufaktuur, Narva) Eluolu ja olme: talupoja kultuur oli olulisel kohal. Toitumisharjumused jäid samaks leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud lihatoidud. Igapäevaseks joogiks oli kali, mõdu ja taar. Tähtpäevadel ohjeldamatult viina ja õlut. Rootsi ajal tuli rahvariiete kandmise komme. Pikitriibulised sellikud, pottmütsid
Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms). Johann Fischer- kirikuelu edendaja, Liivimaa kindralsuperintendent. Tema initsiatiivil asutati
Rootsi aja lõpul kõrgkonjunktuuri ajal veeti Tallinnast aastast välja kuni 40 000 tonni vilja.18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuse vööndiga Käsitöö alal säilis tsunftikord. 17. sajandil hakati asutama ka Eestis manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam
Reeglina müüdi oma kaupa kodulinnas Püüti leida kaubale turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 12. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Nendeks tööndusharudeks olid näiteks: Ehitus telliselöövid ja lubjaahjud pea igas mõisas Metsatööndus Narva saeveski Klaasitööndus Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal Metallitööndus vaseveskid Narvas Paberitööndus Tallinna paberimanufaktuur 13. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna: 1) Ei osaletud enam aktiivselt väliskaubanduses. Uued kaubateed ja -olud lasid areneda vaid sadamalinnadel ning seetõttu ei arenenud enam sisemaa- alad.
Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj. Tsunft Manufaktuur * käsitööliste ühing * käsitöönduslik ettevõte * üks inimene teeb asja * toodetakse rohkem, tööjaotus liinitöö valmis * esimene Glashütte klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal 1660ndatel, rajati Delagardide suguvõsa poolt * Narvas vase- ja saeveski * Tallinnas paberimanufaktuur * 1736. Räpina paberivabrik * 1760ndatel Põltsamaal klaasi valmistamine, peeglite ja portselani tootmine
lähiümbrusesse 16. sajandi II poolel. Eestisse jõudis klaas I aastatuhandel pKr Kesk-Euroopa ja Skandinaavia kaudu. 13. sajanditeisest poolest imporditi aknaklaasi peamiselt Saksamaalt, 14. sajandi lõpust on teadaesimesi Eesti aladel tegutsenud klaasimeistreid, kes tegelesid aknaklaasi kaunistamise ja raamimisega, 16. sajandist hakati seda väikestes kogustes valmistama ka kohapeal. Teadaolevalt rajati esimene klaasimanufaktuur, Hüti klaasikoda Hiiumaal, Eesti aladele 17.sajandil. Peale Hüti klaasikoja seiskumist jäi klaasitootmine Eesti alal kuni 18. sajandikeskpaigani üldiselt soiku, mil hakati järjest enam klaasimanufaktuure looma ning 18.19.sajandi vahetuseks oli klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1] Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida võib korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis
loomist, kui oskustöölisteks hakati koolitama ka eestlasi. Ühes klaasikojas töötas kokku paarkümmend inimest. Erandiks olid vaid Perekond Amelungidele kuuluv Rõika-Meleski suurtööstus, kus 19. sajandi keskpaigaks oli juba üle 500 töölise. Klaasivalmistamisega kaasneva kuumuse tõttu töötati peamiselt öösiti või mitme vahetusega. 5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel Esimene teadaolev Eesti klaasimanufaktuur tegutses aastatel 1628-1664 Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt, suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi de la Gardie laevadel Rootsi ja Venemaale. 1760-1770. aastatel asustati rida väikeseid klaasikodasid: Narva jõe ääres, Piirsalus, Meeksis, Rutikveres, Pajusis ja Aegviidu lähistel. Nende tegevus oli lühiajaline ja kestis kuni lähedalolevate toorainevarude ammendamiseni
veeti soola, metalli, lisaks ka tubakas, kirjutuspaber. Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku rajamine toimus ikkagi 1630ndatest aastatest, kui valitses pikem rahuperiood Rootsiajal. EM kubermangus oluline roll EM piiskop J. Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer.
*Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal *Eesti aladel oli olnud ka reformatsioon (1517), aga vahel oli Liivi sõda, Poola käes osa maad (katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood
· Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed; 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Peaülesanne: aidata kaasa kiirele rootsistamisele: · Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest;
Linnaelanike oluliseks tegevuseks kaubanduse kõrval oli käsitöö. Korraldatud olid täpselt õpipoiste, sellide ja meistrite suhted. Tsunftikordki muutus rangemaks. Tekkisid ka mitmed uued tsunftid. Uue tsunfti moodustamisel sai oluliseks kolme vastava eriala meistri olemasolu. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks oli manufaktuur. Tollel ajal suurettevõtted. Tootmine käis käsitöö läbi. Vanimateks olid telliselöövid ja lubjaahjud. Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal. See kuulu De La Gardiedele. Seal valmistati aknaklaasi, pudeleid, klaaskausse jms. Manufaktuuritootmise keskuseks sai Narva. Seal töödeldi näiteks venemaalt sissetoodud lina ja kanepit, et need omakorda edasi toimetada Lääne-Euroopasse. 1695-1697.aasta näljahädada See oli olnud kõigi aegade kõige laastavam näljahäda. Seda tuntakse kui nn.Suur nälg. Juba 1694.aasta oli väga ebasoodne viljakasvuks. Suvel sadas väga palju vihma ja sügis saabus vara koos külmaga
laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest. - C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid. Manufaktuurid - Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti. - Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske. - Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke. Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell-toonid. Hävines II ms. 7. Eesti rahvusliku kunsti sünd Johan Köler (1826- 1899) - Lihtsast talupoja perekonnast, Viljandimaalt, paljulapselisest perest.
Samalt ostis ka endale vajamineva soola ja metalli. Tsunftid ja Gildid Väljaspool tsunfti polnud võimalik eriti käsitööga tegeleda. Eestlasi üritati välja tõrjuda. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski
Maapiirkondades peeti eraldi käsitöölisi, tsunftikorra nõue hakkas aja jooksul lagunema. Käsitöölised lihtsalt registreerti linnavalitsuses, tsunftinõuded kaotati. Pärast asehalduskorra kaotamist taastati ka tsunftide tegevus, aga tsunftivälist käsitööd enam pidurdada ei olnud võimalik. Maapiirkondades iseloomulikud manufaktuurid, linnades ei olnud nad vastuvõetavad, kuna pakkusid käsitöölistele konkurentsi. Räpina mõisa paberivabrik 1730.ndad, Põltsamaa klaasimanufaktuur. Kirik ja religioon Kirik on oluline võimupoliitiline tegur ühiskonnas. Luteri vaimulikkond Eraldi privilegeeritud seisus. Igas kihelkonnas oli oma kihelkonnakirik, kus oli ametis luterlik pastor. Ca sadakond kihelkonda. Väiksemates linnades üks kirik ja üks pastor, suuremates linnades oli neid rohkem. Praostkond koosnes mitmest kihlekonnast, praosti ametit pidas üks preester, praosti amet oli täiendav amet. Vahendas kihelkonna pastorite ja konsistooriumit. 18
Oleviste gild suleti (1675), see oli koondanud paljusid eestlastest käsitöölisi, aga saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi võtmast ja nii arvati suur osa endisi tsunftide liikmeid nüüd linna lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi, selline sakslastepoolne jäik suhtumine oli reaktsioon eestlaste hulga ja rolli tõusule linnaelus tekkisid manufaktuurid, tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil suurem osa Narvas, Hiiumaal (klaasimanufaktuur) ja Tallinnas (paberimanufaktuur) LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa ka suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti näiteks laevaehitusmaterjalide järele, neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu; osalt veeti neist välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut; välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud siinsetes rehtedes kuivatatud teravili, põhjendatult nimetati Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks;
See piiras selgelt ettevõtlust ja selle vabadust. Maapiirkondades oli aga tegelikkus teistsugune, oli käsitööliseid, kes ei kuulunud kuhugi. Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka rahapaberit ntks. Ka Põltsamaa klaasimanufaktuur (rajati 1764), Asehalduskorra ajal tsunfi piirangud kaotati, kuid 1796 tsunfide õigused taastati, kuid lumepall oli juba veeerema pandud. 19. saj küll linnades tsunfid oma tähtsuse säilitasid, kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti. 10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist.
annaabi.ee 
