Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klaasimaailm ehituses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaasid, turva, päikesekaitse, available, 2016, lamineeritud, tuletõkke, dekoratiiv, heliisolatsioon, klaasil, heliisolatsiooni, trükkimine, satiin, müra, pilkington, karastus, lõikamine, karastamine, digitaalne, akende, sooda, tavalisest, tavalisel, kirgas, klaaspaketi, päikeseenergia, läbivus, lamineerimine, viidatud, poleeritud, klaasilevahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. [4] 6. Klaasi painutamine Klaasi painutamiseks kuumutatakse kõigepealt klaasitahvel ahjus kuni tema pehmenemispunktini umbes 600 °C juures. Seejärel asetatakse klaas kas konkaavsele (nõgusale) või konvekssele (kumerale) vormile, mille järgi vütab ta oma lõpliku kuju. Pärast seda, kui klaas on võtnud vormi kuju, algab jahutusprotsess, mis viiakse läbi
.....................................8 3.7 Klaaspõrandad .......................................................................................................................8 3.8 Klaasist varikatused ...............................................................................................................9 3.9 Klaasfassaadid .......................................................................................................................9 4. ERINEVAD KLAASID .............................................................................................................10 4.1 Tavaline klaas ......................................................................................................................10 4.2 Päikest hülgavad klaasid ......................................................................................................10 4.3 Isepuhastuvad klaasid ...........................................................
.............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
............................................................. 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid....................................................................................................................... 3.1.Tavaline klaas.................................................................................................................... 3.2.Kirgas klaas..................................................................................................................... 3.3.Päiksekaitseklaasid..........................................................
kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1.Float-klaas Float-klaas on klaasitööstuse põhitoode, mis on aluseks näiteks sellistele vääristatud klaastoodetele nagu päikesekaitseklaasid, turvaklaasid, tuletõkkeklaasid jne. [2] Võib öelda, et kirgas (float) klaas on alustooteks tervele tööstusele, seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Seda saab kasutada
Brothers Ltd“ Suurbritannias. [1] 3 1. KLAASIST ÜLDISELT Üldmõistena tähistab klaas kõiki atomaarsel tasandil struktuurselt korrastamata (amorfseid) tahkiseid, sõltumata konkreetsest koostisest ja keemiliste sidemete iseloomust. Praktikas tähistab termin “klaas” eelkõige silikaatklaase – materjale, kus ränidioksiidi modifitseerivad mitmesugused lisandid. Anorgaanilised klaasid võivad moodustuda ka teiste oksiidide baasil: boraatklaasid ja fosfaatklaasi. Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. Klaasi saab ka ümber töödelda, ehk (purunenud) klaasi saab uuesti üles sulatada ning anda talle soovitud vorm. [2] 1.1. Klaasi omadused Klaas on läbipaistev, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida. Leidub lainelist, lihvitud, toonitud, karastatud klaasi, purunematut, tulekindelat
Puhumist saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temperatuurivahemikus plastsed omadused – puhutakse kuumalt ja lastakse jahtuda, et säiliks puhumisega antud kuju. Puhumisega samalaadne võte on klaastoru venitamine ja painutamine. Mõne millimeetri jämeduse klaastoruga on seda gaasipõleti leegis lihtne teha. Kuuma klaasi saab ka joota. Nii näiteks joodetakse veiniklaaside külge jalad ja kannudele kõrvad. Jootmiseks ei kõlba klaasid, mis vanamise või mitmekordse kuumutamise tõttu on hakanud kristalluma, sest nende voolavus on vähenendu. Nagu puhumist, nii on ka klaasi jootmist võimalik automatiseerida, kuigi see on märksa keerulisem. Kinnijootmise teel saab mitmesuguseid klaasnõusid ja aparatuuri osi välisõhust püsivalt ja hermeetliselt eraldada. Sedasi joodetakse kinni hõõglambipirne, kineskoope ja muid seadmeid. Klaasi sisse saab joota ka metalltraati. Siingi on esmatähtis paisumistegurite sobivus,
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Referaadi peatükis 1 ja 2 uurin, mida kujutab endast klaas kui ehitusmaterjal, millest ta koosneb, millised on erinevad klaasi tüübid ja omadused. Selgitan välja, kas ja kuidas erineb kasutatav klaas, millised on sel juhul erinevad klaasid ja toon välja ka erinevate klaasitüüpide võrdluse ja kasutuskohad. Peatükis 3 uurin klaasi kasutamist erinevates lahendustes. Peatükis 4 ülevaatlikult klaaspakettide olemust kuna kõige rohkem kasutataksegi klaasi ehitusvaldkonnas just klaaspakettides akendes ja välisfassaadides. Viimases peatükis 5 toon esile fotonäited klaasi kasutamise kohta. Uurimise läbi soovin targemaks saada, millest koosneb klaas, millised on erinevad klaasi tüübid ja
Kortermajas ei maksa elanikud vastavalt kulutatud küttele, vaid proportsionaalselt, mistõttu ei saavutata akende vahetusega sama tulemust, mis eramajas. Oluline roll klaaspakettide valikul on veel mürapidavusel ja turvalisusel. Tihti arvatakse ekslikult, et parem mürapidavus saavutatakse kahekordse klaaspaketi vahetamisega kolmekordse vastu. Väikene muutus tõesti on, kuid parema mürapidavuse saavutamiseks tasub eelkõige valida paksemad klaasid. Kui ohutus on oluline(nt. suured klaasipinnad), siis tasub valida karastatud või lamineeritud klaasidega paketid. Turvaklaasid aitavad kaitsta end ja oma perekonda klaasi purunemisest tingitud vigastuste eest. Samuti takistavad turvaklaasid murdvaraste ja sissetungijate soovimatuid rünnakuid. 13 Erinevate klaaspakettide valik on tõesti lai. Lisaks eelpool mainitutele on
9 1.2 Klaasi kasutamine Klaasi kasutatakse arhitektuuris, skulptuuride, kujude juures, klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate, plokke jmt. Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda.10 Klaasist valmistati Tallinnasse Vabaduse väljaku äärde püstitatud Vabadussammas [26.12.07]. 7 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 8 http://www.annaabi.ee/klaas-m2671.html 9 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 10 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID, NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED REFERAAT Juhendaja: Koostaja: 11 ATM Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel.
Värvus oleneb lisanditest, mida kasutatakse alljärgnevalt: · lisatakse sulamassile · õhuke värviline klaasimassi kiht piserdatakse klaasile puhumise käigus mitmekihiline klaas, · keraamilise pigmendiga kaetakse üks pind · maalimine (värvimine). Näiteks rauaoksiidid annavad klaasile roheka värvi. Peale värvi on värvilistel klaasidel ka muid selektiivseid omadusi: · Kollased ja pruunid klaasid võivad takistada bioloogilisi protsesse · Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. · Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused.
Vastupidavus kemikaalidele on analoogne kõrgsurve laminaadiga. Enamlevinud materjali paksus on laborimööbli korral vahemikus 12- 15mm. Kasutatakse peamiselt tõmbekappide korpuste materjalina, laborilaudade tööpindadena. Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas on oma olemuselt mitmekihiline klaas, mis koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis on spetsiaalse kile või spetsiaalse vaigu abil ühendatud. Klaasi läbipaistvus on sama, mis tavalisel klaasil. Klaas ise lamineerimise käigus tugevamaks ei muutu, küll aga on lamineeritud klaas ohutu ja raskendatud on tema läbimine välise jõu mõjul. Kui klaas puruneb hoiab klaasidevaheline kile klaase omavahel koos ja killud ei lenda laiali. Klaas jääb raami, võimalike lõikehaavade oht on minimaalne ja minimeeritakse ka klaasist läbikukkumise võimalus. Lamineeritud klaas pärast purunemist
sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W • Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne. • Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W • Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne. • Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele. Paisumistegur on aga üsna suur, pindmised kihid paisuvad tugevasti. Klaas ei muutu õhus, ei karda vett, happeid ega lahjasid leeliselahuseid, väga tundlik HF suhtes Plastmasside töötlemise viisid. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (termoplastid,
vannitubades. Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 49. Klaasi lähtematerjalid, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas -s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos -ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel ja ). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja ), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (, CaO jt). Sellisel juhul ioonid , paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. Na-silikaatklaasi struktuuri näide on esitatud joonisel 8-9. 8.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10)
kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat
annaabi.ee 
