Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klaasimaailm ehituses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaasid, võrgumaterjal, available, kirgas, siidi, armeeritud, klaasil, lamineeritud, lihvimine, piirded, peeglite, servad, arhitektuur, tulekindel, soojuskiirgus, peegel, energias, lõikamine, trepi, igat, värvitoon, energiasääst, matt, müra, klaasile, vaheseinad, sirged, option, itemid, akende, lihvitud, värvida, pilkington, tooraine, laseb............................................................. 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid....................................................................................................................... 3.1.Tavaline klaas.................................................................................................................... 3.2.Kirgas klaas..................................................................................................................... 3.3.Päiksekaitseklaasid..........................................................
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Referaadi peatükis 1 ja 2 uurin, mida kujutab endast klaas kui ehitusmaterjal, millest ta koosneb, millised on erinevad klaasi tüübid ja omadused. Selgitan välja, kas ja kuidas erineb kasutatav klaas, millised on sel juhul erinevad klaasid ja toon välja ka erinevate klaasitüüpide võrdluse ja kasutuskohad. Peatükis 3 uurin klaasi kasutamist erinevates lahendustes. Peatükis 4 ülevaatlikult klaaspakettide olemust kuna kõige rohkem kasutataksegi klaasi ehitusvaldkonnas just klaaspakettides akendes ja välisfassaadides. Viimases peatükis 5 toon esile fotonäited klaasi kasutamise kohta. Uurimise läbi soovin targemaks saada, millest koosneb klaas, millised on erinevad klaasi tüübid ja
Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle servad vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Klaas asetatakse kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 °C juures. Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku ning klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi
Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1
.................................14 2.1 Tavaline klaas...........................................................................................................................14 2.2Energiasäästuklaas.....................................................................................................................14 2.3Isepuhastuv klaas.......................................................................................................................15 2.4Müra summutavad klaasid.........................................................................................................16 2.4.1Klaaside mõju heliisolatsioonile.........................................................................................16 2.5Päikesekaitseklaasid..................................................................................................................16 2.6Pindkaetud päikesekaitseklaasid.......................................................................
.....................................8 3.7 Klaaspõrandad .......................................................................................................................8 3.8 Klaasist varikatused ...............................................................................................................9 3.9 Klaasfassaadid .......................................................................................................................9 4. ERINEVAD KLAASID .............................................................................................................10 4.1 Tavaline klaas ......................................................................................................................10 4.2 Päikest hülgavad klaasid ......................................................................................................10 4.3 Isepuhastuvad klaasid ...........................................................
.............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
9 1.2 Klaasi kasutamine Klaasi kasutatakse arhitektuuris, skulptuuride, kujude juures, klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate, plokke jmt. Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda.10 Klaasist valmistati Tallinnasse Vabaduse väljaku äärde püstitatud Vabadussammas [26.12.07]. 7 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 8 http://www.annaabi.ee/klaas-m2671.html 9 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 10 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid
ülekoormuse all ootamatult. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral on see oht eriti suur. 8 Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult
Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid klaase ei soovitata kasutada liiga suurte ruutudena *Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust.
ventilatsiooni sahtide elemendid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Iseloomustab odavus, kerge ehitada ja viimistleda, kiire kivinemine, hügieenilisus, halb soojajuhtivus, dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad 3 · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega)
Kortermajas ei maksa elanikud vastavalt kulutatud küttele, vaid proportsionaalselt, mistõttu ei saavutata akende vahetusega sama tulemust, mis eramajas. Oluline roll klaaspakettide valikul on veel mürapidavusel ja turvalisusel. Tihti arvatakse ekslikult, et parem mürapidavus saavutatakse kahekordse klaaspaketi vahetamisega kolmekordse vastu. Väikene muutus tõesti on, kuid parema mürapidavuse saavutamiseks tasub eelkõige valida paksemad klaasid. Kui ohutus on oluline(nt. suured klaasipinnad), siis tasub valida karastatud või lamineeritud klaasidega paketid. Turvaklaasid aitavad kaitsta end ja oma perekonda klaasi purunemisest tingitud vigastuste eest. Samuti takistavad turvaklaasid murdvaraste ja sissetungijate soovimatuid rünnakuid. 13 Erinevate klaaspakettide valik on tõesti lai. Lisaks eelpool mainitutele on
TURVALISUS · Autost väljanägemise ulatuse suurendamiseks - suuremad klaaspinnad ja integreeritud soojendus (udu, jää ja lume eemaldamiseks) · Täiendab autokere jäikust (ainult liimitud klaasid) · Ohutuselement kokkupõrke korral (õhkpadjad) MUGAVUS · Kaitseb välisilmastiku eest ,soojuse tagasi peegledumine, veekaitse, müra vähendamine. AERODÜNAAMILISUS · Uued vormid = õhutakistusteguri vähendamine (Cd) · Multifunktsionaalsed klaasid integreeritud atennidega DISAIN · Esteetilisus Autoklaasi paigaldusmeetodid: 1)Kummitihendiga paigaldatud vana traditsiooniline meetod · Kiire, lihtne, puhas eemaldamine ja paigaldamine · Ei saa kasutada õhkpatjadega turvavarustust · Vananenud elastsuse kaotanud kumm hakkab kergesti lekkima · Hoolduseks vajab lisavarustust · Aerodünaamilised näitajad halvad · Ainult hammaskeerme funktsioon ei saa kasutada autokere jäigastumiseks
Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................................................5 Kilela
Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................4 1.5 Polüestri mõju keskkonnale ja
Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele. Paisumistegur on aga üsna suur, pindmised kihid paisuvad tugevasti. Klaas ei muutu õhus, ei karda vett, happeid ega lahjasid leeliselahuseid, väga tundlik HF suhtes Plastmasside töötlemise viisid. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (termoplastid,
vannitubades. Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 49. Klaasi lähtematerjalid, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku
aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3
kasutada neid koos teraskiududega. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. 12) 2. POLÜMEERBETOON - sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalid liiv ja killustik. Kasutatakse keemia, metallurgia, naftatöötlemis- ja toiduainetetööstustes. Betooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Võib olla armeeritud ja armeerimata. 13) 28. Isetihenevbetoon, teebetoon 14) ISETIHENEV BETOON - Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise 15) võimalus. 16) Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: 1. Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; 2. Lühendada betoonivalu kestvust; 3. Müra ja vibratsiooni vähenemine; 4
keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3
kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur
kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Hambapastas pehme abrasiiv o Ränidioksiidi võimalik lagundada temperatuuri käes 1100 kraadi ilma hapniku juuresolekuta, o Fotoelektronid tekivad aines , kui seda kiiritada, nt röntgenkiirgusega. Need lüüakse ainest välja, mille energia järgi on võimalik määrata, millisest elemendi aatomist see pärineb o Klaasid Soodaklaas (Na-lubiklaas) 15 Monday 1 October y Sulamistemp 1000 kraadi Murdumisnäitaja 1,5 Sinist ja ultravioletset valgust väga ei taha läbi lasta ( sellepärast mägedes pead olema klaasist prillidega, mitte plastikust)
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
annaabi.ee 
