Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab.
kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liivsavi) MULDA KUJUNDAVAD TEGURID 1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad.
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist
Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra. Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus ära viljasaagi nii Põhja-Ameerikas, Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Islandi vulkaanipursete tekitatud hiiglaslik tolmu- ning tuhapilv katis terve Põhja-Euroopa ja häiris ka lennuliiklust. Tuhk on atmosfääris kiire jahtumise tulemusel klaasjaks massiks tardunud sulakivimi ehk magma tilgad. Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada. Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse. Vulkaaniline tuhk koosneb peentest
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e
(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlasemad kui liigestatud relj. Kliima- temp ja sademed Taimestik ja loomastik- jääkained, kobestumine Inimtegevus- väetamine Aeg- muldade vanus ja viljak. aste sõltub konkreetsest koha vanusest. Mullaprofiil- mullahorison. läbilõige lähtekivimist maapinnal. *Mullahorisont- erineva värv
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga
tagasi õhku. · Nõlva kalle: Mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: Kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse... Mõisted · Põhjavesi - Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi. · Mineraalvesi - Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Tervistava toimega. · Termaalvesi - Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. Põhjavee kasutamine · Joogivesi · Majapidamine · Tööstused · Põllumajandus Põhjavee reostusallikad · Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, · Kaevandused, · Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), · Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), · Olmereostus, prügilad. Mis alandab põhjavee taset? · Suur veevõtt
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas
Kahju: kutsub esile soostumist, mõjutab maalihete teket, vesiliivade esinemine 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi all, nim surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademetest aurab tagasi õhku Nõlva kalle – mida suurem on kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi- raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks. Kivimeteoriidid: Ehk aeroliidid. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit.
Päiksesüsteemis ning Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal ,,Luna 3" poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike ja sellel puudub magnetväli. 6 4. MARSS Marss on järjekorras neljas ja suuruselt seitsmes planeet. Nähtavasti sai planeet oma nime Kreeka sõjajumala järgi vastavalt oma punasele värvusele. Marssi kutsutakse mõnikord ka Punaseks Planeediks. Marsi nime järgi on nimi pandud ka märtsikuule.
Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest. Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookealine maakoor ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimitest koosnev maakoor. Kurrutused - Laamade kokkupuudealadel mõjuvad kivimitele tohutu jõud, mis tulenevad laamade liikumisest, põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi Murrangud maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murragud. Murrangu tekke ja edasise arenguga tekivad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike-kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mingit pinda.
millest põlemisl tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on tinglik, kuna võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena
Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepinna,1848.aastal avastati nimetatust 500 kilomeetrit ida pool 8585 meetri kõrgune Kantsendsanga mäetipp. Kõrgeim tipp avastati aga hoopis arvutustega. India maamõõtjate välitöödel mõõdetud nurkade ja kauguste
kristallide asetsus) • Kõvadus sõltub tihti pinnatöötlusest, tihedusest jaotatakse kolme kategooriasse( kõva-graniit; poolkõva- marmor; pehmed- talkkivi) • Tihedus- eesti kivide tihedus on vahemikus 1.9-2,9 g/cm3 kohta. • Kulumiskindlus- kivimid mis sisaldavad palju kvartsi ja päevakivi. (graniidid) • Looduskivi soojajuhtivus- halb, kuid soojamahtuvus on hea, sauna kerised jne. Väliskeskkonna mõju kivimitele • Välisjõud • Niiskus, vesi • Õhk, gaasid, reostus • Temperatuur • Loomad taimed, mikrokliima Keskkonna mõju kivimitele: • Niiskus otseselt ei kahjusta kivimeid, vaid langeb nende tugevusnäitajate arvele, ehk kivi on niiskes keskkonnas hapram. Külmakindel on kivim, mille veeimavus on väiksem kui 0,5% kaalust. • Õhu saaste mõjutab kivimeid keemiliselt ja teeb need hapramateks Kivide kaittse:
Kurrutus- Samakõrgusjoon- Joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine- Kivimite purunemine temp. kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel või keemilisel toimel. Erosioon- Uuristamine, vooluvete, tuule, liustike, lainete jm. kulutav tegevus, mille tagajärjel kantakse ära kivimeid, setteid, mulda Karst- Nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele. Ilm- Igapäevane ja pidevalt muutuv atmosfääri seisund Kliima- Mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate vältel Atmosfäär- Madal- ja kõrgrõhkkonna vaheline üleminekuala Õhurõhk- Surve, mida õhk avaldab oma raskuse tõttu kõigile kehadele Õhumass- Suur, ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris Passaadid- Püsivad tuuled, mis puhuvad 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid
kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole ka vedelat vett. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. · MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Marss sai selle nime vastavalt oma punasele värvusele, mis tuleneb vettsisaldavte rauaoksiide suurest osakaalust. Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendrikuule märtsile. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber
teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Nähtavasti sai ka planeet Marss selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendri kolmandale kuule- märtsile. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje
ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paraleeltasapinnaline tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks
need näiteksK+ ja NH4 + ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3 - ja SO4 2- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. Maakide moodustumine Veega uhutakse maa seest pinnakihtidesse raskemetallid, millised adsorbeeruvad kivimitele. Need on omakorda tooraineks raskemetallide tööstusele. Ioonvahetus kromatograafia seda käsitletakse põhjalikult analüütilises keemias Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel
nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. 6 MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Nähtavasti sai ka planeet Marss selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendri kolmandale kuule- märtsile.
ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena.
*Murenemine-Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.Murenemist mõjutavad: +Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus+Reljeef näit. nõlva ekspositsioon+Kliima . Füüsikaline murenemine e. rabenemine.Keemiline murenemine e. porsumine . *Gravitatsiooniline edasikanne-Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda.Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, näit. mägedes.Materjali transport.... kukkumine, libisemine, veeremine. *Tuule geoloogiline tegevus-+Eoolsed protsessid+Eoolsed setted+Kulutav tegevus... edasikanne ... akumulatsioon.*Pinnavee geoloogiline tegevus-+Vooluveed+ Alluviaalsed setted+Kulutus...transport ... akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena.
Punase värvi annab neile raua- ja allumiiniumoksiidide rohkus. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest tiotaineid välja. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont. Kuna mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferraalliitmullad vähe huumust. Maaharimiseks sobivad paremini vulkaanilistele kivimitele tekkinud suhteliselt noored mullad. Vihmametsade lopsaka taimestiku ja viljatute muldade vahel peitub omapärane vastuolu. Kui vihmametsad maha raiuda ning nende asemele rajada põllumaa, annab see maa rahuldavat saaki vaid mõne aasta jooksul ning edasi on need alad üsna kasutud.
loodusmoodustis. Mullas on nii elavast maailmast pärinevat kui eluta loodusest pärinevat. Akademik Vladimir Vernadski nimetas seetõttu mulda biokoosseks. Muld on iseseisva looduslikajaloolise moodustisena lahutamatult seotud oma kivimilise baasi, taimest lähtuva orgaanilise aine ning neis ringleva vee ja õhuga. Muld on ainulaadne ja haruldane ja vastab liigi ja loodusmälestise kaitse mistahes objektile. Muld on kõikjal tekkinud maakoore kivimitele koos taime, taime sööva looma ja jäänuseid muundavate mikroorganismidega. Muld on kogu elava alus olles samas loodud selle elava poolt. Muld pole vajalik mitte ainult kultuurtaimele, vaid taimele ja taimest olenevale muule elusale üleüldse. Taimed on ju orgaanilise aine tootjad ja päikeseenergia sidujad ja seda ainult mullast saadavale magneesiumile ja päikeseenergiale. Muld on tootmisvahendiks ka põllu ja metsamajandusele, olles seega
kristallstruktuuris osad kaltsiumi ioonid -Aseri lade: Kandle, Rokishkis, Baldone ja iseloomulikud ainult teatud 21. Kui võrrelda “tükiliste” e. Segerstadi kihistud vanusega kivimitele? magneesiumi ioonidega. Dolomiidistumist viib terrigeensete e. klastiliste -Lasnamäe lade: Väo ja Stirna kihistud läbi kivimeis ringlev põhjavesi, milles sisalduvad setetendite lõimist (mis see on?) -Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit,
o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks (inglise k. compressive stress). 2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultaadina toimub keha väljavenitamine. Kehas tekivad venitus e. lahknemispinged (inglise k. tensional stress). 3) kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepinged (inglise k. shear stress). 34. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Kivimitele rakendatava jõu ja nendes tekkivate pingete tulemusena toimub kivimite deformeerumine (inglise k. strain), s.t. kivim muudab kuju ja mahtu. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: 1) plastiline deformatsioon - deformatsioon mille tulemusena keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k. ductile strain).
Kui kivimil on selline orienteeritud tekstuur öeldakse, et kivim on kildaline. Nt kui gabrole mõjuvad survejõud, võib tulemuseks olla kildaline amfiboliit. Kivimi deformatsiooni mõjul võib toimuda nii kurrutus kui kildalisuse moodustamine. Kui need toimuvad koos, on tulemuseks telgtasandi suunaline kildalisus. 123. Kuumad vesilahused kui metamorfismi faktor, nende toime ümbritsevatele kivimitele. 124. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Moondekivimite klassifitseerimine pühineb mitmel tunnusel. Üldiseim jaotus tugineb moondekivimite lähtekivimite klassifikatsioonile mille alusel eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva
Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja) Mikroorganismid- tähtsad
Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon. Eriti suur toime on põhjav seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprots tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee rež, mullastik ja taimestik. Niisugust nähtuste kogumit, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest, osalt ka meh toimest lahustuvatele kivimitele nim karstiks. on looduses väga ulatuslikel aladel esinev nähtus. See võib areneda enam kui 50 miljonil ruutilomeetril, s.o. umbes kolmandikul maismaast. See nähtus on saanud nime Karsti lubjakiviplatoolt Jugoslaavia loodeosas. Karstivormide suurus ja morfoloogia sõltub:. lahustuvate kivimite koostisest,kiv paksusest ja lasuvusest, lõhelisusest,kiv struktuurist ja poorsusest, sademete ja lume sulamisvee äravoolutingimustest, reljeefist, pinnakatte paksusest ja koostisest,
nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10) Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. (Allikad 5, 8, 10) Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Veel andmeid Maast: raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5,97 * 10²¹ tonni;
Ioonide vahetamisel vahetatakse üldlevinud (Ca Mg) või vähekasulikud (H) kunstlikult või looduslikult nende vastu mis on taimedele kasulikud ja pidevalt ära tarvitatakse (NH4 K). Üldlevinud ioonid võib vahetada väetise või mikroorganismide/muude organismide tegevusega. ,,Kangekaelsed" ioonid (prootonid turbas) aga kunstlikult, n. lubja lisamisega. Muldade ioonid avaldavad mõju ka maakide moodustumsiele. Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta.
enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena
mõne sentimeetrini aastas. Vulkanism- laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade liikumisest, põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mööda mingit pinda
Mingi piirkonna geoloogiliste tingimuste kujunemisel on reeglina pikk ajalugu. Alates plaattektoonilistest liikumistest kuni vulkaanide, settimiste ja erosioonini. Ka Eesti on vaatamata oma väiksusele geoloogiliselt küllaltki mitmekesine. Aluspõhjast oleneb mulla mineraalosa koostis. Aluspõhja kivimid lagunevad väiksemateks tükkideks mehaanilise lagunemise tulemusel (rabenemine) ja keemiliste protsesside toimel (porsumine). Näiteks jää mõju ja CO2 mõju aluselistele kivimitele. Suure osa taimede levikust määravad aluspõhja kivimid. Muld Kõik mullad koosnevad põhimotteliselt kahte liiki tahketest komponentidest: mulla mineraalosa ja erinevas lagunemise astmes olev orgaaniline osa. Nende komponentide keemiline koostis ja osakaal võib erinevates muldades olla väga erinev. Mulla mineraalosa moodustavad erinevad kivimid (liiv, savi, paerahk jne.). Mineraalosakeste suurused võivad olla väga erinevad suurtest kividest kuni väga väikeste saviosakesteni
annaabi.ee 
