Kiusamine ja kuidas internetis turvaline olla Küber kiusamine Küber kiusamine on näiteks (teistest naljakate pildide saatmine, postitamine., teiste avalik sõimamine ja laimamine jne) Küber kiusamisest teata veebikonstaablile : Andero Sepp, Maarja Punak Mis on füüsiline kiusamine? Füüsiline kiusamine on kiusamine mis koosneb inim kehale või loomale haiget tegemine Vaimne Kiusamine Vaimne kiusamine koosneb halvatest kommentaaridest tema välimusele jms. Faktid iga päevaselt ei ilmu kooli üle 160 000 lapse tänu sellele et neid kiusatakse.
Helena Tõnisma 12.A 03.10.2017 Kiusamine Eesti koolilaste hulgas Kiusamine on kindlasti paljudele inimestele väga isiklik teema. Viimaste uuringute sõnul kannatab hetkel Eestis iga neljas või viies laps mingisugust sorti kiusamise all. Seda ei panda ka tihti koolis või tänaval tähele ning isegi kui märgatakse, on vahele sekkuvaid inimesi vähe. Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma. Kuid kuidas? Kiusamine ei ole kindlasti mingi uus nähtus ning mida aeg edasi, seda rohkem on selleks erinevaid võimalusi. Viimase kümnendi jooksul o...
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamin...
Bullying In march 2000 an honour-roll student named Hamed Nastoh jumped off the Pattullo Bridge in New Westminster, B.C. Hamed, 14, left a seven-page note that said he was killing himself because his classmates tormented him with names like gay or faggot. He had never told his mother he was being bullied. A few months later, on November 10, another 14-year-old, Dawn-Marie Wesley of Mission, B.C., hanged herself with a dog leash in her bedroom. She too left a note for her family. It read: "If I try to get help, it will get worse. They are always looking for a new person to beat up, and they are the toughest girls.If I ratted, there would be no stopping them. I love you all so much!" Most Canadians remember the tragic 1997 murder of Reena Virk, a high-school student whose battered body was recovered from the Gorge Waterway, near Victoria. Her head and internal organs had been severely damaged by a ...
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi. Kiusatakse, et näidata et ma olen popp. Kiusatakse ka sellepärast teisi , et kuuluda siis kel...
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine pea...
Tagakiusamine Sa võid olla maailma parim inimene, teha kõik asjad kõige õigemini, kõige puhtama südamehoiakuga ja puhtaimate motiividega...kuid alati on keegi, kellele Sina ja see, mida teed, ei meeldi. Alati on keegi, kellel on midagi öelda Sinu ja Su tegemiste kohta! Sellised inimesed armastavad öelda "Ära teistele räägi", või "mina pole rääkinud" vms. Kui mina midagi räägin, et ütle ma kunagi, et ära teistele räägi. Mina räägin enda eest, mina vastutan enda sõnade kui tegude eest, seega on kõik avalik ja ma võtan vastutust selle eest mida ma mõtlen ja ütlen. Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pih...
· Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! · Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi! · Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne); · teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele; · teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm); · pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes;
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka
selgitama kiusajale, et pole ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha ktte nitama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati vhemalt ks inimene, keda paljud alalpmata kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene, kes on kas teistest koolikaaslastest nrgem ja ei suuda vastu hakata vi erineb ta kigist mingil mral. Vaikimine ei ole alati kuld ja kannataja peaks koheselt teatama kiusamisest petajale vi vanematele. Kui ohvrit piinatakse liiga jhkralt ja vga tihti, vib olukord minna lausa vga tsiseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine. Vgivalla tekkimine koolis vib olla phjustatud isegi hest snast vi tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis vib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti elnud.
suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine)
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas
· Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm
kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull Lõpetuseks ütlen niipalju, et ma loodan, et ajapikku koolivägivald ja kiusamine esineb harvem või ei esine enam üldse.
Sellisest käitumisest on näha, et tüdruk sai midagi aru, kuid mitte lõplikult. Seega, õpetaja peab olema järjepidevalt jälgija, rahustaja, selgitaja ja uskuma, et korduvate situatsioonide ja lahenduste kaudu õpivad lapsed sotsiaalselt lugupidavalt käituma. Väärtusõpetus on lasteaias tõeline kirss koogil lastega arutatakse juba enne juhtumit erinevad ebameeldivad seisukohad läbi. Appi saab võtta programmi ,,Kiusamisest vaba lasteaed", kus pannakse suurt rõhku austusele, sallivusele, julgusele ja hoolivusele. Toimimiskavas tahetakse vähendada kiusamist lasteasutustes läbi reeglite, käitumismudelite ja hoiakute. Eesmärgiks on töötada välja uusi meetodeid ja vahendeid kiusamise ennetamiseks. Projekti sümboliks on Sõber Karu (Buddybear), mis väljendab turvalisust, hellust ja sõprust (http://www.palliponn.edu.ee/index.php/kiusamisest-vaba-lasteaed).
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus
See mõjutab väga palju inimese iseloomu kujunemist. Kõik see kiusamine süveneb juba koolis, kus lapsed omandavad uusi teadmisi, mis võivad sellele kaasa aidata. Teismeliseeas noortele mõjub selline tagakiusamine halvasti, ning muudab nad arglikuks, mis aga teeb elus läbilöömise raskeks. Kui sul pole julgust, ei ole ka sul edukat tulevikku. Keegi ei tee tööd sinu eest ära! Lapsed ei saa ka mitte midagi ettevõtta, et sellest kiusamisest pääseda. Muigugi võivad nad sellest vanematele rääkida, aga mis see aitab? Korra riieldatakse kiusajatega, kuid see ei muuda midagi, mõne ajapärast jätkub see taas ning võib-olla isegi hullemini, kui varem. Esimese sammu saavad teha alles siis, kui neil täitub 18 aastat. Nad saavad enda nime muuta, kuid see vaevalt enam aitab, sest selleks ajaks on juba välja kujunenud inimese iseloom. Inimese nimi mängib meie elus suurt rolli, seega tänapäevaks on muutunud see
teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/ Sihtasutus Kiusamise Vastu: www.kivaprogram.net ja www.facebook.com/Kivaeesti
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegade olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel
arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusatavat aidata, sest kardavad sattuda ohvriks. Füüsiline ja vaimne koolivägivald on selgelt eristatav. Tavaliselt
Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib juba liiga hilja olla. Koolikiusamisest pääsemiseks minnakse üle koduõppele, kolitakse teise linna, jäetakse kool pooleli või vahetatakse kooli. Koolivahetamisega aga ei pruugi midagi muutuda, sest kuulujutud levivad kui kulutuli ja võib juhtuda, et järgmises koolis ollakse juba teadlikud õpilase minevikust. Sageli ei julge inimesed kiusamisest rääkida. Pealtvaatajad kardavad ka ise ohvriks sattuda, ohvrid aga veel kord haiget saada ja kättemaksu. Kiusamine on meie ühiskonnas suur ning kahjuks ka jääv probleem. Me peaksime oma silmad lahti hoidma ja aitama hädasolijat ning mitte kartma sellest rääkida.
Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid ja võivad sinu kontodelt halvustavalt kommenteerida sinu sõpru ja tuttavaid. Samuti kommenteerivad nad negatiivselt sinu kontolt pilte jms, mis võib sinule kaasa tuua pahandusi ja karistusi. Kui keegi on ohvriks sattunud On juhtumeid, kui keegi on ohver või on ohvriks tema sõber ja sellest vaikitakse. Hiljem toob see pahandusi ja on juhtumeid, kui kiusamine on lõppenud surmaga. Kiusamisest teatamine on tähtis! Kui asi on tõsine, tuleb ühendust võtta lähima politseijaoskonnaga. Kiusamise korral: Võib pöörduda Tartu Laste Tugikeskusesse (tel 7 484 666 ). Pöörduda võib ka Tallinna Perekeskusesse (tel 6 556 970 ). Abi saab samuti http://www.politsei.ee/ oleva meiliaadressi kaudu (saada vihje). Kasutatud materjal: http://koolirahu.eu/index.php? id=10946 http://www.unicef.ee/page/89 http://www
käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi.
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegaede olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed
Küberkiusamine Küberkiusamine on olnud suur probleem juba tükimat aega. Mida edasi areneb tehnika seda rohkem suureneb ka kiusamine. Kuna palju sellest kiusamisest juhtub kodus, lapse toas, on ka õpetajatel raskem lapsi selle eest kaitsa. Loomulikult räägitakse nii koolis kui ka sotsiaalmeedias palju kõiksugustest kiusamistest, kuid tihtipeale jäetakse just kübernarrimine varju. Seda sel põhjusel, et ega ükski täiskasvanu ei kujuta endale selle tegelikku mõju ette. Minul õnneks isiklikke kogemusi pole, aga see eest saan rääkida lähedase sõbra kogemusest. Inimeste esimene mõte, nii nagu ka minul, on; ,, Aga pane siis
· suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) · ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat · vältige miks küsimusi
Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks. Tanel Sujev Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud. Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse, et ta ei suuda vastu hakata. Kiusatavad ei suuda end kuidagi kaitsta ega ka kellelegi sellest rääkida. Sest nad ei usalda kedagi, peale iseenda.Ning nad ei julge täiskasvanutele sellest rääkida. Nad on usu kaotanud teistesse kuna teda pidevalt pilgatakse
Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
Usun, et kõik oleme üle elanud mingil määral koolivägivalda, seda kas siis vaatleja, ohvri või kiusaja vormis. Mina isiklikult olen näinud koolivägivalda ja olen ise olnud ka koolivägivalla ohver, suuremalt jaolt siiski ohvri rollis. Kindlasti mõjub siin ka asjaolu, et ei kiputa segama vägivallatsejat, kuna kardame ise ohvriks sattuda ja see toimub nõrga iseloomuga õpilaste juures, ei saa öelda, et oleksin ise vahele seganud ja enda kiusamisest kedagi teavitanud, sest loodad ikka, et ükskord läheb see mööda. Levinum on koolivägivald õpilaste vahel, ja seda siis peksmise ja norimise näol kõige rohkem. Õpetaja ja õpilase vahel on võrreldes õpilaste vahelise vägivallaga on see peaaegu olematu, aga siiski olen olnud ise tunnistajaks õpetaja ja õpilase vahelisele koolivägivallale ja seda just mõnitamise ja sõimu kõige hullemas mõttes.
· Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ning levitavad seda. · Luuakse ka kodulehekülgi, suhtluskeskkondasid kaaslase üle naermiseks, tema alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks. · Kui sind kiusatakse, vaheta meiliaadress ja sulge kontod. Ära näita kellelegi oma salasõnu ega usalda võõrastele oma mobiilinumbrit. Räägi kiusamisest kellelegi, keda sa usaldad ja kes sind aidata saaks. Näiteks emale, oma õpetajale või koolipsühholoogile. Ära muutu ise kiusajaks! · Küberkiusamise tagajärjed on sarnased väärkohtlemise omadega enesetapp või sassis närvikava. Sobimatu sisu · Sobimatu sisu alla võib loetleda mitmeid asju interneti lehed mis ei vasta sinu vanusele (18+ ja muud), sobimatud pildid, jutud ja kindlasti ka roppused.
teadmata teeb ta asja veel hullemaks kui see seni oli. Kui aga ohver ei räägi oma vanematele sellest siis tihti see ohver ei taha et teda kuisataks proovib ta oma kiusajatele jätta head muljet või olla nende moodi tehes midagi kas lõhkudes meelega koolivara, hakates õpetajale vastu, tehes kõike mida kiusajad tahavad, või hakates nendega koos kuskil kooli maja taga suitsetamas ja alkoholi joomas käima aga sellised tegevused päästavad kiusamisest väheseid. Kui aga ohvril ütleb närv üles ja ta isa on juhtumisi jahimees siis on suur võimalus, et poiss võib võtta relva kooli kaasa ja karistada neid kes on tema meelest kiusamises süüdi nagu kiusajad ja õpetaja, sest õpetaja pole viitsinud aidata. Kui aga ohver on väga ükskõikne ja teda ei huvita milleks või kelleks teda nimetatakse ja mis talle võidakse teha siis ta jääb lihtsalt teiste narrida kui kedagi teist narrida ei ole.
Urmas Lehtsalu Memo Kristiine Pajussaar 11. õhtune Vaatasin saadet ,,Klass: Elu pärast. Kohtumõistmine." Saade on ülesehitatud noorte probleemidele ning põhimõte on näidata mida igasugused ,,süütud" tembud endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning
kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele on "Löö/ütle vastu" või "Ära tee väljagi". Need lahendused on selleks siiski liiga ahtakesed, et last tegelikult aidata. Lapsega kiusamisest rääkides on oluline ärgitada teda otsima lahendusi ja olukorda analüüsima. Enda seisukohti peaks avama suhteliselt ettevaatlikult ja vähehaaval. Probleemi sekkudes ja last aidates võiks vanema eesmärk olla see, et laps leiaks endale sõpru, et tal oleks hea klassikollektiivis õppida. Kindlasti tasub nõu pidada lapse endaga ning seejärel ka klassijuhataja või mõne teise usaldusväärse isikuga koolist. 3Koolivahetus kas lahendus?
International Journal of Sociology and Social Policy, 30, (5/6), 239 250. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult: Browse: books & journals, paremalt: environmental management. Tulemusi 9 Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) www.tlulib.ee logi sisse! Ebscohost web. 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 2008-2013 a. Esitage kirje. Kirjeldage otsingu käiku. PsycArticles, ,,school violence" SU subject, ,,bullying" SU subject, year of publication 2008-2013 Twemlow, S W & Fonagy, P & Sacco, F C & Vernberg, E & Malcom, J M. (2011). Reducing violence and prejudice in a Jamaican all age school using attachment and mentalization theory. Psychoanalytic Psychology. 28, (4), 497-511. 8
kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud televisioonist ja ajakirjandusest , kuidas kooliõpilane läheb kooli oma isa relvaga, sest isa on tal jahimees. Võtab relva välja ja hakkab inimesi maha laskma. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. See, kui ta laseb iseennast maha, ei ole veel kiusamisest väljapääs. Sest kiusaja võib uue ohvri otsida ja samamoodi temaga käituda nagu eelmisega. Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel inimene, kes suudab nii enda, kui ka oma kaitsealuse eest seista. See inimene on julge ja vapper. Kaitsjaid võiks olla palju rohkem, aga paljud kardavad ka kiusamise ohvriks langeda. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha
kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe. Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et koolivägivald lõppeks peavad õpilased austama teisi inimesi, oskama avaldada oma arvamust, teadma oma õigust teistest erineda ja saama tähelepanu võrdselt. Pidagem meeles üks väga tähtis ütlus : KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE!
artikli tüüp artikkel. Sain 5 tulemust. 10. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast. Mitu tulemust leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnadeks kaubandus ja logistika. Keel eesti keel. Artikli tüüp artikkel. 36 tulemust. Küsimustele 1113 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) 11. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 20052010 a. Esitage kirje. Kirjeldage otsingu käiku. Praktiline töö nr 3 Otsing andmebaasides Valin andmebaasi Ebscohost, sealt database PsycArticles. Otsingusõnadeks school violence ja bullying. Full texti kastikesse teen linnukese. Aastates valin 20052010. Sain 4 tulemust
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu
&mm3=all&ys=2009&ye=2013&at=rsp&ec=0&ec=1&bf=0&bf=1&search=S earch&cd=ac 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult browse, Journals & Books, Environmental management, saan 8 tulemust. Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 2005-2010 a. Esitage kirje. Kirjeldage otsingu käiku. Leian PsycARTICLES, lisan märksõnd, täisteksti ja aastad, saan 2 tulemust. Merrell, Kenneth W, Gueldner, Barbara A, Ross, Scott W, Isava, Duane M, How effective are school bullying intervention programs? A meta-analysis of intervention research, 2008 http://ehis.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/ehost/detail?vid=5&hid=2&sid=acfa0 898-6ff4-4b4c-9602-
kuritarvitamist, kus ahistatutel on raske end kaitsta. Kiusamine hõlmab nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid, samuti ka halvustamist, nagu töökaaslase töö väärtuse vähendamine ja tema sotsiaalne isoleerimine. Miks kiusamine aset leiab? Eristada saab kahte kiusamise liiki: 1) kui töötajate vahelist konflikti ei lahendata; 2) kus ohver ei ole konflikti osaline, kuid osutub juhuslikult kaasatuks. "Patuoinaks tegemine" on näide sedasorti kiusamisest. Mõningad tegurid, mis suurendavad kiusamise tõenäosust: organisatsiooni kultuur ei mõista kiuslikku käitumist hukka või ei tule selle probleemiks tunnistamisega toime; ebakindel töösuhe; personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus juhtkonnaga; töötajate vahelised halvad suhted; kõrgendatud tööalased nõudmised; kõrgendatud TSi tase töökollektiivis; Kiusamise tagajärjed
Lembitu põrgusse minekust ära päästa. Halltõbi- Halltõbi oli salakaval haigus. Kui metsas oli kuulda kellegi hõikamist, siis sellele ei tohtinud kunagi vastata, sest nii võis endale halltõve kallale saada. Kui halltõve hoog sind tabas, siis olid palavikuhood ja tohutud valud. Halltõvest sai tavaliselt lahti nii, et kui haigus ei raputa ja on maha rahunenud, siis tuleb selle eest peitu minna ja oodata kuni ta kiusamisest väsib ja ära läheb, kui aga see viis ei tööta, siis tuleb hakata viina võtma, sest halltõbi ei salli viina haisu. Katk- Kui katk tuli külla, siis ta võis tulla ükskõik kelle kujuna. Katku sai ka ära petta. Inimesed heitsid põrandale pikali nii nagu magaksid sead laudas ja katk vaatas, et inimesi pole ja läks minema. Kuid katk polnud nii rumal, ta taegi ka teise katse. Ta muutis end kas mündiks või muuks esemeks ja ta tuli üles leida ja ahjus ära põletada.
poolest, samas omavad sarnaseid jooni viidates sarimõrvari mõttemaailmale. Paljud teadlased on uskumusel, et juba keskajal levinud jutud libahuntidest ja vampiiridest võivad tegelikult olla otseselt seotud tol ajal rünnanud ohtlike kurjategijate ning sarimõrvaritega. Sarimõrvareid motiveerivad mitmesugused psühholoogilised tungid, peamiselt võim ja seksuaalne sundus. Neil on tihti tunne, et nad on tähtsusetud või kõrvalejäetud, tihti tulenevalt kiusamisest, alandamisest ja ärakasutamisest lapsepõlvest ning pinged tingitud madalast sotsiaalsest positsioonist täiskasvanuna ja vaesusest. Mitmel juhul on sarimõrvar sooritanud kuritöö, et kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist. Teadmine, et nende teod hoiavad hirmu all suurt gruppi inimesi ja
Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat vältige miks küsimusi
Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri
Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast! Lasteaed.net, 6.06.2012 9:38 , Uudised | Kommenteeri » Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus üksteise vastu. Ainult nii tagame laste heaolu. Meil on rõõm teatada, et MTÜ Lastekaitse Liit väärtusarendust ja laste väärtuskasvatust edendav projekt ,,Kiusamisest vaba lasteaed" esimene laienemisring hõlmab 340 lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda 1. juunist 2012 maavalitsuste kaudu. Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle vähendamiseks on ainult üks tee. ,,Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist tuleb lapsele õpetada iga päev
Mind ei ole internetis kiusatud 4 84% 2 17 Meie kooli õpilased on pärast kiusamist kõige rohkem ignoreerind neile saadetut. Nii tegid 10 inimest. 2 inimest saatsid autorile kirja, et ta lõpetaks ja 7 inimest kustustas oma või vahetas kasutajanime. Kellele sa rääkisid Internetis toimunud kiusamisest? Tabel 22 teavitamine sõbrale 6 12% emale/isale 2 4% õpetajale 2 4% kellelegi teisele 4 8% ei rääkinudki 5 10% Mind ei ole kiusatud 4 84% 2 Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased on küberkiusamisest kõige rohkem rääkinud oma sõbrale. 5inimest ei rääkinud kellelegi ja 4 inimest rääkisid vanematele või siis õpetajale.
Samuti Hiinast tuli motiiv või traditsioon näidata ilusa naise tõelist vormi, mis on tihti nõid või koletis ja selle näite toob lugejani lugu preestrist ja ilusast naisest. 9. Millisena näeb Ueda Akinari inimloomust? Too näiteid lugudest, kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu. Akinari lood toovad esile eetika, iseloomu nõrkuse ja karma aspektid. Vaimud kiusavad neid, kelle moraal on nõrk. Tee kiusamisest vabanemiseks seisneb iseloomu nõrkuste kõrvaldamises, mediteerimises ja religioossete rituaalide läbiviimises (jumalate appikutsumine). Akinari jaoks on inimloomus kergesti mõjutatav ning ta leiab, et armastus teeb pimedaks. Naine on justkui manipuleerija, kes kasutab oma ilu ära ning mees seevastu on manipuleeritav. Akinari leiab, et inimesel on vaba tahe, olla hea ja eetiline, samas on tal võimalus omandada ka mõni ebameeldiv iseloomujoon.
tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne.
annaabi.ee 
