ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Mida mõeldakse koolikiusamise all? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla:
Mis on kiusamine? Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis esineb oma tegevuse või käitumisega kellegile sihilikult ebameeldivuste tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline, füüsiline või psühholoogoline. Kiusamise põhjustest…. Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on paremad kui mõnel ja on väga eeskujulik
Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama
Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine, solvamine ja muud viisid kuidas vaimselt kiusata. Internetis kiusamine meenutab ja sarnaneb väga vaimse kiusamisega.! Seda on võimatu ära kaotada, sest alati on kuskil keegi, kes kiusab, kes kannatab. See on kõikjal meie ümber kuigi me ise seda vahepeal ei märka.
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja
Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine peaks samamoodi kannatama vaimse terrori all. Kindlasti kellel on selline probleem, peab kohe
väljendamine. enesetunnetus ja On tundlik teiste eneseteadvus. hinnangute suhtes, need Väljendab tugevaid mõjutavad tema emotsioone, oma mina. enesehinnangut. Alternatiivid agressiivsele Kiusamisega on rühmas käitumisele probleeme, 2 last teevad Kiusamisega toimetulek; seda pidevalt, et saada ise vihaga toimetulek; tähelepnu. ebaõiglusega toimetulek; Vabandamisega saavad
. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei tohiks ka tähelepanuta jätta nemad vajavad samuti abi. Kahjuks enamus Eesti koolides puudub sotsiaaltöötaja ja/või psühholoog. Ja abi saamine on kätte saamatutesse kaugustes. Suurtes koolides soodustab rohkem koolikiusamist kuna seal on kaasõpilaste ja õpetajate
Demi'l on ilmunud ka järgmine stuudio album, "Here We Go Again", mis ilmus 21. juulil 2009. Esimene singel albumilt, sama pealkirjaga, mis albumil, väljastati 17. juuni 2009. Albumi kohta ütleb Demi: ,,Sellel on teistsugune kõla ning loodetavasti see läheb hästi üle. Lovato ise on öelnud: "Minu peamine kirg on muusika, sest see tuleb minust loomulikult. Näitlemine on nagu hobi." Intervjuus Ellen DeGeneres´iga Demi tunnistas üles, et ta on üle elanud piinarikkaid elamusi seoses kiusamisega seitsmendas klassis. Demi sõnul kiusamine oli nii jube, et ühel päeval pettumuses ja mures, Demi palus oma emal anda talle koduõppe haridus. Lühiinfo Demi Lovatost Sünninimi:Demetria Devonne Lovato Sündinud:20. august 1992 (17-aastane) Päritolu:Dallas, USA Stiil:Teen pop, Pop rock Ametid:Näitleja, laulja, laulukirjutaja Pillid:vokaal, kitarr, klaver Aktiivne alates 2002. aastast Plaadifirma:Hollywood Records
Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine
Kiusajast ohvrini on lühike samm Katrin Karu IIKU Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt
S ÜNDMUS ... ...oli siis, kui Inga Kerstin nägi esimest korda J akobit. See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud natukese teistsugusest elust, kes tahaksid rohkem teada noorte koolielust ja selle negatiivseid külgi. Samuti ka kiusajatel, kes saaksid aru, mis võib juhtda, kui minnakse kiusamisega liiale. S o o vitan mitte lug e da inime s te l: ...kes on homofoobid, kinnise mõtlemisega. AUTORI S ÕNUM Ma arvan, et autori sõnum oli näidata, et kõik inimesed pole ühesusgused, aga ikkagi tuleks neid inimesi aktsepteerida, mitte meie ühiskonnast välja kupatada. Autor tahtis ka kindlasti seda öelda, et ei tohiks kiusata inimest, kes on meist erinev. Kiusamise ohvrid on ka inimesed, kellel on emotsioonid. MÕTTED, TUNDED
hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD:
et kui keegi teeb midagi halba, ei tohiks sellest välja teha ja mitte samaga vastata. Mõlemaid põhimõtteid võib esineda ka tänapäeval igapäevaselt, erinevates olukordades. Igal inimesel on oma põhimõtted, mille järgi nad oma elu elavad. See tähendab, et igaüks reageerib ka erinevalt välismõjudele. Tänapäeval on väga aktuaalne teema kiusamine. Kiusamine toimub nii koolis, väljaspool kooli kui ka e-keskkonnas ehk küberkiusamine. Iga kiusatav toimib kiusamisega erinevalt. Siin kehtivad põhimõtted, mida järgiti ka vanadel aegade. Osad inimesed vastavad inimestele, kes on neile halba teinud samaga ehk siis „silm silma, hammas hamba vastu“. Nad ei suuda sellega leppida ning teevad kõike, et teisele halbade tegude eest kätte maksta. Teine tüüp inimene aga neelab oma tunded alla, ükskõik kui vihased nad ka poleks. Nad lepivad sellega mis on tehtud ja elavad oma elu edasi. Siinkohal kehtib ka ütlus „parim kättemaks on
· sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega)
Miks nad norivad inimesi nii väikeste asjade pärast? Vastus on vägagi lihtne,kiusaja on vägaigi ebakindel endas ja ta alahindab ennast,mõndadel on kodus rasked olukorad, mõnikord on juhuseid kus kodus alavääristatakse last ehk siis siin kohal kiusaja rolli täitvat inimest ja siis omakorda kiusaja elab end välja teiste omavanuste peal,ta ei suuda taluda ohvriks olemist. Kiusaja ei mõista aga, kui palju ta teise inimese mõttemaailma ja psüühikat kahjusat oma norimise ja kiusamisega . Tihti peale valivad kiusajad ohvriks inimese,kes võib kiusaja arust temast paremad olla,sest ta on vaikne,teeb koolis asju mida on vaja teha,ta võtab vastu õigeid otsuseid. Kiusaja võib tunda ennast ohustatuna sellest inimesest, ja ta üritab neid teha nii väikseks kui võimalik,kuna kiusaja tunned,et ta ei suuda olla tema sugune. Seega tahab kiusaja ohvri tuua enda tasemele ja siis temast parem olla. Minu teine punkt räägib - Kuidas kisamine mõjutab ohvrit?
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt on kinnitanud, et politsei peab turvalisuse tagamiseks näitama end seal, kus on inimesed, ehk siis ka Internetis. ,,Eesmärk on olla kohal, märgata, nõustada ning vajadusel alustada menetlust juba Internetist väljaspool," selgitas Küüt. Põhjuseid, miks hakkab keegi teist inimest netiavarustes kiusama võib olla palju, kuid peamiseks pean igavust, naudingut, mis kellegi halvustamise, kiusamisega kaasneb, kuid võimalus on ka see, et kiusaja on ise kunagi kiusatav olnud. Probleemi vähendada saab ainult suheldes, oluline on lastele rääkida Internetis varitsevatest ohtudest ning teada, millega noor Internetis tegeleb.
Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja ohvri püsiva staatusega ning negatiivse mõjuga nende edaspidisele arengule. Toon kaks näidet elust enesest. Põhikoolis puutus ka minu klass kokku vaimse kooli vägivallaga. Kiusati ühte natukene teistest erinevat ja vaikset tüdrukut. Talle pandi
siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks
tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste esitamine, juhtnööride jälgimine, pingutamine raskuste puhul, vestlusesse sekkumine) 18 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Toimetulek tunnetega - (oma tunnetest arusaamine, tunnetega toimetulek, abi otsimine, teiste tunnetest arusaamine, positiivsete tunnete väljendamine) Alternatiivid agressivele käitumisele - (kiusamisega-, vihaga-, ebaõiglusega toimetulek, probleemide lahendamise oskus, vabandamine) Stressiga toimetulek - (rahunemine, ausus, abi otsimine, kaotusega toimetulek, "ei" ütlemine, keeldumise aksepteerimine, sobiva tegevuse valimine) 19 Nõrgalt arenenud sotsiaalsed oskused Probleemne käitumine: Ängistus,depressioon Agressiivsus, hoolimatus teiste heaolu suhtes Võimetus teha koostööd, vaenulikkus
olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms
Koolis ei tunne sellised õpilased ennast hästi, nad on üksildased ja neil on vähe häid sõpru. Seetõttu on nende puhul koolist väljalangemine tõenäolisem, kui inimese puhul, keda ei ole kiusatud. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad eriti rängalt selle all, kui neid välditakse või kui kaaslased neisse negatiivselt suhtuvad. Paljud teadlased seostavad kiusamist psühhosomaatiliste sümptomite, depressiooni ja psühhiaatriliste haigustega. On avastatud, et kiusamisega seotud inimestel on rohkem enesetapukinnisideid, see tähendab, et nad mõtlevad aina enesetapust. Koolikiusamisega seoses väidetakse, et just kiusamise pärast lõpetavad igal aastal paljud Inglismaa noored oma elu enesetapuga. On olemas seosed ohvriks olemise ja vaimsete häirete vahel ning kiusatud õpilased on hiljem tunnistanud enesehinnangu märgatavat langust. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda
kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Juutide tagakiusamine piirduski alguses vaid nende kiusamisega kuid juba mõne aasta möödudes muutus see nende massiliseks julmaks hävitamiseks. Hitleri algne idee ei olnud mitte nende tapmine vaid nende väljasaatmine Euroopast ja aaria rassi levitamine üle kogu maailma. Teise maailmasõja aastail muutus olukord veelgi hullemaks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Kristallöö 10
tegevustavad, mis võimaldavad töötajatel märku anda töökohustuste või rollide ebaselgusest või vastuolulisusest. Vägivalla oht määratleda selged juhised ja väärtused töösuhtes käitumiseks; teavitada töötajaid, mis on kiusamine ja vägivald ning kuidas organisatsioonis selliste ilmingute puhul toimitakse; väljendada kiusamise ja vägivalla suhtes selget nulltolerantsi; võtta kõiki kiusamisega seotud teateid tõsiselt ning neid koheselt uurida; käsitleda kiusamise ja ahistamise juhtumeid diskreetselt, kaitsmaks asjaosaliste väärikust ja privaatsust; kuulata erapooletult ära kõik osapooled ning tagada neile võrdne kohtlemine; rõhutada juhtide vastutust ning toetada neid konfliktide lahendamisel, pakkuda neile vastavat koolitust või vajadusel välist tuge; konsulteerida sobivate meetmete leidmiseks töötajate ja nende
äravõtmine ja peitmine, narrimine, norimine, ignoreerimine ja isoleerimine) ja füüsiline (löömine, peksmine, togimine, tõukamine), mis iseloomustab kiusamist kui agressiivset käitumist. Õpilased iseloomustasid ka kahte kiusamisele iseloomulikku tunnust tasakaalutust võimusuhetes (nõrgemate kiusamine tugevamate poolt, nooremate kiusamine vanemate poolt) ja tegevuse kordumist pikemas perspektiivis. Kiusamisega seoses märgiti ära ka keskkond, kus see aset leiab kool. Toodi välja soolised erinevused kiusamises - tavaliselt on kiusajateks poisid. Täheldati negatiivset suhtumist kiusamisse ning vähesel määral peeti silmas õpetajatepoolset kiusamist õpilaste suhtes. Erinevate kiusamise liikide esinemissageduse uurimiseks põhikoolis paluti õpilastel anda vastus küsimusele, et kas nad on teatud liiki kiusamist kogenud korduvalt viimase kuu aja jooksul
siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks
4 LIIKMED 4.1 LIAM PAYNE Liam James Payne on sündinud 20 august, 1993 Wolverhamptonis, Inglismaal. Liam sündis kolm nädalat varem Karen ja Geoff Payne'ile. Tal on kaks vanemat õde Ruth ja Nicola. Kuni Neljanda eluaastani pidi ta pidevalt uuringutel käima, kuni arstid avastasid, et üks tema neerudest oli haavatud ja vigane. Selleks, et valuga toime tulla pidi ta ennast 32 korda päevas süstima. Koolis oli tal raske, sest puutus pidevalt kokku kiusamisega. 12 aastaselt hakkas ta tegelema poksimisega. Ta oli muusika tehnoloogia õpilane Wolverhamptoni ülikoolis. Payne mängis koolis ka jalgpalli ning ükskord isegi 26,000 inimese ees. 2008 kandideeris Liam X Factori viiendasse hooaega. Ta oli siis 14 aastane. Ta jõudis kohtunike vooru, kuid Simon Cowell arvas, et ta pole selleks veel valmis ja palus tal kahe aasta pärast tagasi tulla. Hetkel on Payne suhtes modelliga kes on
mõistmine, kaaslaste tegevusse lülitumine, oma järjekorra ootamine, enda asjade jagamine kaaslastega, abi pakkumine, mängude alustamine, mängureeglitest kinni pidamine 4. toimetulek tunnetega: oma tunnetest arusaamine, negatiivsusega toimetulek, abi otsimine, toimetulek hirmuga, teiste tunnetest arusaamine, positiivsuse väljendamine 5. alternatiivid agressiivsele käitumisele: kiusamisega toimetulek, vihaga toimetulek, ebaõigluse korral toimetulek, oskus probleeme lahendada, käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine 7 6. stressiga toimetulek: rahunemine, lõõgastumine, eksimustega toimetulek, ausus, probleemidega toimetulek, abi otsimine, toimetulek kaotusega, “ei” ütlemine, keeldumise aktsepteerimine, sobiva tegevuse valimine
__2__on kõlbluspõhimõtete kogum, millest inimene oma käitumises juhindub. teistest pisut tagasihoidlikumate võimetega, vaikne või nohiku moodi, viletsamate riietega vms. __1__on kõrgeima riigivõimu normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik. Mingil juhul ei tohi kiusamisega leppida. 2. Kas kergem on muuta kirjutatud seadust või kirjutamata seadust (nt tava)? 1 p Kergem on muuta _____kirjutatud seadust _______________ .
sõnaline vägivald. On tõestatud, et sõnaline vägivald on sama kahjulik nagu teisedki vägivallavormid. Näiteks öeldakse alatihti, et oled rumal, siis hakataksegi uskuma ja käituma vastavalt ( Naik,A Austa ennast 2000). 3.1.3 Kehaline või seksuaalne vägivald Need vägivalla vormid hävitavad inimese eneseväärikus tunde täielikult. Paljud vägivalla ohvrid hakkavad ennest lõpuks põlgama ja tühisena tundma ( Naik, A- Austa ennast 2000). 3.1.4 Kiusamine Kiusamisega saab väga kiiresti inimese eneseuhkust riivata. Kuna kiusajad keskenduvad ühele ohvrile, tekib tollel masendav tunne, et ta on teinud midagi, mis põhjustab sellist vihkamist. Ohver hakkab usukuma, et ta ongi süüdi ja on taolise kohtlemise ära teeninud. On lihtne mõista, miks kiusamine hävitab inimese võime endasse uskuda ( Naik, A Austa ennast 2000). 3.1.5Armastus Armastus pole alati õiglane. Üks halb sõna armastatud inimeselt võib kohutavalt rööpast välja lüüa.
sõimamine, rassistlikud märkused, narritamine, seksuaalse alatekstiga solvangud, mõnitamine või julmade märkuste tegemine, laimu ning pahatahtlike kuulujuttude levitamine) b) Mitteverbaalne kiusamine. Mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Otsene mitteverbaalne kiusamine kaasneb verbaalse ja füüsilise kiusamisega. Kaudne kiusamine on manipuleeriv ning sageli salalik. 1) Otsene mitteverbaalne kiusamine. Selle alla kuuluvad ebaviisakad liigutused ja grimassid. Sellise käitumise eesmärgiks on oma ülemvõimu näitamine ning kiusatava ähvardamine, et teda võidakse igal ajal endi hulgast välja visata.
lapsed ise sõbrad, aga lapsevanemad tõlgendavad olukorda teisiti. Need vanemad, kes on tõsise kiusamise protsessi juures. Mure udu ja teekond läbi selle: kuidas asja lahendada. Pöörduvad ise kooli, on mures, on üsna hästi kursis, mis toimub. Ühiselt tuleb otsida faktid, uurida, mis toimunud ja tegeleda lahendusega. Need vanemad, kes lastest ei huvitu, tegelevad oma eluga. Kui tegemist tõsise kiusamisega, siis nende lastevanemate jaoks probleemi pole, nad ei huvitu sellest. Kuidas lapsevanemaid kaasata? Kiusamispäevik Ära nimeta seda kunagi kiusamispäevikuks! (kui vanemaga hea koostöö, siis talle võid öelda, lapse jaoks nimetada teisiti: minu päevaraamat , sõna kiusamine jäta välja) Positiivsed ja negatiivsed tähelepanukud. (Leht pooleks: head asjad, halvad asjad) Kesta võiks nädal, natuke peale. 2 nädalat liiga palju Kaasa kodu
Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009) Kiusajad Ohvrid Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud 59% 42% 41% 59% EU Kids Online'i uuring 2008 31% 6-14-aastastest noortest on interneti vahendusel kokku puutunud norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega (El-i keskmine 15-20%). 13% 11-14-aastastest noortest on käinud kohtamas jututoas või suhtlusprogrammis kohatud võõraga (ELi keskmine 9%). (Lepik & Meidla, 2010) Kus toimub kiusamine kõige sagedamini? · suhtlusportaalid (Rate.ee, Orkut, Facebook) · MSN · online-mängutoad piltide ja videoklippidega · kiusamine, kasutades selleks mobiiltelefone · e-kirjadega kiusamine · jututubades kiusamine
kaaslaste kutsumine, mängude alustamine; mängureeglitest kinnipidamine. 4.Toimetulek tunnetega: oma tunnetest arusaamine; negatiivsete tunnetega toimetulek ( nt kui ollakse mängust kõrvale jäetud); abi otsimine mure korral; hirmuga toimetulek; teiste tunnetest arusaamine; positiivsete tummte väljendamine ( sõprus, hoolivus, meeldivus). 5.Alternatiivid agressiivsele käitumisele: kiusamisega toimetulek; vihaga toimetulek; toimetulek olukordades, kustunnetatakse ebaõiglust; probleemide lahendamise oskus; käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine. 6. Stressiga toimetulek: rahunemin, lõõgastumine; eksimustega toimetulek; ausus; probleemidega iseseisev toimetulek/abi otsimine toimetulek kaotusega; toimetulek olukordades , kus ei saa olla esimene; ,,ei"ütlemine;
kui negatiivne mõju. Televisioon nii arendavaks (informatsioon, vaatamisrõõm) kui tasalülitavaks faktoriks (üks ja sama informatsioon kõigil) laste sotsialiseerimisel. Uurimused kinnitavad, et televägivalla ja laste agressiivse käitumise vahel on positiivne korrelatsioon. Seksuaalse orientatsiooniga saated mõjutavad tugevasti noorukite seksuaalset käitumist. Internetis positiivne: e-kool, õpitarkvara. Samas seotud ka vägivalla ja kiusamisega. Vahetu elukeskkond (kogukond) mõjutab samuti, nt: elanikkonna jaotumine eesti- ja venekeelseks kogukonnaks, varanduslik kihistumine ja eemaldumine keskklassi väärtustest, maa ja linna erinevuste vähenemine. 16. Kõlbeline areng ja L. Kohlbergi kõlbelise otsustuse arengu teooria (arenguastmed). Kõlblus kui üks sotsiaalse arengu tahke ja avaldusi. Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse
lõpupoole hakkas mõlemale selgeks saama, et kaua sõprus kesta ei saa. Hakkas ilmuma varajatud praod, tulid ilmsiks nov 1940, kui NL valitsusjuht Rahvakomissaride Nõuk esimees Molotov sõitis ametlikule visiidile Berliini, kohtus kogu natsi-Sm kõrgema juhtkonnaga, oli ennekõike huvitatud sellest, et viia MRP salaprotokolliga lubatu lõpule, ühendada NL külge ka Soome. Sm oli juba märtsis 1940 tahtnud, et Stalin Soome rahule jätaks. Hitler kartis, et Soome kiusamisega võiks sekkuda Sk-s Sb. Kui Sb väed viidaks Rootsi sisse, oleks ilmselgelt tähendanud, et Sm jääb ilma Rootsi tarnetest, rauamaagist jne. Hitler ja Ribbentrop polnud valmis NL-le vastu tulema, üritasid juhtida NL tähelepanu Briti valdustele Aasias, Sb oli sõjategevuse tõttu Sm-ga käsist-jalust seotud. Üritati NL juhtides tekitada huvi Briti valduste vastu Aasias, eriti India suhtes, see tol hetkel Stalinit ei huvitanud, too tahtis mõjuvõimu laiendada Lääne-Euroopasse.
Mida me saame teha? • Kas on olemas soovitused või juhtnöörid tüüpilisteks õpetaja poolt kohaldatavateks käi- - Mida teha, kui teised püüavad sind mõnitada/kiusata? tumise tagajärgedeks? Kuidas need sobituvad SPL raamistikku (Seotud? Põhjendatud? - Miks sa pead sellest teada andma, kui see jätkub (nagu kiusamisega sageli juhtub); kellele Lugupidamist väljendavad?) ja kuidas? • Kas teil on tagajärgedeks „astmeline mudel“; aja mahavõtmise astmed ja nende kohalda- • Õpilased teavad, et kogu personal on otsustanud tegutseda kiusamise vastu (kõigis oma mine? Kuidas kohaldatakse teie koolis aja mahavõtmist „vähimast-enim sekkuvaks“ skaalal? väljendustes)
annaabi.ee 
