KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti
Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi
2. Kas küberkiusamine on Rapla Ühisgümnaasiumis väga suur probleem? 3. Milline on kiusamisjärgne käitumine? 3 1 Kiusamine Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv, 2008). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv, 2008).
........................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning
a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8
siis kui inimene saab füüsiliselt kannatada. Mittefüüsiline kiusamine võib olla verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine. Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja tunnevad hirmu kättemaksu eest. Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada. Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. Kaaslaste peale kaebamist peetakse ebaväärikaks teoks. Nad tunnevad end mõningal määral ise süüdi olevat. Kuidas kiusatavat ära tunda? Lapsel esineb füüsilisi vigastusi.
......................................................................... ........... 9.Kui palju oled kasutanud vägivalda oma koolikaaslaste vastu ? Ei olegi .... Natukene .... Keskmiselt .... Palju .... 10.Kuidas oled sa neid kiusanud ? Narrinud .... Löönud .... Asju ära võtnud .... Sõimanud .... Solvanud .... Mingi muu tegevus .... 11.Millise tunde kiusamine sinus tekitas? Rahulolu .... Rõõmsa .... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16
kui ka teadusliku uurimustöö valdkonnaks üle kogu maailma. Kiusamine ja koolivägivald on kaks erinevat mõistet. Kiusamine võib toimuda ka koolist väljaspool ja kiusamise osapoolteks ei pea olema õpilane - õpilane. Algselt, kui 70ndate alguses hakati kiusamise mõistet teaduskirjanduses kasutama, vaadeldi seda mõistet kitsas tähenduses kiusamise all mõeldi suure grupi inimeste kahjustavat käitumist. Kui esimest korda kirjeldati kiusamist, siis kasutati selle kohta 3 mõistet mobbing. Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade rünnakut teise liigi loomade vastu. Tänapäeval on uurimiste tulemusena välja kujunenud kiusamise kolm tunnusjoont: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri
jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse?
Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel,
koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis. Selleks, et kiusamist ära hoida, ei piisa kindlasti vaid kiusaja mõjutamisest. Pigem peaks mõjutama kõiki, kuna isegi passiivsed pealtvaatajad on kiusamise osalised. Kuna kodunt saab kõik alguse, peaks ka sealt just alustama. Kuna vanematel on väga tähtis roll nende lapse elus, siis just nemad saavad midagi oluliselt muuta. Ema või isa peaksid kindlasti lapsega rääkima, eriti sellest mis koolis toimub. Kiusatav ei julge sageli rääkida sellest, mis juhtunud on, kuid vanemad peaksid just sellele rõhutama
Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne.
Üle 3.2 milioni õpilase on kiusatud aastas 1:4 Õpetajatest ei arva et kiusamisel on midagi viga 1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt Üle 62% õpilastest arvab et kool ei suhtu liiga tõsiselt kiusamisele Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut. Koolipersonali omavahelised suhted mõjutavad otseselt ka õpilaste vahelisi suhteid. Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng
Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Paljud keda on kiusatud ei julge, sellest kellegile rääkida, kuna kardavad saada uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi
õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi. Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate
naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje
Kaudne - ohvri kahjustamine temaga otsekontaktis olemata. Kas siis teiste isikute kaudu tema sotsiaalseid suhteid või positsiooni kahjustades (tagarääkimine, kuulujuttude levitamine) Soolised erinevused näitavad, et poisid eelistavad otseseid ja füüsilisi vorme ning tüdrukud kaudseid vorme. 14 Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega)
vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei
· Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana.
ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda.
Oluline tähele panna hääletooni! Küsimustega peab olema hästi ettevaatlik!!!! KIUSAMINE Kiusamine agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik Korduv iseloom praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver Tasakaalu puudumine võimusuhetes kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt) Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Rogers jagab kiusajad kolmeks: - ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid, selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle sageli edukad elus.
Suurem osa ajast on selliseid inimesi kes kasutavad vägivalda klassis 3- 5. Juhtub olema kas selliseid kes vaatavad pealt ja naeravad aga samas tunnevad kaasa sellele keda kiusatakse aga nad lihtsalt ei julge midagi öelda kuna kardavad ise ohvriks satuda. Vanasti, kui mina käisin põhikoolis, olin mina ka see kes kiusas kuna algklassides kiusati mind,aga 6 -7 klassi paiku hakkasin mõtlema, et see on vale kuna meil kõigil tunded ja see ei anna meile ega teistele õigust kiusata ega sõimata kui keegi on erinev kuna meil igaühel on omad vääratused küljes. Mul oli üks klassivend kelle kalla nokiti ja kiusati koguaeg. Ta tuli meie klassi seitsmendasse klassi, kuna ta oli istuma jäänud ja nõrguke. Selles vanas klassis kiusati teda koguaeg, ning kasutati tema peal füüsilist kui ka vaimset vägivalda ja see kiusamine toimus kuni 8 klassini. Lõpuks lõppes see ära. Me kasvasime välja sellest kuna saime aru sellest, et see pole lahe
peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on
halvemal juhul lahkub sellest koolist. Tavaliselt on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kellel ei ole eriti sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad on tegelikult ise nii nõrgad, et ei julge üksi sõimama hakata. Kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemid koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja.
17 Kiusamine eksisteerib sotsiaalsetes kooslustes ja on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Lapsel ei ole sotsiaalseid oskusi. Kiusamise variandid: Õpilase kiusamine õpilase(t)e poolt Õpilase kiusamine õpetaja poolt Õpetaja kiusamine õpilas(t)e poolt. Sh õpetajate omavaheline kiusamine, juhtkonnavaheline kiusamine. Kiusamiskäitumine on seotud kolme osapoolega: OHVER, KIUSAJA, KÕRVALSEISJA. Väidetakse isegi, et tegemist on grupi ja kellegi individuaalse suhtega. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid. Tuleb tegeleda nii kiusaja, ohvri kui ka kõrvalseisjaga. Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima. Võib olla nii, et ka õpetajad ei tee koolis midagi. Kiusamise laineefekt:
Kui kiusajad on pealtnäha endaga rahulolevad, siis kiusatavad seda pole. Uurimustest ilmneb, et vanemate ettekujutus kiusamise levikust on tunduvalt väiksem kui see, mida teatavad õpilased. Lisaks sellele on eriti tüüpiline, et vanemad ei usu, et nende lapsed kiusavad sel määral, kui lapsed seda ise tunnistavad. Vanemad küll teavad, et eksisteerib kiusamine, aga suhtuvad sellesse kui võõrasse muresse. Nad usuvad, õigupoolest küll loodavad, et nende last ei kiusata ja nende laps ei kiusa teisi. Faktid räägivad aga midagi muud. Tüdrukud on vähem ja eri kombel vägivaldsed kui poisid. Tüdrukute vägivald on enamasti vaimset laadi, kuid levinud on kribimine, küünistamine, sakutamine ning juustest kiskumine. Poisid tavaliselt löövad, peksavad ja taovad jalaga. Vaimne vägivald võib olla õpilasele sama ränk kui füüsiline. Vaimne vägivald on füüsilisest rohkem levinud, kuid füüsilisse vägivalda suhtuvad õpilased negatiivsemalt.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahavad. Kas nutitelefone, tahvelarvu
Nagu agressiivsus, on ka kiusamine õpitud käitumisviis (Besag, 1989). Lapsed, kes kiusavad, on teiste tunnete suhtes vähem empaatilised ning ei jälgi eriti enda käitumise heasoovlikkust. Nende meeles on nii, et kuritegu seiseb vahelejäämises, mitte selles, et nende käitumine mõjutab teiste õigusi ja vajadusi. Õiglased ja ette teadaolevad, kindlasti kohaldatavad tagajärjed on need, mis meid eesmärgini viivad, mitte õpetaja kiusatus olla võimalikult karm kiusaja suhtes. Selles osas räägib veel koolitervislikust lähenemisest ning koolipoliitikast, mis peaks olema rakendatud kiusamise vastu. Selleks, et kiusamisga tõhusalt tegeleda, läheb vaja kooliterviklikku lähenemist, mille sisalduvad hoiakute muutus, poliitised juhtnöörid, positiivsed juhtimismeetodid, sihipärane hariduslik rõhuasetus, ohvrite adekvaatne toetamine ning käitumistaastus nii ohvritele kui kiusajatele.
) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
