Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"siidiuss" - 8 õppematerjali

siidiuss - toodab täpselt sama menetluse järgi, nagu toodetakse tööstuses tehis- ja sünteeskiude. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks.
Siidiuss

Kasutaja: Siidiuss

Faile: 0
thumbnail
30
ppt

Viktoriin

Viktoriin 2015 Mis saarel toimus tegevus ? Madeira Mis ansambliga laulis ? Beergrass Mis on roosa kleidiga baleriina nimi ? Angelina Mis filmist on lõik? Oru valitseja Mõtle !!!! Mis lillesordid on Tuglas , Päts ja Savisaar ? Vastus Roos Mõtle !!!!!!!!! Mis on Eesti rahvuskivi ? Vastus Paekivi Mõtle!!!!!!!!!! Kes on Eesti hümni sõnade autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus ...

Muu → Ainetöö
3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kiudained

Erinevat tõugu ja erinevates tingimustes kasvanud lammastelt saadakse erineva omadusega villa. Tänu halvale soojusjuhtivusele ja suurele niiskuse imavusele on villased materjalid soojad ja sobivad hästi kasutamiseks meie kliimas külma ja niiske ilmaga. Siid Siid erineb kõigist teistest looduslikest kiududest selle poolest, et siidiliblika röövik ­ siidiuss- toodab täpselt sama menetluse järgi, nagu toodetakse tööstuses tehis- ja sünteeskiude. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid.. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe, isoleerib nii külma kui ka kuuma.. Ta on läikiv ja tugev

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Madagaskar

Madagask ar Üldinfo » Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) » Pindala: 587 041 km2 » Rahvastiku tihedus: 33 in/km² » Pealinn: Antananarivo » Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR » Liiklus: parempoolne » Riigikeel: malagassi » Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel » Ajavöönd: maailmaaeg +3 Asukoht Huvitavaid fakte » Seal on » Madakaskaril on kalliskivikaevand oma siidiuss usi (kare siid, parimast siidist tehakse surilinasid) » See on vanillisaar » Madagaskaril (3/4 maailma kasvavad vanillist) maailma kõige magusamad banaanid » Küla sepakodades toodetakse peamiselt labidad » Väga põnevad » Wasaha tähendab matmisrituaalid - tõlkes valge ümbermatmine mees

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ökoloogilised Faktorid

ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON ­ moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus ­ isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus ­ näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp ­ isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Kiudained

Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid ta...

Keemia → Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Siid - Referaat

kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Siidiuss ja kookon. 3 SIID Siid on üks vanimaid materjale, inimesed on sellest kehakatteid valmistanud rohkem kui 3000 aastat. Siidi nimetatakse igaveseks materjaliks, sest siid on äärmiselt vastupidav ja näeb aastakümneid imeilus välja. On teada kahte tüüpi siidi: peen kodustatud mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav Mulberry siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav Tussah' siid.

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Hapetele on villakiud vastupidavam. Vill on leeliste suhtes tundlikum: 2-3%-line leelise kuum lahus lõhub keratiini peptiidahela. Kuna villas on palju -SH- ja ­S-S- 2 sidemeid, kardab vill nii oksüdeerijaid kui ka redutseerijaid ja teda tuleb pleegitada väga ettevaatlikult Siid on ka loomset päritolu. Toorsiidi niiti e. kookonniiti eritab oma siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori) tõuk nn. siidiuss. Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 ­ 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
190 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun