Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Millised ajakirjandustudengid saavad tulevikus edukaks? Järjekordse semestri lõpus tabasin ma end ajakirjandustudengitele lõpuhindeid välja pannes ülikoolis, kus õpetan, juurdlemas selle üle, mis teeb ühe tudengi edukaks ja teise mitte nii. Mis on salajane valem selleks, et ajakirjanduskoolis läheks hästi ning et karjääri tehes ja ajakirjandusäris töötades oleks õpitust kasu? Kas see on kirjutamisoskus? Mõnedel mu tudengitel on kirjutamise peale annet. Need on õpilased, kes olid inglise keele tundides alati tublid, ning läksid ajakirjandust õppima sellepärast, et armastasid kirjutada või soovitasid nende õpetajad neil ülikoolis ajakirjandust õppida. Kirjutamisoskus aitab. Tudeng, kes omandab kiirelt uudisekirjutamisformaadi, nii öelda juhib mängu võrreldes teiste vähemandekate kursusekaaslastega. Samal ajal, kui ma usun kindlalt,
· Kujutlusvõime, loovus ja sümboliline käitumine (lugemine, kirjutamine, joonistamine, tantsimine) arenevad ja ilmnevad soodsates tingimustes. · Suhted nii täiskasvanute kui ka teiste lastega onlapse arengus keskse tähtsusega. · Kvaliteetne kasvatus koosneb kolmest asjast: laps, kontekst, milles õppimine toimub, teadmised ja arusaamine sellest, mida laps õpib. 4. Kirjutamisoskusest põhikooli I astmes (A. Uusen). Mis on kirjutamine ja kirjutamisoskus? Kirjutamine tähendab sõnumi ja/või tähenduse edastamist lugejale (kirjalikus vormis). Lugeja peab kirjutatud tekstist aru saama. Kirjutamine on tekstiloome, mis sisaldab erinevaid komponente. Üldiselt tuleb vahet teha ühelt poolt kompositsioonil (hõlmab sisu ja selle ülesehitust) ning teiselt poolt käekirjal ja ortograafial. Kirjavahemärgistus on mõlema osa, sest see on seotud nii süntaksi (grammatika) kui ka semantikaga (tähendusega).
Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus olid Rootsi aja lõpul märkimisväärselt head. Rajati Tartu ülikool. Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis talupojad suuresti käia ei saanud, sest ei tohtinud nad ometi olla targemad kui mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid
Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE Sain vastuseid, et oraalne õpetus erineb kakskeelsest õpetusmetoodikast Oraalne õpetus peamine suultlugemine Kakskeelne õpetusmetoodika kaks keelt, kus
rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned trükipressiga jäädvustatud tähtede hõngu ning mida puudutades mõistad, mis vahe on arvutiekraanil ja raamatul. Lugemis ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni
laiade rahvahulkade rahvuslikule ärkamisele. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsemist. Rahvusliku liikumise juhtide arvates oli eesti rahva tuleviku jaoks võtmeküsimuseks haridustaseme tõstmine. Talurahvas sai oma haridusteed jätkata peale vallakooli ja kihelkonnakooli mõnes kubermangulinnas gümnaasiumis või ülikoolis. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos, sest kaotati pärisorjus, mille tulemusel said talupojad vabaks. Tänu talurahva seadustele said ka talupojad osta endale talu ning tänu koolidele harida ennast. Maarahvast sai tänu rahvuslikule ärkamisele eesti rahvas.
pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst
Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik
Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate ettevalmistamiseks 19. sajandil mindi vaikselt üle kohustuslikule koolisundsusele. 1870-1880. aastatel kehtis see kogu eestis Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle
talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht
ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis- ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880 aastateks peaaegu täielik lugemis oskus ja vähemalt 30-40 % kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos. Sel sajandil muutusid talupojad pärisorjadest vabadeks meesteks ja peremeesteks. Peremeeste kihi tekkimine tõi kaasa piirkondade arengu rajati koole, hoolitseti vanemate eest ja parandati maad. Haridustaseme kasv tõi kaasa talurahva eneseteadvuse tõusu. Levis üldine ärkamine, Eesti maarahvast said eestlased.
c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte. c) Võidule pääses ühtne kirjakeel. 2 Ajalugu 3
olid need tõlked saksa keelest. F.G. Arseliuse jutud muutusid talurahvale pilkealuseks. F.W. Willmanni raamatud mõjusid talupoegadele hoopis vastupidi, loeti räbalateks. Olulisel kohal talupoegadele olid ka nõuanderaamatud, kus sai abi kui ka head nõu. Vene võimu mõju oli positiivne, kuigi oli natuke ka negatiivset mõju. Põhjasõja tagajärgedest tuldi kiiresti välja ning taastati koolid. Kirjutamisoskus jäi 18. sajandil eesti talupoegade hulgaks haruldaseks, aga lugemisoskus oli laialt levinud.
TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik 1863 – 1872 Toimetaja ajalehes „Eesti Postimees“ KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Saksa Kõnes väga hea, kirjas väga hea Prantsuse Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas keskmine TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Hea suhtlemisoskus, hea kirjutamisoskus, optimistlik, aus, korrektne Nõrgad küljed Vene keele oskus võib mõnes olukorras natuke kesiseks jääda. HUVIALAD Luuletamine, kirjutamine, aiandus Lydia Koidula inimesena 3 Koidula oli väga omapäraste iseloomujoontega inimene. Ta armastas inimestega palju
poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler
Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said rohkem õigusi, mis aitas elujärge parandada. Valdades hakkas olema omavalitsus, mille peamised eestvedajad olid talupojad. Üldine eluolu paranes ja ümbruskond arenes kiireti, peamiselt tööstuse ja efektiivsema põllumajanduse osas. Kehtestati koolisundus, mille tulemusena eestlased õppisid lugema, kui ka kirjutama.
Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil · Eestlased Põhjasõjas · Asustus 18. sajandil · Talurahva olukord peale Põhjasõda · Usuelu · Rahvaharidus Eestlased Põhjasõjas Põhjasõja-aegsetes rahvapärimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel sõdisid, polnud aga eriliti vastupanuvõimelised, kuna neil puudus vajalik väljaõpe ning nende kasutada olid vaid venelastelt sõjasaagina saadud mõõgad ning vanad püssiloksud. Olles viimane suurem sõda Eesti territooriumil, jättis Põhjasõda rahva mällu väga sügava jälje. Vene võimu alla sattumine oli eestlaste jaoks suur kaotus, veel pikka aega oodati lootusrikkalt Rootsi võimu taastumist. Asustus 18. sajandil Rootsi valitsusaja lõpul, aastatel 1696-1697 tabas Eestit senini suurim näljahäda, millele lisandusid tüüfus ning düsenteeria. Kõik see kaha...
· kultuuriühtsuse kujundamine 3.Kirjeldage haridusolusid 19. Sajandil. · Neljaastmeline ühtluskool · läänemere mubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskus oli TÜ · tartus ja tallinnas tegutsesid gümnaasiumid · talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool · hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele · tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas täielik lugemis ja mingi osa kirjutamisoskus 4.Mis kaasnes pärisorjuse kaotamisega? · talupojad võisid sõlmida lepinguid · võisid omada vallas- ja kinnisvara · talupojad ei tohtinud elukutset vahetada · liikumisvabadus oli talupoegadel piiratud pidid talu mõisnikelt rentima 5. Mõisamajandus 19. Sajandi algul. · Edenemise aluseks oli viljatoomine. · Peamine sissetulekuallikas oli viin. · Väljaminekud olid suured, hakati võtma võlgu. · Viljatootmise tooraineks sai kartul.
iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi, siis kirjutatakse kokku (pildiraamat).
kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus. Sa oled võimeline väiteid põhjalikult argumenteerima. Reaalainete inimesed ei oskagi hästi kirjutada Eesti keel on süsteemne keel ja reaalainete õppijatel on kergem mõista eesti keelt kui süsteemi. Postimene koostatu eksamitulemuste pingerea alusel on Tallinna
1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad.
võrdsus, tagasihoidlik eluviis Tartu Ülikool 1802.a taasavati TÜ. Oluline lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele Haridusolud Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. Ilmalik kirjandus Peamiseks levitajateks kalendrid, ilmus Perno Postimees, Ühtne kirjakeele võidulepääs. Uued usuliikumised Vennasteliikumine- ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus. Maltsveti liikumine- sihiks rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu.
hakkasid häbenema oma päritolu ja püüdsid end igal viisil sakslasena näidata (kadakasakslased). Sätestati neljaastmeline ühtluskooli põhimõte: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tartu Ülikool taasavati 1802.aastal. Enamik üliõpilasi oli Balti kubermangust pärit, eestlasi on teada üksikuid ja needki saksastusid peagi. 19.sajandi teiseks pooleks saavutati tänu rahvakoolidele maarahva seas täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-line kirjutamisoskus. Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust, küll aga nõudsid nad võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Ilmuma hakkasid ajalehed: ,,Perno Postimees", hiljem ,,Eesti Postimees", ,,Sakala". 1865.aastal loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu, mis kasvatas
selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. (1765) Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari.
ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse lõigu piiblist, andis see talle õiguse astuda kirikliku kohtu ette. Kirjaoskuse areng Euroopas
1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, põhiliselt mängiti seal tema enda kirjutatud näidendeid. Rahvaharidus sai Põhjasõja ajal kõvasti kannatada, koolide arv kahanes ning õpetajatest oli puudus. Koos ainelise olukorra paranemisega hakkas aga olukord paranema ning õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast, kirjutamisoskus oli aga veel endiselt haruldane. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vene ajal olu väga suureks alustalaks Rootsi ajal loodud ideed ja korraldused. Luteri uks jäi endiselt püsima, seda küll Vene õigeusu kiriku kõrval. Vene ajal hakkasid levima uuenduslikud usuvoolud. Haridus edendamine oli tähtsalt kohal mõlemal perioodil ja oluliseks peeti lugemisoskust.
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile
19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest
kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Aleksandrikooli liikumine eesmärgiks oli kõrgema eestikeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (Jaan Adamson, Hans Wühner); raha koguti annetustega; kooli pidi tulema Põltsamaale; loodi komiteed. Eesmärki ei suudetud täita; suleti komiteed, raha paigutati riigikassasse, 1888.a. avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Seltsiliikumine aitas rahvuslike ideede levikule oluliselt kaasa; Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Millised tiitlid olid Karl Suurel? Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik
Pärast mõnda aega sellist ühiskonda kujundas ümber inimeste elu ning paljud inimesed kolisid maalt linna. Nende inimeste elu paranes, keskmine eluiga suurenes, samuti ka vähenes väikelaste suremus. Rajati palju transpordivõimalusi, nagu näiteks raudteid, uusi kanaleid, veeteedele ilmusid aurikud ning lõpuks hakati ka autosid tootma. Samuti Paranes hariduse saamine ning väga paljudel inimestel oli juba lugemis- ja kirjutamisoskus. Seda suurendasid raamatute trükiarvu suurendamine, ajakirjanduse laiem levik ning ühiskondliku tähtsuse tõus. Ajakirjandus lõi avaliku arvamuse, mida poliitikud pidid üha rohkem arvestama. Kokkuvõtteks ütle, et Euroopa ja muu maailma ajalugu on väga huvitav, põnev ja hariv. Mul on sellest väga hea meel teada ning loodan, et seda on ka paljudel teistel. Ma arvan, et inimestel on hea teada, kuidas nad on praegu nii kaugele oma arengus üldse jõudnud ning mis
hääldusaluse. Suulisele kursuse kaudu kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui osaoskuste järjekord on samasugune kui I kooliastmes. 21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne. 22. Otsene ja kaudne vigade parandamine. Vigade parandamine: otsene ja kaudne; - tuleb õige sõnastus ette näidata,
arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid
teaduskeskusi. 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond, mis hiljem jagunes kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika- loodusteeaduskonnaks. 2. Kas 19.sajandil oli lastel kooliskaimine kohustuslik? Too näteid. Jah. Alates 19.saj keskpaigast hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. Esiteks kehtestati see Pilistvere kihelkonnas, hiljem üle Eesti. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. 3.Millega läksid ajalukku? 1. Lilli Suburg- Avas mitmeid koole, “Perno postimehe” toimetaja, naisõiguslane. 2. Hugo Treffner- Asutas Hugo Treffneri gümnaasiumi 3. Eduard Ahrens- Kirikukeele uuendaja, avaldas eesti keele grammatika. 4. Kristjan Jaak Peterson- esimene Eesti luuletaja. Nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse omapära, pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 5
kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis vaid neile 7-12 aastastele, kes polnud kodus lugemist selgeks saanud. Miinimumnõuded: · Iseseisev piibli lugemine · Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest
· 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus
Peeti ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) ja mujal. Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu" Kirjaoskuse areng 3 Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Eredamaks sündmuseks Põhjasõja järel oli eestikeelse piibli ilmumine vennastekoguduste abiga.Selle toimetas trükki Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti murdes. Hiljem sai põhjaeesti murre eesti kirjakeele aluseks. Maal ja linnades asutati kirikukoole, et rahvas saaks lugema õppida. Kirikukirjandusel, eriti
Keskajaks olid juudid terves Euroopas laiali. Siingi oli esimene põhikasvatajaks perekond oma kindlate rituaalide ja traditsioonidega. Teine tugev kasvatuslik institutsioon oli sünagoog ja rabide õpetus ning kontroll kogukonna üle. Järgmisena institutsioonina oli kool ehk heder, mis rajati sünagoogi kõrvale ja mis olid puhtõpetuslikud asutused. Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga
Keskajaks olid juudid terves Euroopas laiali. Siingi oli esimene põhikasvatajaks perekond oma kindlate rituaalide ja traditsioonidega. Teine tugev kasvatuslik institutsioon oli sünagoog ja rabide õpetus ning kontroll kogukonna üle. Järgmisena institutsioonina oli kool ehk heder, mis rajati sünagoogi kõrvale ja mis olid puhtõpetuslikud asutused. Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga
Sai alguse piltkirjast, kuid märgid hakkasid mitmesuguseid mõisteid tähendama häälikuid Kiilkiri oli mõiste ja silpkirja kombinatsioon Palju kaashäälikuid, Kiilkiri tegi aja jooksul läbi tuntava arengu Täishäälikud vaid muutelõppude näitajana 22 kaashäälikust koosnev tähestik see oli hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks senisest rohkematele 20. Kes olid Hetiidid? Millal ja Kus elasid? Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele Pealinn oli Hattusa Umbes 1700 aastat eKr rajasid hetiidid võimsa riigi, mille piirid ulatusid peagi Musta mere ranikult Vahemereni.
igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent.
Ta tegeles tervete ja puuetega lastega, kasutades samu meetodeid. 1909. aastal avati seminar, mis valmistas õpetajaid ette Montessori meetodi järgi. Montessori avastas, et · lastele meeldib tegevust korrata; · lapsed armastavad korda; · lapsed tahavad mänguasju, mida nad saavad ise luua; · väikestele lastele meeldib vaikus; · lastele meeldib viisakalt käituda; · lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema · lugemis- ja kirjutamisoskus tekivad loomuliku jätkena igapäevasele keelekasutamisele · lapse areng on hüppeline (Tuulik, 2001:183-184). M. Montessori töötas välja lapse arengu teooria. Inimese areng jaguneb arenguastmeteks. Nende etappide mehhanism on iga lapse sees ja väga individuaalne. Neid arenguastmeid on neli: 0 6 aastat (kriitiline), 6 12 aastat (tasakaalustav), 12 18 aastat (kriitiline), 18 24 aastat (tasakaalustav). Kasvataja saab last aidata ainult siis, kui ta tunneb neid seadusi ja
Tertsiaarne sektor teenindus, kasvab palju Kvaternaarne sektor infoühiskond, tekkimisjärgus Agraarühiskond põllumajandus, tehnikat ei tuntud, kui 18.sajand Industriaalühiskond tööstus, 18-20.sajand Infoühiskond alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde
erinevate harjutustega. Selle tulemusel hakati paljudes lasteaedades pöörama tähelepanu lugemisvalmiduse kujundamisele. Töötati väja kooliks ettevalmistavaid programme. Süstemaatiline lugemisoksuse kujundamine algas alles koolis ja varem ei tohtinud seda õpetada. Vnemate kohustus oli õpetaja tegevuse toetamine. Lapsevanematelt paluti , et nad ei õpetaks lapsi lugema enne kooli algust, et lapsed valesti ei õpiks. 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria Arvati , et lugemis- ja kirjutamisoskus ei kujune lahus lapse muust arengust. Mõisteti , et lugemisoskuse areng on pidev protsess, milles on laps ise aktiivne tegutseja. Märgati, et selles protsessis on keskne roll perekonnal ja kasvukeskonnal ning eeldati, et need pakuvad lapsele lugemiskogemusi ning äratavad huvi.Sellest lähtuvalt hakkas välja kujunema lugema õpetamise uudne käsitlus. Lasteaedades soovitati luua keeleliselt rikkad õpikeskkonnad.
7.Eesti linnadest kuulus Hansa Linnade Liitu: · 1914 · Rakvere · 1918 või 1917 · Pärnu · Võru 21.Seitsme rüütlivooruse hulka ei kuulunud: 8.Kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu" (1425-1446) · Male-ja kabemänguoskus asutaja oli: · Lugmis- ja kirjutamisoskus · Johann Bernhard Basedow · Luuletamise ja laulmise oskus · Johann Heinrich Pestalozz · Vittorino da Feltre 22. Rüütliakadeemias harrastatud harjutus ,,voltizeerimine" tähendas: 9.Jesuiidid ei pidanud sobivaks kehaliseks · Hobuse kõrval jooksmist harjutuseks · Puust hobusel võimlemist · Jooksmist
14 saj.- arendasid portugallased karavelli. 13-14 saj.- levis paber 1440.a- leiutas Johann Gutenberg trükikunsti 1. Võimaldasid panna erinevaid masinaid liikuma ja valmistada tööriistu ja relvi. 2.Jalaväe tähtus suurenes ja ratsaväe tähtus vähenes. Tulirelvad hakkasid välja tõrjuma vanu ambe ja kiviheitemasinaid. 3.Kompass,ladina puri, karavell 4.Hakati leiutama senisest rohkem raamatuid ja ohustuslik oli kõigil läbi lugeda piibel. Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus. 31. manufaktuur- käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised palgatööline- inimene kes töötab teise heaks ja saab selle eest palka tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda. raharent- raha mida pidid talupojad feodaalidele maksma.
Igapäevase interneti kasutajana ei pane ma aga neid miinuseid üldse tähelegi. Ka minu toakaaslne ütles, et: ,,Aga internetil ei olgegi ju miinuseid." Ju ongi nii, et enne kui sinuga midagi konkreetset halba internetis juhtunud ei ole, tundub et internet on üdini hea. Sest tegelikult ju need miinused puudutavad enamasti väikest osa interneti kasutajatest. Ja miinused ilmnevad just peale pikaajalist kasutamist, mitte päevapealt. Näiteks tervise hädad, sõltuvus, kirjutamisoskus jne. Ja internet on alles viimaste aastakümnete leiutis ja on alles lapsekingades ning võibolla suudetakse osa miinuseid tuevikus ära likvideerida. Samas ei saa ka kindel olla, et neid juurde ei tule. Seda kõike aga näitab aeg. Iga asi ei saagi olla üdinist hea, sama on ka internetiga, millel on omad head ja vead. Ning see, kas interneti kasutades tulevad esile tema plussid või miinused, sõltub eelkõige selle kasutajast.
talupoegadele lihtsamalt kui kirjutama õppimine, mis hakkas neile õige vaevaliselt külge. Näiteks kirjutas Kanepi ringkonna hernhuutlaste juht Köningseer, et ,,kirjutamine on peaaegu kõigile velistele säärane raske töö, et nad meelsamini reht peksaks ja teeksid kõige raskemat tööd, kui et kirjutaksid, sest ükski nendest pole seda oma nooruses õppinud, vaid pärast ärkamist on nad õppinud lugema ja osalt ka kirjutama.31 Juhtide jaoks oli aga eestlaste kirjutamisoskus oluline, seda eelkõige üldpäeviku koostamisel, mis saadeti Hernhuti. See üldpäevik või aastaaruanne sisaldas paljuski ringkonnajuhi tegevuskava, tähelepanekuid ja soove, kuid ühtlasi lisati sinna ka oma abilistelt saadud informatsiooni. Need abilised pärinesid talurahva keskelt ning seega peegeldasid nende tekstid täpsemalt selle elujärge. Ametisse seati kirjutajad, kes pidid informatsiooni ülesse märkima ja veliste koosolekutel räägitut ning tehtud kirjeldama. 32 Ringkonnajuhid
annaabi.ee 
