1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid
Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta 1,7 4,8 Üle 65-aastaseid 18,00% 2,60% Kirjaoskajaid 99,80% 76,00% Samal ajal on Tsaadis meestest kirjaoskajaid 40.8% ja naisi, kes kirjutada oskavad kõigest 12.8%. See on väga madal näitaja. Musta Aafrika rahvastiku kesised elutingimused on põhjustatud ebasoodsatest looduslikest teguritest, ajaloolistest sündmustest (koloniseerimine), paljudest levivatest haigustest ja viirustest (malaaria, HIV jms), inimeste rohkusest. Kuna paljud Aafrika riigid jäävad isemajandamisega hätta,
kui seda olenes Egiptuse elanik . Nad olid majanduslikult vabamad ning tõenäoliselt võisid teenida ka sõjaväes (mis oli näiteks Egiptuses täiesti eraldiseisev hierarhiline klass) . Samuti on väga tõenäoline, et nad võisid osaleda sõjaväe kokkusaamistel ning sel moel mingil määral mõjutada ka tähtsamate ning vähem-tähtsamate riigiküsimuste lahendumist. Kindlasti peab ära märkima ka selle, et kõikjal soosis riik kirjaoskajaid, sest kirjaoskuse laiem levimine toimus alles umbes 1000 eKr, siis kui kasutusele tuli foiniikia tähestik, mis võimaldas kirjaoskust kergemini omandada. Enne seda oli kirjaõpetus selge vaid väga väikesel protsendil linnaelanikkonnast. Nendeks võis saada enemasti iga tavaline talupoeg ning kui oli selleks kord juba saadud, oli järgnevatel generatsioonidel tulevik hoopis helgem, sest amet oli pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks
vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. RÄNDED: Ülekaalus on väljaränded 17 Rännatakse põhiliselt
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab
Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi OECD Maailm 2007 0.885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0
Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike seas oli tunduvalt suurem osa kirjaoskajaid, kui maal. Võrreldes varakeskajaga tõusis linnade tähtsus feodaalajastul suures mahus. Tänu vajadusele vahetada eksootilist kaupa teiste rahvastega, koguneti keskustesse, kus toimus oluline protsess inimkonna arengul. Linnades tekkis rahandus, pandi rõhku kirjaoskusele ja haridusele. Linnad olid tunduvalt kõrgemalt arenenud, kui maapiirkonnad. Ka talupoegade elus mängisid linnad olulist rolli.
tsentraliseerituse ja detailse sisemise korralduse taset. Ühiskond oli märksa vähem reguleeritud. Egiptuses arenes piltkirjas välja hieroglüüfi kiri. Igapäevased teated panti kirja papüürusele, tähtsamad teated raiuti savitahvlitele. Egiptuses ei olnud kirjaoskus eriti levinud, ainult 1 protsent rahvast omandas selle. Mesopotaamias arenes piltkirjast välja kiilkiri ning seda kirjutati savitahvlite peale. Mesopotaamias oli rohkem kirjaoskajaid, kui Egiptuses. Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias olid astmiktemplid ehk tsikuraat. Selle ees oli siseõu, kuhu pääsesid ka tavainimesed. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mõlemas kohas ei pääsenud tavainimesed templite sisse, ainult preetrid käisid seal.
· 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed · ainsaks usu tõdede aluseks on piibel. Oluline on mida loeb, mitte mida kuuleb · al. 16 saj. Rohkem kirjaoskajaid. · Luterism muutub populaarseks · talupoegi õpetatakse · õpetada tuleb nii poisse kui tüdrukuid · patte saab andeks anda vaid jumal, mitte kirikuõpetaja · suleti kõik kloostrid · tänu sellele oskavad eestlased lugeda ja kirjutada
Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele?
See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika. Sarnaneb varakristlike basiilikatega. Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng. 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus.
· VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse Sarkofaag suur kivist kirst, polsemeeritud surnukeha koht. Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia
· Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma normandis hertsogiriigiks.rollo pidi vasttasuks kaitsma prantsusmaad teiste viikingite rüüste retkede eest. · Varakeskaega nim. Tsivilisatsiooni allakäigu ajaks kuna riiki ei olnud,raha liikus vähe või ei olnudki ja kirjaoskajaid oli vähe(mungad) · Naturaalmajandusmille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool.saratseenid- araablased.rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle
käsitöölised, kirjutajad ja talupojad. Orjade osa oli teisejärguline. Seevastu Mesopotaamias ei samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid. Peamine kirjutusmaterjal oli papüürus. Kirja keerukuse tõttu oli aga kirjaoskuse omandamine vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Tähtsaimad jumalad, keda Egiptuses kummardati ning kuningavõimuga seostati, olid Amon-Ra, Horos, Osiris ja Seth. Väga oluline oli mumifitseerimine see pidi tagama surmajärgse elu
· 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased · Aastas saabub peamiselt 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist · Etnilised grupid: valged 53,7%, mulatid 38,5%, mustad 6,2%, muud (jaapanlased, araablased) 0,9%, liigitamatud 0,7% 4 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAT · Kirjaoskajaid 88,6% · Sündimus 21% · Suremus 6% RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID, MILLEGA RIIK ON SEOTUD · Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni, mis on 1991 aastal loodud Lõuna- Ameerika ühisturg · Ühinenud Rahvaste Organistasioon, ühines 1945 · Jalgpalli maailmaorganisatsioon FIFA · Skautide Maailmaorganisatsioon RIIGI PEAMISED SISSETULEKUALLIKAD · Import riis, nafta, gaas, süsi · Eksport suhkur, mais,
aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt-Koelli katekismus, mis ilmus alles 1535. aastal.
Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi, ja maailma
Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika.
majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke
vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu. Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamai kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamias arenes kiilkiri, mis vajutati savitahvlitele. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias kirjaoskajaid rohkem, kuna Egiptuse hieroglüüfkirja oli küllaltki raske õppida, see võis võtta kuni 5 aastat. Mesopotaamias aitas kirjaoskuse levikule kaasa ka kooliharidus, mis eksisteeris ka egiptuses. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses paiknesid koolid tavaliselt templite läheduses ja olid preestrite hoole all. Peale kirjutamise õpiti koolis näiteks ka matemaatikat. Egiptuse teadus oli seevastu praktilise suunitlusega. Näiteks arstiteadus ja geomeetria, mida oli vaja teada näiteks ehituskunstis
Google earth: palju elamupiirkondi. tööstusetaolised ehitised. tihedalt asustatud loodus Farmid Lennujaam Arenguruum Jõukus tööpuudus mässud tihe asustus kuritegevus pagulus transpordi puudus vaesus meditsiini asutuste puudus keskkonnasaaste(prügi, heitgaas jms.) KeskAafrika Vabariik kuulub maailma kõige vaesemate riikide hulka. Rahvastiku keskmine vanus on 19 aastat ja keskmine eluea pikkus 50 aastat. Kirjaoskajaid on täiskasvanute hulgas 48,6% (meestest 64,8% ja naistest 33,5%). Riigi metsaaladel elab veel umbes 15000 pügmeed, kes on kütid ja korilased ning elavad tänapäeval ikka samamoodi nagu tuhandeid aastaid tagasi. Keiser Bokassa ajal oli kord majas. Riigi pealinnas Banguis nakkusi levitavad kerjused korjati kokku, laaditi lennukile ja visati lennukilt Ubangi jõkke. KeskAafrika Vabariik kuulub maailma 10 vähimkülastatava riigi hulka. http://wiki.gomaailm
välismaale. Tänu sellistele võimalustele näevad noored elu..saavad tutvuda erinevate võimalustega,mida eri riigid pakuvad ja loomulikult on see praktika keelele. 19. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage Malawi kohta antud infot. + Rahvaarv 11,4 miljonit + Keskmine asustustihedus 96 inimest km2 + Hõive põllumajanduses 90% + Haritavat maad 22% riigi territooriumist + Mets katab 27% riigi territooriumist + Linnarahvastik 16% + Kirjaoskajaid 63% täiskasvanutest ? Sündimus 43% + HIV nakatanuid/AIDSi heigestunuid 940 tuhat ? Üks arst 68481 inimese kohta http://wiki.gomaailm.ee/wiki/malawi/ http://en.wikipedia.org/wiki/Malawi 20. Valige antud faktidest neli,mis näitavad,et Malawi on arengumaa. Selgitage, kuidas need faktid iseloomustavad Malawi madalat arengutaset. a) HIV nakatanuid/AIDSi heigestunuid 940 tuhat. · Arstiabi ja meditdiin on põhimõtteliselt olematu ja maksab meeletult kohalike
Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite.Kiri ja haridus-Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus-Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas
4. 99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid. 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt. Rwanda on Aafrika tihedaima asutusega riik ( keskmine asutustihedus 334 in/km2). Usklikest 56,5% katoliiklased, 26% protsetandid, 11% adventistid ja 5% muslimid, on ka hõimuusklikke. Kirjaoskajaid on umbes 2/3 täiskasvanud ruandalastest. 5. Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on
korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid Hieroglüüfid meenutavad piltkirja, kasutusel oli ligi 1000 tükki, kirjaoskajaid polnud palju, kui kiri oli selge, oli hea elu peaaegu, et garanteeritud Papüürus oli kasutusel kirjutusmaterjalina, kasutati pilliroolaadset säsi Niiluse äärest, sinna peale maaliti pintsliga ja keerati rulli Tähtsamad jumalad olid Ra (päike), Anubis (surm), Thot (tarkus), Osiris, Isis, Horos Karnak ja Luxor olid tähtsamad templid, pidustuste ajal toodi Karnakist Ra kuju ja viidi Luxori templisse Polüteism mitu jumalat Monoteism üks jumal
rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega. Keskaeg · Periood kestis u 10saj Iseloomulik Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe. Gregoriuse laul e gregoriuse koraal · Nim. Saanud paavt Gregorius Suure järgi. · Üldnimetus lauldud laulud · Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist Katoliku kirik- läänekirik Katoliku kiriku liturgia Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord.
RAHVASTIK: Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3 keelerühma: Andides olid tsibtsad, kesk-ja idarannikul kariibid ning lääne-Venezuelas aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes
venestusreformid Nikolai II – võimul olnud viimane Romanov -> vähemusrahvaste tagakiusamine, Rasputini mõju all Tööstuse teke *1861 – pärisorjuse kaotamine -> tööstuse tõus 19. sajandi II poolel *Tööstus koondub impeeriumi lääneossa (Peterburg, Riia, Tallinn) *Hiigelettevõtted üle 1000 töölisega *Suur osa väliskapitalil Vene eripärad *Venelastest õigeusklikke 95%, neist kirjaoskajaid 19% -> tööstus koondub luterliku usu mõjupiirkonda *Suurprojektid: raudtee-ehituses Suur-Siberi magistraal -> Vene-Jaapani sõda 1904 Vene-Jaapani *Jaanuar 1904 – august 1905 *Põhjus: Mandžuuria ja Korea jagamine *Jaapan vallutab Port Arturi ja võidab 1905 veebruaris Mukdeni lahingu *Kokku hukkus 400 000 vene sõdurit 1905. a. revolutsioon *09.01.1905 Verine pühapäev (150 000 Talvepalee juurde) -> tulistamine -> 1000
Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan Köleri poolt. Aastal. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud.Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi
48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panzabi keelt, 12% sindhi keelt, 10% seraikit (on käsitletud ka kui pandzabi keele murret), 8% pustu (pastu), 8% urdu, 3% belutsi (balochi), 2% hindko ja 1% brahui keelt. Sindhai, putsu, pandzabi ja belutsi keel on piirkondlikud keeled. Urdu keel on aga Pakistani riigikeel ja ühtlasi rahvastevaheline suhtluskeel. Inglise keel on eelkõige eliidi ja enamiku valitsusasutuste töökeel ning kasutusel ka enamiku ülikoolides. Kirjaoskajaid on 49%, naistest 26% (2003). Belutsistanis ja Loodepiiriprovintsis on kirjaoskajaid naisi ainult 3-8%. Sindhid, kes elavad ja harivad põldu riigi lõunaosas on rikkalike kirjandus- ja muusikatraditsioonidega rahvas. Riigis valitsev tugev islami mõju takistab naistel hariduse omandamist . Afganistanist oli 2005. aastaks Pakistani sõjapakku läinud üle 3 miljoni inimese. Kellest 83% kavatsesid sinna püsivalt elama asuda. Pakistan on väga kiiresti kasvava rahvastikuga riik:
13 Imikusuremus ja IAI ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Keskmine oodatav eluiga ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Millised väited iseloomustavad arenenud riiki ( infoajastu riiki)? a)eeldatav keskmine eluiga on 53 aastat b)73% rahvastikust on hõivatud teeninduses c)tööd tehakse peamiselt käsitsi d)SKT ühe inimese kohta on 16 520 USD e)kirjaoskajaid on 99% f)peamisteks tootmisüksusteks on farmid 16 Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid
Kuna Eestis polnud just eriti kiita köstrite arvukusega, asutas Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal omanimelise seminari, kus ta hakkas välja õpetama eestikeelseid koolmeistreid ning köstreid. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaule ja rehkendamist, õpilasteks olid talupojad. Kokku õpetas ta 160 talupoega ning neist 50 sai koolmeister. Forseliust võib pidada siinse hariduse rajajaks, sest hiljem rajati igasse kihelkonda kool ning Põhjasõja alguseks oli juba kirjaoskajaid tuhandetes. Lisaks sellele rajati veel Rootsi ajal Gustav II Adolf pool 1630.aastal Tartusse Gümnaasium, mis aastal 1632 muudeti ülikooliks. Samal ajal rajas ta ka Tallinnasse kooli. Nagu ka usu poole pealt arenes ka haridus tol ajal väga palju Eestis, sest hakati õpetama lihtrahvast, neile rajati isegi koolid, et nad saaksid omandada hariduse algteadmisi. Varajasemal ajal oli see mõeldamatu, et talurahvas oskab lugeda või kirjutada.
babüloonia riigis, babüloni rippuvad aiad uus - babüloonia riigis, ehitatud nebukadnetsar II käsul. sarnasus rahvaharijad preestrid, tsivilisatsioonid tekkisid samal ajal, jumalad tähtsal kohal, piltkirjast välja arenenud kiri, kihistunud ühiskond, haridus peamiselt ülikkonnale, saavutused matemaatikas ja astronoomias, palju jumalaid. erinevus - egiptus / mesopotaamia kiri: hieroglüüf / kiilkiri, haridus: polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid / võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid: tavalised / astmiktemplid, teadmised: päikesekalender / kuukalender, kirjandus: lühiteosed, novellid, ,,sinuhe jutustus" / eeposed, ,,gilgames", teadus: geomeetria, arstiteadus / matemaatika, astroloogia, valitsemine: vaarao / kuningad, matmine: palsameerimine / ei
Hammurapi allutas Babüloni valitsejana enda alla kogu Mesopotaamia Mesopotaamia usk oli pragmaatiline, mis tähendab seda, et ta oli suunatud jumalate austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal ohverdamine ja tuleviku ennustamine Koolid asusid samuti templite jures ja olid preestrite hoole all. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias palju kirjaoskajaid. Mesopotaamia ilukirjanduse tähtsaim zanr oli kangelaseeposed. Kõige populaarsem kirjanduslik kangelane oli Gilgames kellest räägib ka maailma vanim eepos . Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned: 1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud 2 Astoloogia Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal. Kõige tähelepanuväärsemad saavutused olid matemaatika ja astroloogia vallas. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehitus kunst.
Rahvastik Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 Hõive Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. HURGHADA Ränded Ülekaalus on väljaränded 17
astronoomias, kuukalendri loomine. Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus: Sarnasused: * piltkirjast väljaarenenud kiri * tsivilisatsioon tekkis ümbes samal ajal * haridus peamiselt ülikkonnale * rahva harijateks preestrid * silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias * jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks * religioon igapäevaelus väga tähtis * kihistunud ühiskond Erinevused: EGIPTUS Kiri: Hieroglüüfkiri Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu Jumalad: Rohkem looma kujuga Templid: Tavalised templid Teadmised: Päikesekalender, lühiteosed, novellid, ''Sinuhe jutustus'' Teadus: Suured saavutused geomeetrias ja arstiteaduses Valitsemine: Vaaraod Matmine: Palsameerimine MESOPOTAAMIA Kiri: Kiilkiri Haridus: Haridust võimaldati rohkem, koolid templite juures Surmajärgsus: Ei usutud surmajärgsesse ellu Jumalad: Inimese moodi Templid: Tsikuraadid (astmiktemplid)
kirikusse muutus soodsamaks. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Vaimuelu kandev osa jäi ka Vene ajal luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas
Merovingide tähtsaim kunsti varamu on kirjakunst. Säilinud on pärgamendist käsikirjad kalligraafilises kirjas ja illustratsioonidega. Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat. Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne. Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel.(siseruum on kaheksatahuline ja välisring kuueteisttahuline.) Valitsevaks
aegamisi nende suhtumist. Kristlus levis skandinaavias käsikäes tugeva kunungavõimu rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste. Kiri ja kirjandus: Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu. Ruunikirja tunti rohkem linnades. Skandinaavia tähestikus oli vaid 16 tähte. Islandi sagaad kuuluvad euroopa kirjanduse kuulafondi. Nad pandi kirja 12. ja 13. sajandil, enne seda peeti neid meeles. Oli olemas ka luule.
Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aastat ja kirjaoskajaid on 57%. Imikusuremus on Nigeerias 13,34. Peamiselt on elanikkond hõivatud põllumajanduses 70%, sellele järgneb teenindus 20% ja tööstus 10%. Nigeeria on toorainemaa (arengumaa). Majandusorganisatsioonid Nigeeria kuulub RÜ, ECOWAS, AÜO, OIC ja OPEC. Nigeeria oli ECOWASi rahastaja ja mängis tähtsat rolli jõududes, mida kasutati kodusõja järgses Libeerias. Ta võttis endale juhtkoha Aafrika Ühisturu kavandamisel, talle kuulub ÜRO Julgeolekunõukogus üks ajutise liikme koht
maitse-eelistuste järjepidevus kogu viikingitajastu jooksul. Ajastu lõpul aga saabus koos üleminekuga ristiusku suur muudatus, mis tegi väravad võõrmõjudele valla. Kaheteistkümnendaks sajandiks oli ärja uude usku pöördunud Skandinaavia võtnud omaks lõunapoolsete maade romaani stiili ning liitus hoogsalt Euroopa kunsti ja tarbekunsti põhihoovusega. Ruunide saladused Suurem osa kirjaoskajaid rahvaid on pidanud kirjasõnas peituvat jõudu enesestmõistetavaks juba nii kaua, et see ei ära enam kelleski imestust, kuid viikingite jaoks säilisid ruunitähestikus alati mingisugused ürgse nõiakunsti jäljed. Ruunide päritolu on senimaani varjatud saladuslooriga, ehkki need olid kasutusel ka teiste germaani rahvaste juures ja juba palju sajandeid enne viikingiajastu algust. Viikingite puhul seisnes üks ruunide suuri eeliseid asjaolus, et need
ja muu teravili. Kasvatatakse ka suhkrupeeti, kartulit, lutserni ja ka üsna suurtes kogustes pirne ja õunu. Suur osa maast viinapuude all, millel on põllumajanduses suur osa. Suur osatähtsus on veinitootmisel. Palju on ka heinamaid ja talud tegelevad karjakasvatusega.Toodetakse piima,liha ja mune. Reeglina on majandid üsna väikesed, kuid samas leidub neid väga arvukalt. SKT p el kohta 27 095 $ iive -0,1% sündimus 0,9% suremus 1,1% Imikute suremus 0.4 % kirjaoskajaid 99,7% Transport Sloveeniat läbivad tähtsad liiklussooned.Mis ühendavad mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga. Kõigi suuremate linnade ja asulate vahel kurseerivad nii autobussid kui rongid. Lähisõiytudeks sobivad ka taksod. Eelistatakse eraautosid. Sloveenias on rongiliiklus. Tähtsamad linnad on raudteedega ühendatud. Raudteevõrk on vana, liiklus tihti aeglane j anii polegi sellel transpordi liigil enam kuigi palju soosijaid.
Tansaania 79,4 68 710 80 7 13 Itaalia 5,8 98 22 100 5 33 62 Rootsi 3,4 99 22 200 2 24 74 37 Millised väited iseloomustavad infoajastu riiki! a)eeldatav keskmine eluiga on 53 aastat b)73% rahvastikust on hõivatud teeninduses c)tööd tehakse peamiselt käsitsi d)SKT ühe inimese kohta on 16 520 USD e)kirjaoskajaid on 99% f)peamisteks tootmisüksusteks on farmid 38
õigusi. Kuna 17. saj. vaimsust juhtis peamiselt religioon, oli kirjatarkuse õpetamise põhiülesandeks rahva ette valmistamine vaimuliku kirjanuduse lugemiseks. 1686. a. kirikuseadus nägi ette, et pastoritel oleksid koguduste nimekirjad ja et nad teaksid, kui kaugele keegi oma usuõpetustükkidega jõudnud on. Usinasti tuli selle poole püüelda, et lapsed ja sulased lugema õpiksid ja oma silmaga näeksid, mida Jumal püha sõnaga öelnud on. Seal, kus kirjaoskajaid köstreid veel polnud, tuli nad ametisse panna. Ka pidi pastor lapsevanemaid veenma, et nad nõuaksid oma lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama. Eriti tuli jälgida gümnaasiumide ja linnakoolide tööd. Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli
Maa põhja ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Inkade ehitatud Machu Picchu varemlinn on üks maailmaimedest 1990.a toimus Peruus suur koolerapuhang, mis tõmbas turistide külastavuse väga alla Peruu turgudel müüakse delfiiniliha sea ja vasikaliha odava asendajana Paljudes linnades kehtib öine liikumiskeeld suure kuritegevuse tõttu Maailma 192 riigi hulgas on Peruu päevase kaloritarvituse järgi 180. kohal Kirjaoskajaid on 90,9%, mis on üllatav sellise vaese riigi kohta Prantsuse Guajaana Pealinn: Cayenne Rahvaarv: 221 500 Rahaühik: euro Riigikeel: prantsuse keel Pindala: 91000 km2 Majanduse tugevad küljed: Hästi arenenud kalatööstus Kullakaevandus Ehituspuidu tootmine Kasvatatakse banaani ja suhkrut Ökoturism on kasvav trend Majanduse nõrgad küljed: Vähe riigi sisest tootmist ja eksporti Põllumajandus on vähe arenenud
Herodotos arvab et loomi kasutatakse rohkem. Diodoros ütleb et talupojad tegelevad ise viljakoristusega. EGIPTUSE KUNST *Ra-päikesejumal ja sümboliks skarabeus *kardeti kasse *Osiris-surnujumal *kõik ei saanud jätkata hauataguses elus, kui süda on raske siis hing hävitati. *raske sarkofaagi kaas pidi kaitsma surnu keha ja hinge *u 3000a eKr hieroglüüfkiri *kivisse raiuti kujundeid paremalt vasakule v vastupidi, horisontaalselt või vertikaalselt. *kirjaoskajaid oli 1% elanikkonnast *õlad,selg-eestvaates ja jalad,käed,pea-külgvaates skulptuuril *zooantropomorfsed-linnu/looma peaga. Valdav osa jumalatest kujutati nii. *Austati püha härga Api'st. EGIPTUSE RELIGIOON JA KULTUUR 1)Võimalikud seosed Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel: Kirjaoskus levis vähe kuna peaaegu ainult rikastel oli võimalus koolis käia. Vaest rahvast oli palju rohkem kui rikast. Kirja õppimine nõudis palju aega.
Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise
oktoober 2008 Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 4 Hollandi kodanike keskmine oodatav eluiga (vt joonis 5) on 79,25 aastat (2008), kuid eestlastel tunduvalt madalam 72,56 aastat. Sündivuse protsent naise kohta on 1,66 (2008). HIV positiivseid on Hollandi rahvast 0,2% (2001), kuid Eestis on see arv tunduvamalt kõrgem 1,1%. Kirjaoskajaid on 99% (2003). Töötuid on 4,6% (2007), kuid Eestis 4,7% (Maailmafaktiraamat). 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Holland kuulub Maailma Kaubanduse Organisatsiooni (World Trade Organization) alates 1. jaanuarist 1995. aastast. Holland kuulub Euroopa Liitu ja on asutajaliige. Lisaks kuulub Holland ka Rahvusvahelisse Valuutafondi (International Monetary Fund). Hollandist on pärit väga palju rahvuvaheliselt tuntud firmad nagu näiteks Shell, Philips,
Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1
Nakkushaigustesse nakatumise oht on riigis väga suur. Toidu ja vee kaudu levivateks haigusteks on bakteriaalne kõhulahtisus, hepatiit A ja tüüfus. Samuti levivad malaaria, marutaud ja bilhartsioos. Suur enamus, 67 % elanikkonnast moodustavad kristlased, nendest 62% on Rooma Katoliku usku ja 5% on protestandid. 23% rahvastikust on põlisrahvaste usku ja 10% moodustavad moslemid. Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule
annaabi.ee 
