keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest
,,Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida ,,Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend ,,Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid
Tüdruku said vanemad, vend ja vanaema autoavariis surma said ja 18a. tüdruk jääb oma 21a. pool"venna"(surma saanud kasuisa poeg endisest abielust) ja 5a. kaksikutega omaette majja. Räägib kuidas ta tuleb nüüd toime kui kõik on kokkuvärisenud . Pool"vend" korraldab läbusid, mistõttu kaksikud võetakse neilt käest ära. Peategelane hakkab tarvitama alkohooli ja narkootikume. Narkootikumide tõttu vanglasse tüdruk , kes jutustab kirjanikule oma loo. Alex , keda ta koguaeg oli armastanud , abiellub.
ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus
Haridus ja töö • 1947.aastal omandas hariduse Kolumbia pealinnas Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega korrespondendina Itaalias ja Prantsusmaal, samal ajal õppis filmikunsti. Ajalehe kirjasaatjana külastas veel Šveitsi (Genfi) ja Nõukogude Liitu. • Marquez on eri aegadel töötanud ajakirjanikuna veel Kuubas, Venezuelas, Mehhikos ja Hispaanias. • Mehhiko on kirjanikule jäänud lemmikpaigaks, seal kirjutas ta filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975) • „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“ „Sada aastat üksildust“ • Buendiade suguvõsa ja Macondo küla või
Seega võib modernismi kujutada mõttediagrammina: Erich Maria Remarque (1898-1970) Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. Aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I. maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915
Võttis osa ka sõjategevusest, kus pettus väga. Teda häiris materialilistlik ebavõrdus. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming: hakkas varakult kirjutama päevikut, sellest ilmus romaanitriloogia- "Lapsepõlv", "Poisiiga" ja "Noorus". Kirjutab jutukogumiku "Sevastoopoli jutustused". 1869 ilmus "Sõda ja rahu"-tetraloogia. 1877 ilmus diloogia "Anna Karenina". 1899 "Ülestõusmine".
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks. Raamatud on väga vanad ja neid on kasutatud juba väga kaua nii ajaviiteks, kui ka hariduse omandamiseks, paljud kirjanikud kirjutavad raamatu selleks, et oma emotsioone väljendada. Raamat suudab olla siiski kirjanikule vaimseks toeks. Mida annab raamat inimesele vaimselt ja kuidas ta inimest toetab siiski? Raamat ei reeda kedagi ühelgi raskel hetkel. Alati saab raamatu peale loota. Raamat on alati olemas ja ta on koguaeg käepärast võtta. Sõbrad, kes on toeks, ei ole alati olemas just siis kui neid oleks vaja, aga raamat on kindel ta on ja jääb. Alati kui raamatut vajad võid ta võtta. Ta võib raskel hetkel toeks olla ja peletab igavust. Raamatut, kui tahad võid võtta ja kui enam ei
Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Tagasi Tartusse... Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17
sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna. Tuusula, Kivi ema koduküla, andis viimastel eluaastatel vaimuhaiguse all kannatanud kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38 aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna. Tema teosed "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" kuuluvad võrdväärselt "Kalevala" ja "Kanteletarega" Soome kirjanduse klassikasse. Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga "Bröllupdansen" ja lõppes 1871 näidendiga "Margareta". Esimesena mainitu
EDUARD VILDE 1865-1933 EDUARD VILDE Eesti esimene suur elukutseline kirjanik Fakte Eduard Vilde elust Sündis Virumaal, Simuna kihelkonnas 1865.a mõisa kupja perekonnas. Lapsepõlv möödus Muuga mõisas. Teda õpetas ja kasvatas ema, isa hoidis sellest kõrvale. Kirjaniku lapsepõlvekodu Muuga mõisas Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: “Kahe toaga lihtne korter, vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega ja kõige selle ümber metsad, kus meie marjul käisime.”
enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende pärast rõõmu tunda. Samas see näitab ka millised on inimesed ja kuidas inimesed arenevad. See on väga hea võimalus õppida tundma inimeste sisemaailma ja selle kaudu inimeste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi Paljud kirjanikud on kasutanud oma teostes ajaloolisi sündmusi. Näiteks juba antiikajal kirjutas Homerose eepose ,,Ilias" mis räägib trooja sõjast. Kirjanikule on see lihtsam kuna ei pea ise mingit uut sündmust välja mõtlema ja lugeja õpib lugedes ka natuke ajalugu. Samas see aitab lugejatel mõista miks inimesed käitusid ajalooliste sündmuste ajal nii nagu nad käitusid. Samas see näitab ka seda, kuidas need sündmused mõjutasid asjaosalisi ja milline oli nende elu hiljem. Väga suurt rolli mängib ka ajastu millal on raamatud kirjutatud. Näiteks 18. saj. lõpus ja 19. Saj. alguses kirjutatud teosed olid enamasti mõjutatud romantismist
vgistatakse. Vgistajalt HIV saades saab Kati oma vgistajaga saatusekaaslaseks ja veedab temaga rohkem aega kui oma boyfriendiga, keda ta ei usalda piisavalt, et rkida, mis teda vaevab. Ja siis htkki tahab Kati end ra tappa, sest ta neb, kui pahasti HIV-positiivsetest rgitakse ja leiab, et kige parem oleks parkimismaja katuselt alla hpata. Otsustusvimetu nagu ta on, mtleb ta viimasel hetkel mber, aga libisedes kukub ta sealt ikka alla, otse oma de silme all. Ksimus kirjanikule:*Kati tahtis end tappa. Kuidas suhtud suitsiidi? * Kati oli enesetapjalik, sest tal oli depressioon haigus. Kui inimene on depressioonis, siis ta ei mtle normaalselt, tal on ajus keemiline tasakaal valesti. Haige inimene tahab ikka oma piinu lpetada. Teismeeas on see kerge tulema ka puberteet on mnes mttes nagu haigus. Arvatavasti on kik inimesed melnud vhemalt korra enesetapule vi on see neil veel ees. Elu paneb kigile nkku, kigil lheb vahel halvasti. Paljudel kib kll mte
olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. Kaasaegsele lugejaskonnale on Cervantesel pakkuda nii mõndagi. Igaüks õpib igast raamatust midagi. Kahtlemata võib õppida Cervanteselt paljut, viimast on järginud paljud kirjanikud, miks mitte meie? Kui keskendume meie tuntud kirjanikule meenub 10. klassi õpilasel esimene teos, "Don Quijote". Kui see raamat on nii kuulus, miks otsida mujalt kui mitte sealt. Sellest raamatust võib igaüks õppida ajalugu, saada ettekujutuse tolleaegsest rüütlist ning tema elust. Samuti oleks huvitav võtta eeskuju rüütli Don Qujote kõnepruugist ning kasutada seda, kui lähed oma armastatu ette sõnu seadma. Eelkõige pakub aga Cervantes huumorit, huumorit ja nalja. Olen kindel, et nt "Don Quijote" lugedes saab naerda igaüks.
koda" ja ,,Rohtaed". Tema teostes domineerib mõte:"Iga jalatäis maad on kellegi jälg, iga peotäis mulda on kellegi käsi, mis pudenenud kellegi käest". Muuseum Tartus Tähtvere linnaosas Hermanni tänav 18 asub Ristikivi kunagine korter, mis on tehtud muuseumiks. See avati 16. oktoobril 1991.aastal. Muuseum tutvustab 1943. aastast alates paguluses elanud kirjaniku elu ja loomingut. Muuseum koosneb kolmest osast. Toas, milles Ristikivi elas, on ajastu mööbel, kirjanikule kuulunud raamatud ja esemed. Suur tuba tutvustab tema elu- ja loometeed. Kolmandas toas on väliseesti kirjanduse raamatukogu, mida saab kohapeal kasutada. See võimaldab tutvuda pagulaskirjandusega laiemalt. Muuseumist võib leida kirjutusmasinaid ja teisi töövahendeid. Helilindilt võib kuulata kirjniku häält. Muuseumis korraldatakse kirjanike loomingulisi õhtuid ja teisi kirjandus- ja kultuuriüritusi. Igal aastal Ristikivi sünnipäeval 16
mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Esimeses salmis lõi kirjanik pildi ärkavast maast kogu selle lihtsuses ja võlus. Teises salmis tõi sisse igatseva alatooni. Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma Sinuta!"
Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas oli tõlkimine kirjanikule Kaukaasias viibimise ajal *Tema meelest oli tõlkimine omamoodi puhkus Tammsaare tõlkes on ilmunud: *O.Wilde ,,Dorian Gray portree" *W.Scott ,,Ivanhoe" jne I Loomingu periood (1900-1908) *debüteeris 1900 a. jutustusega ,,Kilgivere Kustas" (esimene teos) *1900 jutustus ,,Ärakadunud poeg" *1901 jutustus ,,Mäetaguse vanad" *1902 võttis kasutusele pseodonüümi Tammsaare *1903- jutustus,,Noored ja vanad" II Loominguperiood (1908-1920) *1908- ,,Pikad sammud" *1909- ,,Noored hinged"
Onegini elu oli esialgu täis ajaveetmist salongides ning huvitavaid õhtuid sõprade seltsis. Ajapikku ta sellest aga tüdines ning süvenes kirjandusse. Lugedes ülevaateid ja Puskini kirjadest saadud vihjeid selgus, et ka Onegin oli mõttemaailma poolest dekabristidele üsna sarnane. Raamatus mitte ilmunud 10. Peatükk olevat kujutanud dekabristide liikumist. Paraku põletas kirjaik selle peatüki 1910. aastal arusaadavatel põhjustel. Raamatu tegevuskäik toimub kirjanikule tuttavates kohtades Peterburis, Moskvas ja mõisas. Nimetatud on nii tänavaid, maju ja restorane, mis on tuttavad ka selle ajastu lugejaskonnale. Näiteks ....................... ....................................................................... Teose tegevus ei toimu enam kaugetes eksootilistes paikades või mustlaaslagrites vaid eelpool nimetatud suurlinnades, millele on omistatud Mihhailovskojele iseloomulikke jooni. Tavaline on ka teose tundeaailm, millele koondus kogu tähelepanu.
Inimesigi sünnib uuesti. Nii loodus kui ka inimene on alatasa muutuv, aja arenedes muutub ka inimese ja looduse suhe, on vahel parem, vahel halvem. Mõnes mõttes kordub see sama ring aina uuesti ja uuesti ainult veidike erinevates varjundites. Muutusi sümboliseerib vesi. On ta vahel selge ja rahulik, vahel voolab kiirelt, vahel seisab, aurab, imendub maasse, sajab taevast. Nii on ka inimene alatasa muutuv kuid mitte kunagi päris kaduv. Lisaks kirjanikule kirjeldab autor palju ka kaht teist põhilist tegelast, Rullit ja Sihvkat. Mitte nii nagu kirjaniku puhul, ei näe me kasside siseelu vaid loeme sellest läbi jutustaja pilgu. Tegelikult ei saagi ükski inimene kassi mõttemaailma pääseda ning võib selle üle vaid juurelda ning võimalikke järeldusi välja pakkuda. Nii mõlemat kassipreilit kui ka teisi teose kasse on kirjeldatud väga üksikasjalikult. Autor
rajanud kodu endale ja oma perele. Sealt viibis ta eemal ainult viis aastat (19401945), mil Saksa vallutajad võimutsesid tema kodumaal. Undset elas pagulasena USAs, kus kirjutas natsismivastaseid artikleid ning avaldas ingliskeelse mälestusteraamatu ,,Õnnelikud päevad Norras". Looming Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid loriraamatuid" ja mitte piiblit esmajärjekorras. Tõrelejaks oli Äksi pastor, siitpeale sugenes poisi hinge vastum...
loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on Virve Osila luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt. Luulekogust:
ajakirjandust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikool Teosed Juba esikteoses võib märgata jooni, mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Sügisball Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball", milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. "Sügisball" 1979 Mati Unt Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja
See on teine põhjus: puhtalt loomise protsess arendab inimest, olenemata lõpptulemuse õnnestumisest või nurjumisest. Kuid miks ikkagi inimene peab tegelema loominguga? Põhjus ei seisne ainult lõpptulemuses endas, selle taga peitub midagi suuremat. Miks on nii, et mõnel konkreetsel indiviidil on see vajadus igapäevane, teisel ei teki loomisevajadust mitte kunagi? Kirjanik Rainer Maria Rilke on vastanud sellele küsimusele ühes kirjas noorele kirjanikule, kes saatis luuletajale- loomingut ja palus seda hinnata. „Mitte keegi ei saa Teile nõu anda, Teid aidata, mitte keegi. On ainult üksainus abinõu. Minge iseendasse. Uurige põhjust, mis paneb Teid kirjutama; vaadake järele, kas see on ajanud juured Teie südame sügavaimasse soppi, tunnistage endale, kas Te sureksite, kui Teil kirjutamine ära keelataks. Seda ennekõike: küsige endalt öö vaikseimal tunnil: kas ma pean kirjutama? Kaevuge sügavalt vastust otsides iseendasse
1911. aastal avastati Tammsaarel ootamatult tiisikus. XX sajandi esimesel poolel oli tegemist raskestiravitava haigusega, mis sagedamini lõppes surmaga. Tammsaare jättis pooleli ülikooli riigieksamid ning sõitis enda ravima venna Jüri Hanseni juurde Koitjärvele. Kuid haigusest õnnestus tal vabaneda alles pärast pooleteiseaastast ravireisi Kaukaasiasse. 1914. aastal tabas kirjanikku aga uus tõsine haigus: kaksteistsõrmiksoolendi haavand. Tartu Ülikolli kliinikumi kirurg ütles kirjanikule enne lõikust, et selle õnnestumine on 2-3%. Tammsaare jäi õnneliku protsendi sisse. Pärast operatsiooni elas Tammsaare kuni I Maailmasõja lõpuni venna juures Koitjärvel. Sõjale ja tervisehädadele lisaks elas Tammsaare sel ajal üle ka traagilise armastusloo, mille heiastusi võib leida romaanist ,,Kõrboja peremees". Just sel ajal küpses temas kirjanik, kelle romaanid vapustavad oma sügava elutunnetusega tänapäevani. Paljudele oma sõpradele ootamatult abiellus Tammsaare 1920
kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene
Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. 1907. aastal astus Anton Hansen Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonda. Ülikoolis õppimise ajal kuulus Tammsaare ka ainsasse poliitilise alatooniga organisatsiooni oma elu jooksul, üliõpilasseltsi "Ühendus", mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega. Tammsaarest sai "Ühenduse" kõneõhtutel üks keskne kuju, tema
mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17
prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi
Eduard Vilde. Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid
Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot Dadaism 1916 Zürichi kabarees Voltäer. Juht Tristan Tzara. Ei usu senisesse moraali,religiooni,ideaalidesse. Vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonnakoralduse vastu. Umbus. Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust
Vana Vestman , ehk Sandri naise isa ei olnud sellega kohe ültse rahul , et tema tütre mees on mingi liht labane kirjanik. Aga Sandri naine on oma Sandriga väga rahul ja õnnelik, ning Sander naudib oma tähelendu väga ja naudib oma tähelepanu väga. Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander ei taha teda väga aidata, nimelt oli Tiidule väga meeldima hakanud Vana Vestmani teine tütar, aga kuna Vestman ei oleks sellega elu sees nõus, et tema teine tütar peaks ka kirjanikule mehele minema. Tiit ähvardab Sandrit , et kui ta ei aita teda siis ta valikustab nende saladuse , et tema raamatu autor on tegelt Tiit, mitte Sander ise. Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre Tiidule naiseks annaks. Nad leppisid kokku , et Tiit peab ära ostma krundi mida Vana Vestman tahtis , et see kindlasti nende perre jääks ja kui Tiit selle ära ostab , siis on ta nõus
Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult peatus Moskvas, kes andis meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa.
Sõdurid muutuvad nagu tundeta robotiteks, kel pole hinge ega südant. Kuid kõik sellised ei ole. Leidub ka neid kelle tunded muutuvad suuremaks ning kelle lootus kasvab igapäev. Minu arvamus raamatust on hea. Kirjanik toob esile erinevaid näiteid, sündmusi ja tundeid, mida noored sõdurid läbi peavad elama. Raamat näitab inimestele, milline on tegelikkus ja mis väärtus on sõprusel. Karaktereid on hästi kirjeldatud ning iseloomustatud. Tänu kirjanikule saab kujutleda enda ees pilti kõigest sellest, mis raamatus kirjas..
rõõme ning raskusi. Kuna kirjanik viibis ise samuti lapsepõlves talus, siis ilmselt elas temagi läbi neid samu raskusi, mis köitsid teda kirjutama avameelselt maarahva läbielamistest. Aja möödudes kolis A.H.Tammsaare linna ning ka seda andis ta edasi romaanis ,,Tõde ja õigus" läbi Indreku, kes otsustas traditsioone rikkudes linna kooli minna, ning teha seda, mida ta südamest nautis. Iga teos on kirjanikule võimalus end välja elada ja paberile kirja panna seda, millest rääkida on keeruline. Kirjandusteoste kaudu aga saavadki lugejad osa kirjutaja mõttemaailmast ja elust, vahel ka ehk iseennastki sealt ära tundes. Õnnestunud kirjandusteost nautides võib lugeja end paremini mõistma hakata. Iga inimene loeb üldjoontes vaid neid raamatuid, mis talle mingil määral huvi pakuvad. Valik aga peegeldabki lugeja iseloomu ning eelistusi
Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn üliõpilasnovellide näol. Pärast operatsiooni elas Tammsaare küllalt kaua oma venna Jüri Hanseni juures Koitjärvel. See ligi kümne aasta pikkune aeg on kirjaniku Koitjärve-periood, mis andis tema loomingule eriti loodusmotiivide poolest olulisi mõjutusi. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes
aastal toimus eesti esimene kunstinäitus Tartus. Aastal 1913 avati teater ,,Estonia´´. Aasta hiljem tehti eesti esimene film ,, Karujaht Pärnumaal``. Aastal 1918 saavutas eesti riikliku iseseisvuse ning kaks aastat hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule. Samal aastal asustati ka Emakeel Selts. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Oskar Luts (1887-1953), kes kirjutas mitmeid tänapäeval hinnatuid raamatuid ja Marie Under (1883-1980), kes kirjutas palju luuletusi. Kirjanduslik stiil kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Veste humoristlik, följetonile lähedane. Ilukirjanduslik tekst käsitletakse mitmeid procbleeme. Iga lugeja tõlgendab tekste erinevalt. Näiteks romaanid, jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne. Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne.
Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas Oskary varjunime all, ,,Postimehes"kohmaka luuletusega ,,Elu". Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale. Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum
Samal ajal ilmusid ka "Suvi" I ja II (1918-1919) ning romantilis-sümbolistlikud jutustused "Kirjad Maariale" (1919) ja "Karavan" (1920). Oli lõppenud Oskar Lutsu rahutu apteekri amet, mis rikastas kirjaniku elukogemusi ja andis hiljem ainet mitmele mälestusraamatule. Alates 1921 aasta lõpust tegutses O. Luts vabakirjanikuna Tartus. Mõni päev enne "Kapsapea" esietendust alustas "Postimehe" raamatukauplusest võidukäiku "Kevade" I, mille trükikulude katmine oli valmistanud algajale kirjanikule tõsiseid raskusi. Laiemale üldsusele tundmatu autori jutustusese väljaandmisest ei tahtnud kirjastajad midagi kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava
tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded, mis kogu senise elu jooksul olid jäänud varjatuks, olgu siis tegu äkilise armastuse ja lähedaste väärtustamise, oma kaaskodanike abistamise või nördimuse, täieliku allaandmise ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele-
Järsku ilmus Viktor. Theo läks koju ja trepikojas nägi verd tilkumas. Joodik oli läbi klaasi kukkunud, esimene korter pani ukse kinni, teine kartis verd. Peeter kartis loomi, sest ta ei teadnud millised nad on. Eero kirjutas nelinurksetele paberitele mis olid enamasti valged, vahel kollakad. Luuletajad olid hullud ja seda tõestas kolleeg, kes varahommikul helistas talle ja ütle, et Eero on rahvakirjanikuks saanud, kuid siis ütles, et tegemist on naljaga ning ta oli juba 5le kirjanikule nii teinud. Luges terve peöva ning siis läks välja, kui tagasi tuli märkas, et kodus tuli põles, lootis et naine on tagasi tulnud, kuid tegelt jättis ise tule põlema. August nägi kassi ja sülitas 3 korda üle õla. Ta nägi oma aknast kuidas lapsed mängisid jalgpalli, armumisi jne. Oli rahvamalevas 1a. Ei talunud verd, joodikute ning kodutute haisu. Hoidis pudelitekotti käes, sest ei tahnud, et pudelid katki läheks nagu kunagi ühel mehel. Ei andnud mehele
avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul. Jõuluks 1936 elas kirjanik juba oma majas. ,,Kogutud teostest" jäi aga seoses riigipöördega ja ,,Noor-Eesti" kirjastuse likvideerimisega ilmumata 7 köidet. Saksa okupatsiooni ajal ilmus ,,Kevade" I osa kordustrükk uskumatus tiraazis 34 125 eksemplari, ning II osa 25 125 eksemplari. Sõja ajal oli raamat kindel vahetuskaup, millega isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna.
Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. 1907. aastal astus Anton Hansen Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonda. Ülikoolis õppimise ajal kuulus Tammsaare ka ainsasse poliitilise alatooniga organisatsiooni oma elu jooksul, üliõpilasseltsi "Ühendus", mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega. Tammsaarest sai "Ühenduse" kõneõhtutel üks keskne kuju, tema ilmumisega
Novellikogud: ,,Fantaasiapalu Callot' maneeris", ,,Serapioni vennad" Romaanid: ,,Kuradi eliksiir", ,,Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest", Kunstmuinastjutt: ,,Väike Zaches" · E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi", ,,Luuletusi". Ta töötas peamiselt ajalehtede toimetajana. Virginia Clemm oli Poe elus oluline, sest naine oli kirjanikule peamiseks inspiratsiooniks, elujõuks ja nii mõnigi teos on saanud ainest Virginiast. Töid iseloomustavad märksõnad on mitmekihiline ja kummaline. Tema looming on mõjutanud nt Dostojevskit, Tolstoid. Peetakse kaasaegse õudusjutu, sciencefictioni ja detektiivikirjanduse teerajajaks. · W. Scott rajas ajaloolise romaani. Ajaloolisele romaanile Euroopas pani aluse ,,Waverley". Tema romaanid jagatakse kahte tsüklisse: 1. Sotimaa minevikku käsitlevad teosed (17.18.
Selline nagu on Balzac ise, on ka ta tegelased. Kõigil neil on maailmavallutamiskihk. 24. Milline on Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses? Maupassant on 19. sajandi suurim novellist. 25. Mis teeb Maupassant'i novellid nauditavaks? Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 26. Nimeta kolm Maupassant'i romaani. 1),,Üks inimelu". 2)"BelAmi". 3)"MontOriol".
Mina arvan, et seda tunnevad arvatavasti paljud hukkamist ootavad patustajad, kes ei suuda uskuda, et peavad juba siit ilmast lahkuma. Ka Raskolnikov arvas, et leidis sellest tõe, mis suutis talle elamistahte tagasi tuua: ,,Ükskõik kuidas elada, ainult elada!" Inimesed, kes enesetappu sooritavad, sellele ei mõtle, kuna nad ei ole mitte teiste poolt surma mõistetud, vaid tahavad seda ise teha. Neil on veel valikuvõimalus, surmamõistetutel aga mitte. Mõeldes reaalsele elule ning Vene kirjanikule Tolstoile, oli ka tema mingis mõttes ellumõistetu. Mees hoidis nii enda kui ka võõraid talupoegi ning kaitses nende õigusi, kirjutas kriitilisi artikleid riigi korralduse kohta ning sai seetõttu võimude viha enda kaela. Ta mõisteti lindpriiks ja pandi kirikuvande alla ning seega puudusid tal põhimõtteliselt kõikvõimalikud õigused, kuid ta oli siiski ellu jäetud. Ta lihtsalt elas sellel ajal ilma eesmärkideta ning mõttetult tühjalt nagu ka Raskolnikov
Tema isa suri, kui ta oli vaid 11-aastane. Tema perekond jäi ilma sissetulekuta ning ta kolis koos ema ja vennaga St. Peterburi. 1783. aastal müüs ta raamatukaupmehele oma esimese komöödia. Krõlov püüdis mitmel korral alustada erinevaid kirjandusteemalisi ajakirju, kuid ei leidnud selles valdkonnas edu. Üks tema ajakirjadest, kus ta avaldas oma poliitilist arvamust, suleti peatselt tsensuuri tõttu. Laiemale ilmale sai ta tuntuks oma näidenditega. Autasusid tuli kirjanikule juba tema eluajal. Ivan Krõlov töötas 50 aastat oma elust raamatukoguhoidjana ja suri aastal 1844, olles selleks ajaks 75 aastat vana. Ivan Krõlovile on püstitatud ausammas. See asub St. Peterburis (vt. joon 2). Selles referaadis kirjeldame täpsemalt teda valmikirjanikuna. Joonis 1. Joonis 2. 4 IVAN KRÕLOVI SAAVUTUSED VALMIZANRI LEIDMINE
Seega oli Salomon kogunud elutarkust paljudel erinevatel ametitel. Kui mees oli kolmkümmend aastat vanaks saanud, üüris ta suvekorteri Tallinnasse. Välimuselt oli Vesipruul moekas ja väljapeetud. Ühel õhtul Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Vesipruul leidis purjus Tatika oma koduväravast. Arvanud, et Tatikas äkki talle oma eluloo hommikul jutustada tahab, tassis ta mehe ööseks enda juurde. Hommikul oli Jaan aga Vesipruuli peale hirmus pahane ja selle asemel, et kirjanikule oma lugu ära jutustada, kiskusid mehed aga hoopis riidu. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist vihkama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kõiksuguste võttedega kiusama, sest Vesipruul mürgitas ära Tatika koera. Pontu rikkus haukumisega nii Vesipruuli päevast kirjalembust, kui ka uneaega. Sellepeale loopis Jaan külarahvaga puuladvas kirjutanud
Dostojevski loomingule. Fjodor Dostojevski kuulsaima romaani "Kuritöö ja karistus" tõlkis 1929. aastal eesti keelde Anton Hansen-Tammsaare. 2003. aastal kirjastus Varrak üllitas Anna Dostojevskaja (18461918) mälestused kirjanikust. Nende autor oli kirjaniku teine naine, tema laste ema, lähim kaastööline ja tagatipuks ka mänedzher, selle sõna tänapäevases mõistes. Anna Dostojevskaja, kes oli oma mehest 25 aastat noorem, pühendas terve elu sellele, et luua kirjanikule võimalused loometööks, kaitsta teda tüütu välisilma eest, tagada perekonnas kindel tagala. Tema memuaaridest koorub välja armastuslugu, mis ei lõppenud abikaasa surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta. Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid
Kirjandusest on saamas pigem äriline looming. Tarbimine on vähenenud kõigis valdkondades, väljaarvatud eluks vajalik. Kirjandus aga kahjuks elu säilitamiseks vajalik pole ning seetõttu on kirjandus esimene koht, kus inimesed oma kokkuhoiupoliitikat rakendavad. Juba on tunda uue ajastu mõjusid. Paljud ajakirjad on lõpetanud oma töö ning need, mis on jäänud, võitlevad ellujäämise nimel iga päev. Eriti oluliseks on saamas kvaliteedi ning hinna suhe. Palju suurema tähtsuse omandab kirjanikule kirjutatava raamatu müügiedu. Kirjandus kui looming jääb alles ka tulevikus, kuid rahalise edu saavutamine on märksa raskem kui varem. Seda seetõttu, et esiteks on uue aja tarbija väga kriitiline ning nõuab ka raamatult palju enamat, kui lihtsalt banaalsust. Tänu sellele suureneb aga raamatu sisuline kvaliteet. Vaevalt, et igaüks kohe oma raamatu trükki laseb, kui ta just väga rikas pole. Kasumit teenivad, aga vaid need
annaabi.ee 
