Giovanni Boccaccio (16.juuni 1313 21. Detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga
Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi. Kõik detektiivi avastatud faktid peavad lugejale teada olema ja midagi ei tohi varjata. Ent ometi suudab ta lõpplahendusega üllatada ja lugeja ei suuda mõrtsukat ära arvata.
Iseseisev töö 1. Mida tähendab sõna drama? Drama tähistab tegevust, mille alla kuulusid nii traagilise kui ka koomilise tegevuse kujutamise viise. 2. Kuidas tekkis teatrikunst? Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10
BOCCACCIO Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana".
Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Lisaks veel Mary Westmacotti nime all mõned sentimentaalsed romaanid, mis ei saavutanud tähelepanu. Agatha Christie lõi hulga meeldejäävaid tegelaskujusid. Näiteks Hercule Poirot ja miss Jane Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Mõlemad karakterid on saavutanud väga suure menu ja tuntuse. Neist on tehtud filme ja seriaale. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi. Kõik detektiivi avastatud faktid peavad lugejale teada olema ja midagi ei tohi varjata. Ent ometi suudab ta lõpplahendusega üllatada ja lugeja ei suuda mõrtsukat ära arvata. Tema tuntuimaid teoseid: "Tuhkur hobune", "Kellad", "Paddington 16.50". Populaarsed olid ka tema kriminaalnäidendid: "10 neegrit", "Hiirelõks", "Süüdistuse tunnistaja".
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa
Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal. 3) Giovanni Boccaccio - Novell "Dekameron". 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi. Novelli kui kirjanduszanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab armastust ja elurõõmu. Teosed ei puuduta poliitikat ega religiooni. 4) Miguel de Cervantes - "Don Quijote". Hispaania poeet, romaani-ja näitekirjanik. Põhineb rüütliromaanil. Don Quijoteil on muusa, keda ei manita koradgi teoses kui relistliku inimest. Tal on paariline Sancho Panza. Üksteise vastandid.
renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane.
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud
ideaal(luuletaja), mõjutajaks taaselustunud Platoni filosoofia maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus reegel. 4)Boccaccio ,,Dekameron" ( 13491353)räägib 7 tütarlapsest ja 3 noormehest kes 1348 aastal puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d
maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist. Johannes Kepler - oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Galileo Galilei - oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees. Francesco Petrarca - oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Giovanni Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Lorenzo Valla oli itaalia humanist ja õigusteadlane. William Shakespeare - oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Martin Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
juuli 1304 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrahismiks. Luuletused "Laulude Raamat" Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus
seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks ei ole sugugi tulevastele põlvedele päheõppimiseks materjali koostada, vaid jääda meelde oma loominguga. Luulet on vaja tema arvates, kuna see õpetab ja harib. Vale on arusaam, et see on vaid igavuse peletamiseks.
1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli. ,,Don Quijote" Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjanduszanri romaani sündi. Tema avastuseks oli kaasaeg, teemaks utoopia, humanistliku müüdi hukkumine. Romaani lõpp on helge ja nukker. Unistuse ja reaalsuse kokkusobimatuse tunnetamisest tekkis uus kirjandus. Selle kõige olulisem zanr on romaan. William Shakespeare (1564-1616) 36 näidendit, SONETTE ( lõi inglise soneti). Looming jaguneb 3 kategooriasse: 1. komöödialooming: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu" jt. 2
Puuduvad intsidendid, stseenid. 4) need maalivad pealispinna, kuid kunagi ei lähe selle alla. 5) nende kangelased on kiretud. 13)Miks ja millal tekkis nn tõlkekirjanduse ajastu? Tekkis Meiji ajastul, mil peale pikka isolatsiooni pöörati pilgud väljapoole. Oli vaja ,,midagi uut" Tõlkimine laiendas sõnavara. Esimene tõlkeromaan ,,Robinson Crusoe", mis tõlgiti hollandi keelest. 14)Mida kujutas endast poliitiline romaan? Milline oli selle kirjanduszanri tekke taust? . Meiji ajastul tõusis poliitilise aktiivsuse tase, tekkis poliit.kirjandus. Esimene selline romaan ,,Jõkai karan", Toda Kindo. (ka kirjanik Shiba Shirõ). 15)Mille poolest oli eriline naturalism jaapani kirjanduses? Selle poolest, et olid selgelt silmapaistvad invidualismi otsingud. Seiukoht-¤kirjanduses peab teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu,triviaalne. Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai).
Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim
seiklus- ja fantastikaküllane. Dante Aligherie oli itaalia kirjanik,poeet ja poliitika tegelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tipp teos on ,,Jumalikk komöödia". Esimene eurooplane, kes keskaja järel söandas filosoofilisreligioosset teemat käsitledes kasutada ainuvalitseva ladina keele asemel rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest. Renessanssi draama
raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt omaseid tüüpjooni või omadusi, praegu aga antakse selle sõna all kolm erinevat tähendust: · Loomus või iseloom, omaduste kogum, mis eristab üht isikut, nähtust või gruppi teistest, s.o karakter psühholoogilises tähenduses. · Kirjandusteose tegelane, loo kangelane · Kirjanduszanri määratlus, mis tehnilise terminina tähistab eredatele tüüpidele rajatud teoseid. Karakterimõiste juurde kuulub ka kasvatustemaatika. Karakteri põhiomadused pole kaasasündinud, vaid kasvatuse, hariduse ja ümbruse poolt ,kujundatud. Karakterit saab kujundada, kasvatatada, treenida selline käsitlus langeb kokku ka Aristotelese eetose teooriaga. Karakteriavalduste hindamisel mängib suurt rolli teadmine, mida peetakse ühiskonnas positiivseks.
ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast! Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle:
Gorki kõneles ,,revolutsioonilisest romantismist" kunstis, kus kolhoosielu ja terasetehaste kujutamine polnud enam illustratiivne, vaid kajastab ,,helgetes toonides kangelaslikku tänapäeva". Goebbels kirjutas 1933. aastal, et Saksamaal peab kunst olema nii ,,romantiline, sentimentaalne" kui ka ,,tegelikkusele vastav". Tolle reziimi puhul tähendas see aga kultuurihorisondi teadlikku piiramist, ning üheainsa, üksluise ja konventsionaalse kunsti- ja kirjanduszanri soosimist. Kultuuripoliitika ei tähendanud kaugeltki mitte ainult sõda modernismiga! Vajalik oli defineerida poliitilselt vastuvõetava kultuuri sisu ning toetada kunstnikke, kes said ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist!
dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. c) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast! Voltaire filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks Voltaire ei uskunud inimese sünnipärast headust, vaid uskus, et maailma ja inimesi saab parandada hariduse teel.Unistas valgustatud valitsejast, kes teeb oma riigist õigluse riigi. Ta võitles sallivuse ja kodanliku avalikuse eest ja katoliku kiriku võimu vastu. Riigikorra
lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta
kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: i. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine ii. Printsiibi rakendumine iii. Printsiibi levimine iv. Printsiibi automatiseerumine. b. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? a. Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr
olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr
olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr
jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate
muutunud kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: (1) Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine (2) Printsiibi rakendumine (3) Printsiibi levimine (4) Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29.Mismoodi saab mudeldada euroopa kirjanduslugu? kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates
muutunud kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine 2. Printsiibi rakendamine 3. Printsiibi levimine 4. Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid?
Mäng · Ise meisterdatud mänguvahenditega loovmängu mitmekesistamine. Sügis talus Mina ja keskkond Vaatlus: · Sügistööd (kartuli võtmine, vilja koristamine). · Vana aja tööriistad. · Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). · Karaski küpsetamine (eelnevalt ahju vaatlus ning võrdlemine tänapäeva ahjudega). Keel ja kõne · Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu). · Tunneb ära muinasjutu kui kirjanduszanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib). · Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai
Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud. 11) Boccaccio ,,Dekameron" . Novelli mõiste Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste: Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. ,,Dekameron" Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise
kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik- Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiiktragöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525456 e.Kr), Sophoklese (496406 e.Kr), Euripidese (u 484406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (17491832), Friedrich Schiller (17591805), Bertolt Brecht (18981956), prantslane Victor Hugo (18021885). Eesti kirjanduse väljapaistvaim tragöödia on August Kitzbergi (18551927) "Libahunt". travestia koomilist efekti taotlev teos, mis põhineb alusteose
Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud. 12. Boccaccio ,,Dekameron" . Novelli mõiste Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. ,,Dekameron" Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk- Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta
uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel
romaan novellides, travestia romaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid
(värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud, sündmuste
annaabi.ee 
