Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust KOKKUVÕTE Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused Raamatu autor: Aleksei Tolstoi Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri ...
"Pea suu" Helga Nõu Pea tegelane Tiina 15-aastane, suur nina, pikk, väikesed silmad, õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad Huvitav ja üllatav Sven-Allan tegi kõike halba endale ise ja pani uskuma, et keegi teine teeb talle seda Tsitaadid "Noorus on ilus aeg" "Noorus ei ole ilus aeg" Hinnang Meile meeldis see raamat, sest see oli vä...
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere e...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigust" võib tinglikult pidada eesti rahva eeposeks. See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Ma...
H A R RY P O T T E R J A SURMA VÄGISED J.K.ROWLING Egerti Kiisk Christopher Tammesoo PEATEGELANE Harry Potter 17-aastane Võlur Välgunoolekujuline arm Prillid Julge, tark, abivalmis, heasüdamlik, aus Tumedapäine, sagris pea KÕRVALTEGELASED Ron Weasley Hermione Granger Punapäine, tedretäpid Väga tark Kleenuke Kohusetundlik ja Puhtavereline kangekaelne Harry parim sõber Vanemad on mugudest 6 õde-venda hambaarstid Harry parim sõbranna Armastab magusat Hermetic KÕRVALTEGELASED Severus Snape Lord Voldemort Mustad, rasvased juuksed ja Ema nõid, isa mugu kongus ninaga. Õppis musti jõude Nõiajookide õp...
August Mälk ,,Ranna jutud" 1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi
Ivan Orava mälestused Andrus Kivirähk Mart Linnas 12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv · Mäng- mäng ajalooliste isikutega · Anarhia- 1944. aasta segadus · Juhus- Siberi rongi avarii · Kombinatsioon- Päts koos oma rahvaga Põrgus · Tänan kuulamast! Küsimusi?
Lõpupidu Heli Künnapas Getriin Meister ja Anete Oja Peategelane • Raili 18-aastane Tark, sportlik, ilus Enesekindel, positiivne, püüdlik Õpib hästi, mängib korvpalli Kõrvaltegelased • Marcus • Roomet Esimene armastus Poiss-sõber Päevitunud, tumedapäine, sportlik Heledapäine Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend
3. Miljöö Ühel trööstitud maal, elab üks kummaline rahavas, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aastaringselt üks lõputu november. Kas miljöö on realistlik või kujutluslik? Kuidas ümbrus tegelasi mõjutab ja vastupidi? Arvan, et realistlik, kuid veidi ülepakutud. Eks mida sombusem ja hallim on ilm, seda mornimad on ka inimesed. Ja mida mornim on inimene, seda sombusem tundub ka ilm. 4. Tegelased (kes on peategelane, kes kõrvaltegelased. Kas tegelased on usutavad? Iseloomusta peategelast. Too välja mõned tema iseloomuomadused koos näidetega. Mis sulle temas meeldib/ei meeldi?) · Peategelane oli Rehepapp ehk rehe Sander- tark ja kaval ravitseja. Tema puhul meeldis mulle see, et ta oli alati valmis abistama, kui vaja, külarahva poolt austatud ja muidu muhe. Mis mulle ei meeldinud, seda on raskem välja
Olulisemad sündmused · Liisa-Ly põgenes kodust. · Liisa-Ly sai hääletades autode peale. · Liisa-Ly tutvus Mauri ja Raunoga. · Liisa-Ly sai Loviise vanaema Kristeli juurde tööle. · Liisa-Ly tutvus Andreiga. · Liisa-Ly läks Pärnusse koos Andreiga. · Liisa-Ly viidi koju. Tegelased · Peategelane: Liisa-Ly on 16-aastane tumedate juustega tüdruk, kes põgenes oma kodust ja otsib uusi seiklusi · Kõrvaltegelased: Maur Loviise Andrei Huvitav ja üllatav · Räägb tydrukust, kes tahab unustada halvad mälestused, tahab lihtsalt l6butseda, nautida elu ja olla vaba. · Ta soovib kogeda oma elu kõige meeldejäävamat suve. · Sõnavara oli vahel väga ropp ja kasutati palju slängi. Hinnang · Meile meeldis see raamat väga sellepärast, et see rääkis meievanusest tydrukust ja tema probleemidest. · Soovitame seda kõigile 14-16 aastastele
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜSI SKEEM I Sissejuhatus II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted;
10.04.2008 Minu pere ja muud loomad Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell(Gerry) Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro,Leslie,Margo,Larry,ema ja Roger. Lühikokkuvõte: Durrellide pere otsustas kolida Inglismaalt halva kliima pärast Korfu saarele elama. Esialgu asusid nad elama maasikaroosasse majja. Seal oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakti loodust uurima. Päeval, mil Larry teatas, et ta on kutsunud liiga palju külalisi, otsustati kolida suuremasse majja, mis oli tibukollane. Tibukollases majas tutvus Gerry palju loodusega, mis maja ümber oli. Tema õpetajaks oli seal Theodores
8.a klass Pea teema · Ann leidis ema päeviku · Ann oli emas väga pettunud · Ann põgenes kodust · Ann hakkas jooma ja suitsetama Sisu kokkuvõte · Tegevuskoht Reena suvila · Olulisemad sündmused: päeviku lugemine, kodust ära minemine · Tegevus algab sellest, kui Ann leiab enda ema päeviku Tegelased · Ann Kees 14-aastane, heledapäine, sõbralik, solvub kergesti, perekond ema ja kasuisa · Kõrvaltegelased : - Kätlin - Rita - Timo - Villem Huvitav ja üllatav · Ann ei suutnud uskuda, et ta ema oli talle kõik need aastad valetanud · Anni ema teadis koguaeg, kus Ann on · Sõnavara vahepeal ropp aga mitte koguaeg · Tsitaat Villem ütles Annile : "Miks sa arvad ,et on liiga hilja? Hilja on siis, kui suu mulda täis. Ja kas sa arvad, et ilma selle hullumajata siin oleksid sa üldse hakanud mõtlema nii nagu praegu? Juhuseid pole olemas
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse Põhjen...
17.01.2009 Surnud mehe temp Agatha Christie Peategelaseks on Hercule Poirot, kes oli kutsutud ühele peole korraldama mõrvajahti ja ühtlasi ka võitjatele auhindu kätte andma. Tähtsamad kõrvaltegelased on sir George, leedi Stubbs ja Ariadne Oliver. Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik
sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust vaid hingeelu, fumato(tehnika) udune tagataust, annab ruumilist sügavust, Madonna kaljukoopas( peategelane keskel, kõrvaltegelased ümber, moodustub kolmnurk), ´´ Pühaõhtu söömaaeg ´´ (Kristus teatab, et keegi 12 jüngrist annab ta ära, perspektiiv) Raffael - ´´ Ateena kool ´´(Platon, Aristoteles keskel, perspektiiv koondub keskele), ta oli range kompositsiooni jälgija, esimene kunstnik, kes kasutas ateljees abilisi: ´´ Madonna rohelus ´´ ( moodustub kolmnurk) SKULPTUUR Michelangelo - ´´ Taavet´´ ( mehelikum), 16. saj sai kunstlikust looja, ´´ Pieta ´´ (Kristus surnuna)
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" ...
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki.
jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas Koor Kommenteeriv Emotsionaalne Tegevustikku paremini lahtiseletav funktsioon Lüli legendi ja lavastuse vahel Juhib tegelaste mõttekäiku Suhtleb tegelase endiga kui nende sisemine südametunnistus või neutraalne kõrvaleksistents Saadik, Tark jm kõrvaltegelased Olemasolu eesmärk paljastada tõde aegade hämarusest Delfi oraakli ette määratud saatuse käekäigu rõhutamiseks Juhivad loo kulgu Teose mõte Otsene: Delfi oraakli ettekuulutused saatuse kohta tõesti vastavad tõele Kaudne: allegooria poliitilises perspektiivis (ka ühiskonna nn `põrandaalune kriitika' Küsimusi järelemõtlemiseks Kes oli Kreon? Kuidas pääses Oidipus troonile? Laios valitsejana milline ta oli?
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündm...
„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtm...
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vah...
vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku Kohi-Kaarel Anna Vadi Andres Vadi Kai Vapper Tänan kuulamast!
"Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell-Gerry Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro, Leslie, Margo, Larry, ema, Roger ja Theodores. Lühikokkuvõte: Durrellide pere tahtis minna Inglismaalt Korfu saarele minna, sest inglismaal oli halb ilm. Alguses läksid nad hotelli ja seal ei saanud pestagi, pärast nägid nad õues matuseid ja seal oli palju surnuid ja pere arvas, et see on hügieeni päras. Durrellide pere läks maja otsima ja kreeklased hakkasid nendega rääkima, lõpuks tuli Spiro ja ajas
Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid paneks ta mõnda tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne. -Peategelased: Anu, Mart ja Sipsik, Kõrvaltegelased: herilased, vanaema, taksojuht, tihased -Põhiteema: Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. -Olustik: -Jutustaja: Huvitav fakt: Kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ja ta õde on Anu Raud. Teoses on huvitav tähele panna, et samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased.
teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane ja Kimulane ning tema vanemad vudi-issi ja vudi-emme Sündmus muinasjutus, mis käivitab tegevuse : · Kuna muinasjutus on kõige noorem laps, kes kogu aeg vingub, kui jalutama minnakse sellepärast, et ta maha jääb ja keegi teda ei oota, siis tänu sellele kingitakse talle rattad, et ka tema oleks õnnelik ja rahul. Muinasjutu sündmuste ahel : 1. Perre sünnivad lapsed 2. Lapsed saavad nimed oma kiiruse ja vanuse järgi 3
AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb, ta ei tunne enam oma lähedasi – peaaegu tulekahju. Enolal eemaldatakse operatsiooni käigus vasak rind – veel kolm korda keemiaravil. Ada sureb insulti
1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-v...
"Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid ja mustlased. Soti-tsükli romaanides oli tähtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vähem silma kui värvikalt kujutatud kõrvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lähtus a kindlatest nõuetest: ajalooline täpsus, ajaloolise problemaatika tõsidus, ajaloo liikumise ja arenemise kujutamine, mitte olustiku või tavade, Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Progressiivsed romantikud olid ühiskonna vastu kriitilised ja kirglikud. Hindasid kõrgelt humanismi ideid
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joon...
Harry Potter ja tarkade kivi J.K. Rowling PEATEGELASED HARRY POTTER: on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija. RUBEUS HAGRID: heasüdamlik hiiglane, kes töötas Sigatüüka kooli juures metsavahina. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisa...
Naisi ei austa, oma naist peksab ja alandab kogu aeg. Marks - kah joodik. Pisut viisakam Karli naise vastu, aga samas ka mitte mingi viisakuse etalon. Laisk, ei viitsi ka korralikku tööd omale hankida. Simson - Karli naine. Madala enesehinnanguga, ei suuda enda eest välja astuda ja laseb ennast peksta ja alandada. Ise käib tööl ja maksab üüri ja ostab süüa, võiks olla iseseisev, aga talub oma lolli joodikust meest. Mõttetu naine. Kõrvaltegelased: Hans sakslane, kes otsis Eestist naisi erootikafilmi. Vova Karli sõjaväekaaslane ja sõber Moonika naine, kes osales erootikafilmi konkursil. Litsiliku käitumisega ja kergesti ostetav. 6. Küll elu võib ikka lihtne olla mõnele, kes teiste kulul elavad. Lihtsalt ole pohhuist ja ära hooli kellestki ega millestki ja ela nii nagu just hetkel võimalik. Ja Jumal kaitseb lolle ja joodikuid, seda oli ka hästi näha. 7. Ei meeldinud see raamat
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi
Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakka soma mehele heaks naiseks. Talle meeldis tähelepanu ja nüüd ta seda ka sai. Olulisemad kõrvaltegelased Geissler ja Oliine, nende roll peategelaste saatuses. Oliine oli Ingeri kauge sugulane, vana naine kellega Iisak pidi elama need aastad, kui Inger vanglas oli. Naine tasapisi lootis, et jääbki nii, et Inger ehk ei tulegi tagasi. Geissler-ta oli seal loos, kui külaline, ta oli nagu ärakuulaja või abistaja. Päris selget tähendust ma ei leidnud. Tuli ja läks, andis nõu. Kommenteeri raamatu pealkirja, keda maa õnnistab?
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge
- Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased - Peategelane (teose ideeline põhiraskus) o Kannavad teose ideelist põhiraskust – juhivad ja arendavad sündmustikku - Kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) - Episoodiline tegelane - esinevad põgusalt - Tegelane kui tüüp o esindab teatava inimrühma iseloomu ja jooni, vanatädi oli esindas kindlat inimeste gruppi - Sügav tegelane ja lame tegelane o Sügav - arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma o Lame - muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi
panema just sellepärast, et kõik inimesed ei suuda sellisest olukorrast üksinda välja tulla. Romaani peategelane sai sellega hakkama, aga reaalselt on selliseid inimesi palju vähem, kui neid kes sellega hakkama ei saaks. Sellistel inimestel puudub tavaliselt normaalne enesehinnang ning enesekindlus ja seda peaks neile keegi nende kõrvalt andma. Vajatakse toetavat isikut. Kõige märkimisväärsem on selle teose juures see, et autor on väga erinäoliselt välja toonud kõik kõrvaltegelased, mis rõhutab lisaks peategelasele ka kõigi teiste karakterite tähtsust teoses. Johannesse hüljatuse ja üksinduse tunded on pandud nii ehedalt kirja, et kohati on tunne nagu elaks toimuvat ise läbi.
väikeste- hiljem suurte. 4. Peategestateks on Rahel ja Esta. Esta on vaikiv noormees, kes teeb koduseid töid ning jalutab pidevalt päikeseloojangu ajal või vihma käes. Ei räägi mitte kellegagi. Rahel oli nooruses väga aktiivne ning tegi pahandusi. Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib. Nende pere onud said isadeks emad - armukesteks ja nõod surid kirstus. Nende pere mõeldamatu sai mõeldavaks ja võimatu juhtus tegelikult.
too lahkub temaga ning saab samuti põgenikuks. Teel kohtavad nad raskusi, kuid ületavad need. Lõpuks viiakse nad koonduslaagritesse Prantsusmaal, kust nad põgenevad. Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: Põgeniku naine Ruth peategelased Josefi naine Helen Josef Schwarts (lugu Naise vend Georg jutustav mees) Põgenik (lugu kuulav mees) Tegelase analüüs Lugu jutustav mees (Josef) on keeruline isiksus. Tema loos on kõik nii tõeline, sest ta on seda kõike reaalselt kogenud ja ka kurb, kuid ta suudab sellega teisele inimesele head teha ning neid aidata. Ta jutustab teisele mehele oma loo, tuues
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks. Prillup hakkab küll pärast seda kahetsema ning tahab naist tagasi, kuid on juba hilja. Mees joob tihti ja on masenduses. Lõpuks jääb ta oma hobuse vankril tukkuma ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisniku juurest koos lastega linna elama. Ta on oma endises abikaasas sügavalt pettunud. Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Viimane on seevastu üsna jonnakas ja isepäine, kuid mitte täiesti järeleandmatu. Võõraste vastu on ta trotsi täis, heaks näiteks selle kohta on juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist.
Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal
Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal
Kristjan Mägi VLE 1-12 Harry Potter ja tarkade kivi J. K. Rowling Teose tegevusaeg: Tegevus toimub ühe kooliaasta jooksul, aastanumber pole kuskilt silma jäänud. Tegevuspaigad Harry kodu kirjeldatakse täpselt. Harry ise elas trepi all asuvas pimedas ,,ruumis" Pisike onn saarekesel keset merd Ei kirjeldata väga täpselt, kuid midagi ilusat seal polnud. Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti kool Seda kohta kirjeldatakse terve raamatu jooksul, kuna seal ju põhitegevus toimub. Hiiglaslik hoone täis maagiat ja igasugu trikke. Selle ümbrus veelgi hiiglaslikum ja maagilisem, täis erinevaid olendeid keda ei eksisteeri tegelikkuses. Ülevaade sündmustikust Algul väga palju põnevat ei toimu, põhiliselt tegelaskujude tutvust...
Uni Millised värvitoonid on nobvelli=? Tumedapoolne, nägi nimeste nägusid mustana, jõgesid tõrvana voolamas. Novell on sõja tõttu pessimistliku alatooniga. Inimestel pole unistusi ega õnne. Millise kirjandusvoolu tunnuseid võib leida? Sümbolism, Ekspressionism(tohutu piin, tohutu kannatus. Ema kannatused). EI ole realistlik: palju unenägusid, ei saa aru, kust piir läheb. Novelli tunnused: lühike , süzee on umbes nädal aega Vähe tegelasi: peategelasi 2 , mõned kõrvaltegelased 1 keskne sündmus Novellile iseloomulik sündmuste järjestus Autor on kõrvaltvaataja Maret hoolitses oma poja tapja eest Mis on sümbolism? Erinevate sümbolite kasutamine et anda edasi sügavam mõte. *Maret sümboliseerib ema armastust *Paat sümboliseerib koju naasmist, paat on elu liikumie sümbol
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures. Iga oma vaba hetke veedab Triibik loomaaias ja kui seal hakkavad toimuma kriminaalsed sündmused, siis Triibik asub koos k...
Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline; õudust taotlev; katastroofi ennustav; sõjavastased; mure saatuse pärast; vabavärsiline luule; traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline luuletus; automaatkirjutus; (H.Arp). Sürrealism: lähtealuseks unenäod, alateadvus, nägemused; automaatkirjutus; mõistuse kontroll kaotada; (A.Breton).
Tegelased: · Toomas Nipernaadi ta on nagu aastaajad, kui suvel on ta ilus noormees siis talve saabudes muutub ta üha vanaks ja väsinumaks. Tema vanust on raske määratleda, sest ka see tundub muutuvat sellega kuidas aeg talve poole liigub. Toomas Nipernaadi on paratamatu romantik. Ta ei taha inimestele haiget teha, ta lihtaslt tahab neile näidata, et nende elu, ükskõik kui vaene see ka poleks, on ilus ja täis armastust. Kõrvaltegelased: · Inimesed, keda Toomas Nipernaadi oma rännakutel kohtab. Loki, Joonatan, Peetrus, Paulus, Milla, Tralla, Anne-Mari, Küüp, Kadri, Kati, Jaak ja Jaan Lõoke, Maret, Inriid Maret vist ainus tegelane, kellega Tomas Nipernaadi tundis hingesugulust, ainuke kellega ta sarnane oli. Raamatut võib tõlgendada mitmeti : lustakas lugu ühe kirjaniku seiklustest; häbenematu lugu südametu
magama minna. Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe. Kõrvaltegelased: 1. Pereema ja laps: Kesklassi perekond. Emal on seljas mummuline kittel ning jalas vanad kingad. Emal on silmad pisaratest märjad. Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses sinakas-lilla laik ning sama silm on veresoone lõhkemise tõttu kohati veripunane. Laps on 4-aastane, kuldsete õrnate lokkidega,nägu on segaduses ning ta sinised silmad on seetõttu ka pisaratest märjad. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
