Perminil proosa on vähemalt kaks selget eristuvat tähendust 1) Proosa kui tavaline, argine , mittekunstiline küne; 2) Proosa kui sõnakunsti (ilukirjanduse) liik. Seega tuleks täpsuse huvides eristada kunstilist ja mittekunstilist proosat, sest tegemist on omavahel korreleeruvate, kuid täiesti eri keerukusastmetega struktuuridega. Küsimused kirjandusteose analüüsiks Küsimuste tüübid: 1. Fakti- ehk mäluküsimused – lugejatelt küsitakse tegelaste tunnuseid, süžee seiku, miljöö detaile. 2. Tõlgendusküsimused – lugejalt nõutakse teose detailidest lähtuvalt üldistuste ja järelduste tegemist, analüüsi ja sünteesi. 3. Fantaasiaküsimused – lugejalt eeldatakse kujutluslikku süsseelamist teosesse, sh sündmuste edasise käigu ja tegelaste tuleviku ennustamist, ent ka üldisemat loomingulist teemaarendust. 4. Rakenduslikud küsimused – küsimused, mis asetavad teose laiemasse
Koju naastes saab Valentin aga Fausti ning Margarete afäärist teada ning tahab Fausti suures vihahoos isegi tappa. Hoolitsev vend aga kaotab võitluse ning sureb selle tagajärjel. Margarete on hukka mõistetud kogu ühiskonna ning isegi oma venna ning Jumala poolt. Suures meeleheites tapab ta oma lapse ning talle määratakse surmanuhtlus. Faust tahab neiut vangist päästa, kuid Margarete keeldub temaga minemast ja saab tänu siirusele ja usule siiski lunastuse. Ooperi süžee jäi mulle pisut segaseks, sest seda oli võrreldes koolis loetud teosega suuresti muudetud. Lavakujundus oli üldiselt hästi lahendatud, kuid mõned stseenid ei sobinud siiski minu arvates eriti lavakujundusega kokku. Kõige erilisemaks lavakujunduse elemendiks oli kindlasti laest laskuv suur lühter, mida kasutati erinevates stseenides ja mis erinevat valgust andes lõi täiesti erinevad vaatepildid (näiteks Mefisto pidustuste ajal lõi lühtri punane valgus täpselt
ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.sajandil 1. Loe õpikust pt.19 ja täida Tvst pt. 19 2. Tee kokkuvõte Caravaggio loomingust, nimeta itaalia barokkmaali tunnused, too vähemalt2-3 pildinäidet 3. Tee kokkuvõte itaalia barokk-laemaailst (Carraccid, del Pozzo), too paar näidet 4. Tee kokkuvõte Bernini skulptuuriloomingust, nimeta boroklikke uuendusi, too paar näidet 5. Võrdle Botticelli ja Carvaggio teoseid (süžee, tehnika, koloriit, kompositsioon, kujutamine) Abistav materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm Alessandro Botticelli. Lamentation over the Dead Christ with the Saints Jerome, Paul and Peter. –(Kristuse taganutmine/leinamine pühakute poolt)c.1490. Tempera , tahvelmaal Caravaggio. The Crucifixion of St. Peter Püha Peetruse ristilöömine. 1600-1601. Õlimaali tehnika lõuendil.
vikont Cascada Sisukokkuvõtte: Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süžee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv.
Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama tegevuse moodustab minevikusündmuste järk-järguline avamine (“Oidipus” on tuntuim) Kollisioon- on konflikti
ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragöödia-kurbnäidend, kus peategelane hukub ebavõrdses võitluses. Uudis-ajakirjanduse liik, mille eesmärk on edastada teade. Valm-luuletus või lühike jutt, kus tegelasteks on loomad, kes kujutavad inimesi, see on allegooria. Vanasõna-rahvaluule lühivorm, mis on lühike õpetuslik lause. Võrdlus-nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel, sidesõnade kui ning nagu abil.
löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1 12 Nimeta ooperitüübid ja iseloomusta neid (3) Missugusest ooperitüübist arenes välja operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - … 1
väärikas mees, saksa inimese ideaal. ● Gunther –Burgundia kuningas. ● Brünhildi – Islandi kuninganna. ● Kriemhildiga – Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. ● Kriemhild Siegfriedi naine. ● Hagen eepose süngem tegelane. LÄHTEMATERJAL ● „Nibelungide laulu“ lähtematerjali kohta pole kuigi palju andmeid. Arvatavasti on eepose otseseks aluseks olnud kaks lühikest eepilist laulu, mis arenesid süžee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid. ● Vaidlused on käinud eepose lõpliku kuju andnud tundmata autori üle.
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond.
Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi! Sümfoonilise poeemi keskmeks on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelased või siis mõni kirjanduslik süžee. Seda tuleb mõista kui kirjandusliku teema või poeetilis-filosoofilise idee vaba ja kunstipärast tõlgendust. 7.Mis muutused toimusid 19. sajandil romantilise sümfoonia kompositsioonis? Muutus sümfoonilise tsükli ülesehitus ja orkestratsioon. Veel hakati panema sümfooniatele programmilisi pealkirju. 8. Kes oli Hector Berlioz ja millega on ta läinud muusikaajalukku? Hector Louis Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja, keda peetakse nüüdisaegsete
Elukäik • Sündis Londonis • Ta oli söör Leslie Stepheni ja Julia Duckworthi tütar • Tal oli 6 (pool)õde ja (pool)venda • Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all • Abiellus Leonard Woolfiga 1912 • Lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal Looming • Professionaalset kirjanduslikku tegevust alustas 1900. aastal • Romaanide eripäraks on järjepidevalt kulgeva süžee puudumine • Oma esimese romaani „Merereis“ avaldas venna abiga 1915. aastal • Kõige isiklikum romaan „Proua Dalloway“(1925) • Tuntuimaks osutus autobiograafiline rooman „Tuletorni juurde“(1927) • Viimane rooman „Vaatuste vahel“(1941) valmis otse enne kirjaniku vabasurma minekut Teosed • „Merereis" (1915) • „Jacobi tuba" (1922) • „Proua Dalloway" (1925) • „Tuletorni juurde" (1927) • „Orlando: elulugu" (1928)
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis.
rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega mängimist, erinevaid tegutsemisviise ja matkimist. Oma tegevuses määrab laps ise oma rolli. Mängus võib olla rohkem kui üks tegelaskuju
Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
üsnagi kontrastsed. Laiade kontuuridega on rohkem esile toodud inimesed ning maastik on maalitud pehmemate joontega. Vaba rütm sünnib värvide, vormide ja tekstuuride koosmõjust. Pingestatus on saavutatud värve vastandades. Lähemal olevaid istuvaid inimesi on kujutatud suuremalt, kui tagaplaanil olevat naist. On näha, et üks meestest žestikuleerib käega, üks naistest peseb pesu ning teine mõtleb ja seega mõjub pilt üsna dünaamiliselt. Manet laenas pildi süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes. Pilt tekitas inimestes vastuolu ka sellepärast, et kujutatud oli alasti naisi, mis andvat edasi tolleaegset prostitutsiooni Pariisis. Seda teemat ei tahetud mainidagi, rääkimata siis suurel maalil kujutamisest. Pariisi Salong lükkas maali samal aastal tagasi, kui teos valmis. Maal sattus
1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monitorid, kassetid jms) eksponeerimist iseseisva skulpturaalse objektina või skulpturaalse objekti modelleerimist nende abil 3. VIDEOINSTALLATSIOON - videopildi installeerimine kunstiteooria ühe osana. Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Edukaid katseid fotokunsti praktiseerimisel tehti juba Victoria ajastul. 1860. aastal pakkus briti
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult
kaameraid, lifte ja elektrit, aga arvuteid ja telefone ei ole ning suheldakse kirjavahetuse teel. „Kaamerate, valgustuse, elektri sumin on siin eriti tugev ja paneb ümbritseva õhu energiast peaaegu kärssama“, „Lift viib meid alla ballisaali.“, „Käisin Summertonist tagasi tulles postimajast läbi. Shade´ilt on kiri“. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Süžee (teose Sündmustik. Tee kava!) Kaks Hõbedast võitlevad areenil. Mare kohtub Farley´ga, kes tutvustab talle Ergavast Kaardiväest. Mare läheb Gisaga Summertoni inimestelt raha varastama, et Kilorni väeteenistusest päästa. Summertonis toimub esimene Ergava Kaardiväe pommiplahvatus. Mare kohtub Caliga, kes leiab talle tööd palees. Kuningannakatsetel avalikustab Mare endalegi üllatusena oma võime
lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: “Odysseuse kojutulek” ja “Poppea kroonimine”. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik žanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süžee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks
iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee – eepilise või draamateose teema.Farss – ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal.Miljöö – keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.Dekoraator – dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud
Rütm (millised on sagedamini esinevad rütmid, kas on kasutatud mõnele tantsule iseloomulikke rütme vms, kuidas on rütm seotud teksiga jne) Tempo (kogu teose lõikes). Dünaamika (kogu teose lõikes). Vorm (AB, ABA jne.) Sisuline analüüs: Siin, sisulises osas, võid olla loovam, kirjutada ka lihtsalt nii nagu sina teosest ja selle sõnumist ja muusikalisest aregust aru saad. Teose temaatika, süžee, põhiline idee. Teema arendus (mis toimub teose ajal). Kuidas muutuvad meeleolud, kus on kulminatsioon. Ideeliste taotluste ja muusikalise arengu seos. Kui tekstiga muusika, siis kuidas muusika toetab teksti. Teose väärtus - milliseid väärtushinnanguid see teos kannab, kas ja kuivõrd see teos võiks kõnetada tänapäeva inimest, mida võiks pakkuda kuulajale.
mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna tõelise superdetektiivi olukorda ning sündmuste käigule täielikult kaasa elada. Kriminaalkirjaduse negatiivsetele omadustele on pisut keerulisem mõelda ning neid välja tuua. Küll aga võiks selle kirjandusliigi miinuseks olla see, et lugu saab alati kindla lahenduse ega paku peale lugemist kuigi pikaajalist mõtlemisainet. Tänapäeval valitseb detektiivromaanides enamasti üht tüüpi süžee. Ülesehituses näeb tavapäraselt väga ühtmoodi. On ohtlik ja kaval kurjategija, kelle isik jääb poolvarju. Ta sooritab kuritöö (mõrva või röövi). Kellegi abipalvega pöördutakse detektiivi poole, kes tööle asub. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad erinevates olukordades, millega luuakse põnevus ja näidatakse nende omavahelist võitlust. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse või jõuga ning jääb ootama oma uut ülesannet. Lugejale näidatakse teda
kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: kõrgeim keskmine palk põllumajandusfirmas.- Delfi.ee Kurioosum- kurioosne lugu, nähtus, miski veider v. haruldane. 5. 10 nippi kuidas seljatada sügiskaamos.- Eesti päevaleht.ee Sügiskaamos- on pime aeg sügisel ja talvel 6. Tõhus viis on fassida ennem toode pakendisse.- Postimees.ee Fassida- pakkida/pakendada, eelpakkima midagi. 7. Tänapäeval peaks olema kõik evkivalentsed.- Õhtuleht.ee
Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane või siis mõni kirjanduslik süžee. INSTRUMENTAALKONTSERT 19. sajandil kujunesid välja instrumentaalkontserdid. Kontsertidel on tavaliselt kolm osa, mis on tempole vastavalt aeglane-kiire-aeglane. Suuremad nimed selles valdkonnas olid Chopin ja Liszt, kes on mõlemad kirjutanud kaks klaverikontserti. Kuigi tegelesid nad sama asjaga, siis olid mõlema mehe teosed siiski üksteisest erinevad. Teine romantismiajastu legendiks kujunenud virtuoos oli helilooja ja viiuldaja Niccolò Paganini.
o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib juhtunut, tegelase välimust jne)
esimestel kohtadel püsinud, on filmi kriitikud üsnagi skeptiliselt sellele lähenenud. Filmi ja raamat on sobilik igale eale. Seda võivad lugeda nii 12 aastased, kui ka noored inimesed ning samuti ka vanemad, kuna sisaldab elementi mis on sobilik igaühele. Loomulikult on raamat populaarne rohkem naissoost inimeste seas, kuna räägib siiski suurest ja surematust armastusest. Kuid isegi kui film on rohkem romantiline kui ulmeline, meelitab süžee ka meessoost publikut, kuna see sisaldab ka võitlusi ja action’i mis meelitab igas vanusest ja soost vaatajaid. Mulle isiklikult pakkus rohkem huvi lugeda läbi raamat kui filmi vaadata. Raamatus saab rohkem aru peategelaste tunnete, olukordade ohtlikkusest ning dilemmast mille ees Edward, kui vampiir, kes võib iga hetk enesekontrolli kaotada ning tappa inimese, seisab. Aga kuna olen lugenud raamatu läbi meeldis mulle
kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). b) ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925.
näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992
7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi seltskonda kohtub ta jälle Tatjanaga, kes on vahepeal abiellunud. Onegin
Mööblit tuli hindama vana kaupmees Gregory Solomon (Guido Kangur), kes polnud oma ametit pidanud juba aastaid. Pikkade vaidluste ja minevikus kaevamise peale jõuti lõpuks üksmeelele. Mõlemad vennad võisid korterist võtta kõik, mis nad tahtsid, kuigi ega nad eriti midagi ei soovinudki, Solomon oli saanud tagasi töö, mida ta oli igatsenud ning Victor ja Esther said endale raha. Minu jaoks oli etendus väga põnev, oli palju naljakaid kohti ja samas ka asju, mis pani mõtlema. Süžee oli draamal väga hea. Näitlejad mängisid oma osi väga hästi. Eriti tore oli Guido Kangur, kes nii mõnigi kord tekitas pisarad silma, sest ta oskas nii naljakalt ennast väljendada. Kuid maha ei jäänud ka teised näitlejad, sest ega ka tõsiseid osi pole lihtne mängida. Rahule jäin ka lava kujundusega. Algselt kui ma nägin, et kogu lava on täis väga antiikset ja ilusat kraami, mõtlesin, et see on pisut üle pakutud
Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik Lüüriline luule – 1 mulje, idee, sündmus Narratiivne – süstemaatiliselt arendatud süžee Dramaatika o Tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, erinevate ajastute tragöödiad o Algne struktuur – vaatused ja stseenid o Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog o Tegelaste kõne – isiksuste erinevused o Konflikt o Ekspositsioon > konflikti areng > kulminatsioon Eepika o Nii proosa kui värsivorm
1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis.
2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei osatud enam seoseid luua. Süžee asemelolid tantsutseenid, mida seostati arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamisega. Teos oli täiesti moonutatud ning inimestele pakkus see esialgu palju negatiivset kõneainet. Etenduses oli suur osa ka löökpillidel. 4. Kuidas avaldub Stravinski „Sõduri loos” eri kunstiliikide süntees? * See oli neoklassitsistlik teos. Muusika koosneb leierdatud mõõtu marsimotiividest. Stiliseeritud löögid. Kasutab mitmeste rahvaste tantsumuusikat
Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui
Jacques Louis David 25.Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta? Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat. 27.Mida klassitsistliku maali süžee ülistas? Vaprust, truudust, isamaa-armastust ja teisi voorusi. 28.Missugune pidi olema kunst klassitsistlikul ajajärgul? Kunst pidi olema õpetlik ning võitlema pahedega. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame Vigee-Lebrun. 30.Missuguste maalidega said hinnatuks A.Gros ja J.A.D.Ingres? A.Gros sai hinnatuks oma lahingumaalide ja paraadportreega Napoleonist, J.A.D.Ingres aga
Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju kokkupõrkest. Katharina on põikpäine ja riiakas, aga samas ka suure kaasavaraga. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. Tragöödiad. Kõigile on tuntud näidend „Romeo ja Julia” — tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süžee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. „Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena
Tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline. ● Lühijutt- novellist lühem ning ka vabama, kuid täielikumalt välja arendatud hõlmavama elukujutusega kompositsioon. ● Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelased on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe ( näiteks rebane- kaval, jänes- arg, hunt- kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Mõisted: ● Süžee- autori poolt korraldatud teose kunstlik sündmustik ● Miljöö- õhkkond, milles tegevus toimub. ● Karakter- väljendab iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastes tegelaskujudest millegi poolest erinema. Lüürika ehk Luule Liigid: ● ood- Ood on pidulik ja ülev luuletus ülistus - või kiidulaul loodusest. ● hümn- hümn on pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.
Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „aria da capo“ (korrata aaria algusest). Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub) - Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. - Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. - Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. - Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17
Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium
armastav pere, head sõbrad ning isegi hooliv poiss-sõber. Autorilt oleksin oodanud rohkem selgitusi põhjuste kohta, miks tema elu nii halb oli. Terve teose vältel oli väga vähe positiivsust ning elutahet. Puudu jäi energilisusest ning noore neiu rõõmsusest. Seetõttu tekitas teos minus ängistust ja vahel ka pahameelt peategelase suhtes. Kati ise ju ei üritanudki kuidagi ennast aidata, ega lubanud seda teha ka teistel. Kuid kindlasti leidub lugejaid, kelles tekitab selline süžee rohkem motivatsiooni, kui nad leiavad, et nende enda elu polegi nii hull kui Kati oma. Hoolimata ängistusest, oli seda teost ka vabastav lugeda, kuna autor oli kasutanud palju slängi ning mitte eriti korrektset kirjakeelt. Samas tekitas segadust see, et noored lõpetasid internetis suheldes vestluse sõnaga ,,nägemist’’ ja alustasid sõnaga ,,tere’’, mida tänapäeval kohtab küll ainult täiskasvanute internetisuhtluses. Sellele vastandiks suhtlesid täiskasvanud oma
Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17
Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett „Savoy ball“ 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid minu meelest ei suutnud ta oma lubadust lavale tuua. Minu meelest oli Mart Sanderi uusversiooni süžee ebaõnnestunud, kuna vaatused ei olnud hästi paigas ning viimane vaatus venis väga pikaks, kuid osatäitjaid oli ta küll osanud valida. Osatäitjad elasid väga hästi oma osadesse sisse. Tema lavakujundus oli väga huvitav, 1930.aastate Prantsuse Riviera stiilis interjöör. Väga luksuslik ja elegantne ning sobis väga hästi kokku näitlejate kostüümidega. Lavakujundus ja näitlejate kostüümid jätsidki 1930. aasta mulje. Minumeelest oleks võinud olla rohkem tantsimist
kasutades selleks kõiki naiselikke võrgutusrelvi. Mees sõnas: „Naiste võim on kõige jubedam asi maailmas.“ Ripafratta võrgutamine lõpuks tal ka õnnestus (lausa sama päeva õhtul, mil härra saabus). Mirandolina valiv natuur ja salakavalus viis loo selleni, et lõpuks ei tahtnud teda enam ükski külalistemajas viibinud mees. Peateemad, mida peamiselt „Mirandolinas” käsitleti, on tänapäeval sama aktuaalsed kui komöödia kirjutamise ajal: edu ja armastus. Seetõttu tundus, et süžee oli paljudele kaasakiskuv, sest näidend pakkus publikule eelkõige rohkelt samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant
meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat. draamažanrid-kujunes 18.saj, komöödia, tragöödia ja draama Kuningas Oidipus- Ateena näitekirjaniku Sophoklesevärsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr, Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti] Tragöödia süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuningaLaiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis
see, et juba lapsepõlvest meil oli võimalus mängida arvutimänge, seda võimalust me ei jäta vahele praegugi. Tänapäeva tehnoloogiate kiire kasvu tõttu on mängud väga realistlikud, mis meelitab noori mängima. Uued mängud nõuavad ka häid arvuteid, mille ostmisele kulutab rahvas suuri rahasummasid. Arvutimängud arendavad mälu, motoorikat ja ka mõtlemist. See on hea võimalus keelt õppida; koht, kuhu sa saad oma negatiivseid emotsioone jätta. Praegu on mänge, mille süžee on põnevam kui filmis, samas saab leida mängu igale maitsele. Loomulikult on ka miinuseid, näiteks raha. Kõik mängud on tasulised ja mõned maksavad palju. Et mängust kõik eriefektid saada, peavad sul olema ka head arvuti lisaseadmed. Mõnedes mängudes on ka niisugune funktsioon nagu "donate", mis tähendab lisaobjekti või midagi muu ostmist reaalrahaga, mis tihti annab igasuguseid boonuseid. Mängud on kallis lõbu. Kuid hiljuti tekkis
Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4
peategelaseks Muti alter ego, ka selles raamatus võib leida Muti ja peategelase vahel mõningaid pisikesi sarnasusi, näiteks filoloogiharidus, loomast tulenev perekonnanimi ja nii edasi. „Eesti ümberlõikaja“ keskendub sama maailma kajastamisele erinevate pilkude läbi. Oma nägemus on nii Alam-Kolkaküla inimestel kui Brüsseli ametnikel. Peamiselt nendest kahest paigast kujunevadki romaani tegevustiku toimumiskohad. Ei saa öelda, et romaani süžee liiguks sujuvalt. Alam-Kolkaküla ja Brüssel figureerivad teoses vaheldumisi, jõudes lõpuks siiski tasakaalupunkti, kus Brüssel saab päriselt kokku Alam-Kolkakülaga, sedapuhku innuka spiooni näol. Teos jaguneb kahe maailmavaate vahel. Mahult rohkem kajastatakse Alam- Kolkaküla ja selle inimeste maailmavaadet ja eluolu. Ka teose peategelane on sealt pärit. Peategelast kutsutakse perekonnanime järgi Rähniks. Rähn on inglise filoloogi haridusega
annaabi.ee 
