docstxt/14011853299014.txt
Mootor Raam ja kepsulaagrid Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid. Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel . 3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida. Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud õhukesest laagrimaterjali kihist.Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi . Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat Ruumala ...
docstxt/14011862604109.txt
Ülesanne nr. 3 Andmed: n=0,25 : a=4m : P=20kN/m : F=50kN : m= - 40 kN 1)Toereaktsiooni arvutus. M A = -F 2 - m + P 1 1,5 - V B 2 = 0 - F 2 - m + P 1 1,5 VB = = -55kN 2 M C = -V A 2 - m + P 3,5 + VB 4 = 0 - m + P 3,5 + 55 4 VA = = 125kN 2 M B = -P 1 0,5 - m - F 4 + V A 2 + H A 2 = 0 P 1 0,5 + m + F 4 - V A 2 HA = = 0kN 2 K: y = V A - F -VB - P = 0 2) N: Epüür. NA-C= HA= 0 kN: NC-D= VA-F= 75 kN 3) Q: Epüür QA-C= VA= 125 kN : QC-D= 0 QBE=-VB=-55 kN: QB-E=-VB-P=-75 kN 4) M: Epüür. MA=0: MB=0 MAC= VA*2= 250 kN* m: MBD=-P*1*3,5-VB*4=- 290kN*m MBE=-VB*1-P*1*0,5= -65kN*m: MC-D= -VA*2= - 250kN*m 2m A ...
%RHVIW 0ELI SOXSSFVMP 7YYVITmVEWIPX ZSVQMWXEXYH X}} 2IPM IVEPHM PILXI VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ ,LIRHEWMR PMRY MW OmWYKE GEX SYXTYX JEMPMOW VEEQC%VYPE THJ ICXSSH THJXO VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ VEEQCPO THJ GEX SYXTYX VEEQC%VYPE THJ TVSKVEQQ THJXO SR ZENE IIPRIZEPX MRWXEPPIIVMHE
Raamid Raamid (frames) kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades
Koostanud: Geneli Sonija Elektrimootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v Kui tekitada raami mähises elektrivool siis raam pöördub. v Mootoris pannakse mähisega raam pöörlema. v Raam hakkab pöörlema ainult siis kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel , mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega v Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda mähises kahe poolrõnga abil. v Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste (mootori harjade). v
ELEKTRIMOOTOR REMETS A. MAKSIMOVA A. IVANOVA D. ZATHEJEVA K. MIS SEE ON? • Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikumõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides.
A B C D E F G H 1 Tooteportfelli mudel 2 3 Sisendandmed 4 Tunnitasu $8,00 z=6x1+2x2+4x3+3x4->max (kasum) 5 Metalli hind untsi kohta $0,50 2x1 +x2+3x3+2x4<=4000 (tööjõud) 6 Klaasi hind untsi kohta $0,75 4x1+2x2 +x3+2x4<=6000 (metall) 7 6x1+2x2 +x3+2x4<=10000 (klaas) 8 Raami tüüp 1 2 3 4 x1 <=1000 (raam 1) 9 Tööjõutunde raami kohta 2 1 3 2 x2 ...
3.1.1. Tavaline planetaarülekanne Tavaline planetaarülekanne on tänapäeva planetaarreduktorites enamlevinenud. Seetõttu on käesolevas peatükis sellele ka rohkem tähelepanu pööratud. Joonisel 11 on toodud tavalise planetaarülekande põhimõtteline skeem. Joonis 11. Joonis 12. A skeem, B üldvaade, 1 kroonratas, 2 satelliidid, 3 päikeseratas, 4 satelliitide raam Joonis 12 12.2 12.1 12.3 12.4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist
Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul põhineb elektrimootori töö. Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam, mis võib ümber oma telje vabalt pöörelda. Mähises elektrivoolu tekitamisel raam pöördub. Mähisega raam pannakse pöörlema, muutes selleks voolu suunda mähises iga poole pöörde järel. Raam hakkab pöörlema aga ainult siis, kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel, mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega. Alalisvoolu mootorites muudetakse elektrivoolu suunda kahe poolrõnga abil, mis on kinnitatud raami teljele ja pöörduvad koos mähisega
põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus- seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetakse induktsioonivooluks.
Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad
Pesumasinaga pärast pesemist pakkida mopid kilekotti Kastis mopipakk kallata üle vähese pesulahuse kogusega Niiskuse ühtlase ärakasutamisega kasta mop osaliselt pesulahusesse Pihustuspudeliga Moppide hooldamine pärast kasutamist Puhastada mopiraam Koristuslapid pesta masinas ja asetada kuivama Mopp asetatakse seinale kinnitatud hoidikusse. Niiske mopiliistu jätmine põrandale on lubamatu. AKNAPESUTARVIKUD Klaasipesur plasmassist raam liigendiga või ilma. Pesuri kate valmistatakse vett hästi imavast ja pestavast materjalist. Kasutatakse akende ja suuremate klaaspindade pesemisel KUIVATUSTARVIKUD Põrandakuivatajad koguvad vett puhastatavalt pinnalt. On kujult sirged või kergelt kaarjad. Raam ja varreliigend on roostevabast terasest. Kummiliist valmistatud looduskummi meenutavast kõvakummist või pehmest poorsest vahtkummist. Põrandakuivatustarvikut tõmmatakse kas ühekordsete liigutustega
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste
Kasutamise lihtsus loe ka seda materjali: Värvikoodide kasutamine (kasutusala või omadus) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid /puhastusvahendid/ Mopid Mopid Raam võib olla metallist või plastist raam, mis võib olla ühes tükis Valmistatakse puuvillast, tehiskiust (polüester, või keskelt kokkupandav polüamiid), või nende segust Mopiraamid jagunevad: Plaatmopid (plastmassist plaat, mille küljes varre lukusti ja Mopid võivad olla: liigendid). Narmastega: erineva pikkuse ja tihedusega,
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Koogipõhja lõikur 44 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plaadikoogi raam mõõdud: 300x400x40 mm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pritskoti otsik, diam 11 mm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pritskoti otsikukomplekt, 29 tk Click to edit Master text styles
Auto alusraamid Juhul sõidukid termin sassii tähendab raam pluss "veermiku" nagu mootor, käigukast, kardaan, erinevus, ja vedrustus. Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine
ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui päikeseratas ei saa pöörelda pidurduse tõttu, siis satelliitrattad hakkavad pöörlema ümber oma telje ning sateliitide raam hakkab pöörlema koos satelliitratastega ümber päikeseratta. Veovõll olles sidesetatud satelliitide raamiga, paneb tööorgani pöörlema. Ülekanne on aeglustav. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks rattaks on päikeseratas, siis veetavaks osaks jääb ikkagi satelliitide raam, ülekanne jääb ikkagi aeglustavaks. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks osaks panna satelliitide raam, siis veetavaks osaks jääb päikeseratas ning ülekande arv on kiirendav
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Kuidas ilmneb voolu magneetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela Millise asendi võtab vooluga raam magneti harude vahel? Kui traadi otsad ühendada vooluallikaga, tekib traadist mähises elektrivool ja raam pöördub oma tasandiga risti magneti harusid ühendava sirge suhtes. Milleks kasutatakse galvanomeetrit? Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Kuidas eristada ampermeetrit teistest elektrimõõteriistadest? Ampermeetrit eristab teistest elektrimõõte, et selle skaalal on täht A
Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks.
ristlina patsiendi alt ära. Pilt 7 6. Sirutada patsiendi jalad. Ristlina äravõtmine toimub samamoodi nagu alla panek, aga vastupidises järjekorras. 6.5. Patsiendi nihutamine raamiga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Raam käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile raami alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Raamil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda raam patsiendi külje alla 45º nurga alla (pilt 2, 3)
Muutuv magnetväli tekitab kettas pöörisvoolu. Voolu magnetväli ja väline magnetväli mõjutavad teineteist ja ketas hakkab pöörlema. · Magnetkaardid- kaardi sisenemisel indutseerib magnetriba induktsioonivoolu. · Turvaväravad- Pärnu Ühisgümnaasium Rein Karjane © 2008.a. Harjutusülesanded kt. nr. 7. G2 klass Elektromagnetiline induktsioon 1. Magnetvälja magnetiline induktsioon on 0,1 T ja selles paikneb raam mõõtmetega 4 cm * 5 cm. Milline on raami läbiv magnetvoog, kui raami normaal moodustab B vektoriga nurga 45 kraadi? 0,14mWb 2. Magnetväljas on jõujoontega risti raam, mille pindala on 6 cm2 ja seda raami läbib magnetvoog 2,1 * 10-4 Wb. Milline on magnetiline induktsioon? 0,35 T 3. Magnetvoog läbi pooli, millel on 400 keerdu, muutus 0,02 Wb võrra 2 sekundi jooksul. Kui suur indutsiooni elektromotoorjõud tekkis raamis? 4V 4. Poolil on 100 keerdu. Magnetvoog läbi selle muutub 0
* Kruvid 4x45mm 1 karp- 7,50 eurot * Kruvid 5 x 100mm 12 tk (alusraami ja vaiade jaoks)- 1,69 eurot (Kruvid võib asendada ka sobivas mõõdus naeltega) Materjali hind kokku: .98,63 eurot Tööriistad: * Saag * Akutrell *Klambripüss *Mõõdulint *Vesilood *Haamer * Labidas Tööriistad on olemas ja nende peale raha kulutama ei pea. Töökäik: 1) Saen kaks 2,2m pikkust prussi ja kaks 3n pikkust prussi. Ühendan prussid omavahel kruvidega nii, et moodustuks raam mõõdus 2,3*3m. Peale seda tuleb alusraam paigaldada soovitud kohale ja sättida loodi. Kinnitan alusraami vaiadega maa külge. 2) Saen 12 1,2 m pikkust detaili, millset 6 detaili on tugipostid ja 6 sarikadetailid. 3) Ühendan 2 tugiposti ja 2 sarikadetaili omavahel kolme prussinurgaga ühtseks nn A- kujuliseks detailiks. Teen kokku kolm A-kujulist detaili, kus oleks tugipostid ja sarikad omavahel ühendatud prussinurkade abil. 4) Saen kolm 3m pikkust latti
(pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 1 Pilt 2 7.2. Patsiendi nihutamine raamiga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Asetada raam käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada raam patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient raamiga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Raamiga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni raami sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi
Tilluke, vahetult eeskotta avanev ruum selle idaküljel ehitati 17. sajandi keskel Bogislaus von Roseni hauakabeliks. Kõige läänepoolsem ehitis Niguliste põhjaküljel on väike, algselt eraldi 1 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 2 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest. Vestibüül, garderoob ja teised muuseumi-kontserdisaali kaasaegsed abiruumid asuvad kõik
Puitaken Sissepoole-väljapoole avanevate lihtraamidega aken Täiendava raamiga sisse-väljapoole avanevate lihtraamidega aken Sisse avanev üheraamiline puitaken Sisse avanev kaheraamiline puit-alumiiniumaken ja puit-alumiiniumaken 18 9 Alumiiniumaken Sisemine raam Välimine raam Külmakatkestuse profiil Kinnitusliist Klaaspakett Tihendid 19 Alumiiniumfassaad Sisemine raam Külmakatkestuse profiil Klaaspakett Tihendid, kinnitusliist Välimine raam 20 10 Rõdud Rõdu klaasimine Prantsuse rõdu
kantava korvi abil, ja mis oli tehtud heledatest materjalidest, mis ei olnud liiga rikas ega liiga raske. Üheks tulemuseks olid suurtemate korvide puhul riiete muutumine kergemateks ja rohkem painduvamaks kleitide puhul. Hilisel 17. sajandil ja varasel 18. sajandil olid kantud rasked riietusesemed need muutsid riietuse mõnevõrra jäigamaks siluettideks. Naiselik raam oli samal ajal suuteline esindama lugupidavust moes. Naiselik raam ei suutnud toetada piiramatul hulgal raskeid brokaade koos metall trossidega. Mõned naised suutsid toetada damaste, mis oli tugev materjal, aga mis nägi välja hästi koos selgete mustritega, mil venitades üle rõngaste. Aga uute moodide suureks mõjuks oli muru, marli ja kardinariiete leiutamine, mis olid lihtsate tekstuuridega aga elavate mustritega, väikeste bukettidega või hajutatud lilledega, mis olid esindatud kõige tihedamini. Universaalsel krinoliinil sajand
Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Et võimalikult palju tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu, mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka
Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav. Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga lintpidur. Traktori raam koosneb sarniilselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Esisild on raamile kinnitatud poolelliptiliste pikivedrude abil, tagasild aga jäigalt. Traktori pööramine toimub hüdrauliliselt eesmist ja tagumist poolraami teineteise suhtes pöörates. Traktoreid Kirovets K-700A ja K-701 toodeti paralleelselt alates 1970.-te aastate keskpaigast traktori K-700 asemel. Tegemist on veojõuklassi 50 kN kuuluvate üldotstarbeliste
11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
liikuvas juhtmes voolu ei teki. Elektrivoolugeneraator Elektrivoolugeneraator on elektrimasin, mis põhineb elektromagnetilise induktisooni nähusel. Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraatori põhiosadeks on mähisega raam, püsi- või elektromagnet, rõngad, harjad, rootor ja staator. Sõltuvalt ehitusest toodavad elektrivoolugeneraatorid kas alalis- või vahelduvvoolu. Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole
Jälgige joondamist! 8. "Märgivormingu kopeerimine" - esimene lõik on esireataandega lõik, teine lõik on lõigutaandega lõik. 9. Leheküljed tuleb nummerdada. 10. Tabelis iga lahtri sisu on keskele joondatud. Mitmerealine lahter on tabelis üks lahter kuhu tuleb panna mitu rida teksti. Näpunäide: tabeli ridade alguses olevad F1, F11 jne on kah tegelikult tabeli lahtrid, mis aga ei ole joonitud. 11. "Muud võimalused" jms - lõigu varjuga raam ja taust. 12. Vertikaalne tekst on tekstiboks, mille raam on tehtud punktiirjoontega. 13. Matemaatiliste avaldiste vormistamiseks kasutage võimaluse korral Microsoft Equation 3.0. 14. Lk.3 olev joonis tuleb teha Wordi joonistamisvahenditega (mitte diagrammi- vahenditega). 4
varemed 1955. aastal lammutati. 20. sajandi alguses kaeti tornikiiver vaskplekiga, tänu millele sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada tules lagunes müüride krohv, mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias
Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
16.05.16 Mõõdulint, mõõtmiseks Töölaud tööriistade hoidmiseks Terastraadist lint Drell aukude puurimiseks Saag lõikamiseks Pliiats märgete tegemiseks Kaablikronšteinid Kaabliotsija kaabli otsimiseks Ehitusplaan Tõmbamisnöör tõmbamiseks Isoleerlint palja kaabli isoleerimiseks. Markerid ja kleebised kaabli markeerimiseks Kaablimääre Kaabli toetusrull et kaabel ei liiguks ise Õhukompressor puhastamiseks Kaablitõmmits Kaabliotsija Pistikupesa raam Paigaldustoru kaablite korrektseks paigalduseks Redel ronimiseks Kaablipuhastaja võrgukaablitele ja muudele Kaablisidemed kaablite sidumiseks Klambripüstol kaablite fikseerimiseks Ronimisvarustus välitööde jaoks kõrgustes Kaablihoidja Kaablinuga lõikamiseks Kaablilukud kinnituseks ja tõestuseks RJ-45 tangid kaablite tegemisteks Kaablirullid kaabli jaoks
anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale. Lugude vahel on tormi eest kloostris. Novellid jaguneb 4 ossa. I kirikutegelaste ihnsus, sujuvad üleminekud, raam ja lood lõppevad moraliseeriva
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945 Gracias por su atención! (Tä...
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda
..........................7 3.1.Tutvustus.....................................................................................................................................7 3.2.Tehniline info..............................................................................................................................9 3.3.Detailid.....................................................................................................................................10 3.3.1.Monokokk raam.................................................................................................................10 3.3.2.ATL bensiinipaak...............................................................................................................10 3.3.3.Elektrisüsteem....................................................................................................................11 3.3.4.Veljed.........................................................................
Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline
Hispaania keel -mööbel Põrand el suelo Sein la pared Lagi el techo Laetala la biga Padi la almohada/ el cojin Laud la mesa Kell el reloj Laualamp la lampara Seinalamp la lampara de pared Raam el cuadro Maal la pintura Vaas el vaso/ el florero Raamaturiiul la liberia/ el librero Kaminasims la repisa de la chimenea Kamin la chimenea Uks la puerta Diivan el sofa Sammas el pilar Küünal la vela Vaip la alfombra/ el tapete Puhvetkapp el trinche Kardin la cortina Ruloo la persiana Laeliist la moldura Elutuba la sala de estar/ el salon Kontor el estudio El ejercicio En la sala de estar hay dos grandes sofas. Sobre los sofas mucho cojinos. Entre dos sofas la mesa. Detras de la mesa la chimenea. Hay un pintura encima de la pared.El floreno...
tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kosmilise kiirguse eest b) ei saaks kasutada orienteerumisel kompassi c)virmalised puuduksid d) ei esineks magnettorme 7)vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõju põhineb elektrimootori töö- elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitatakse elektrivool 8)töötavas elektrimootoris muutub elektrienergia mehaaniliseks energiaks
mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande 1 veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen
Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, zanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
