Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjanduse luuletus/mõtteavaldis teemal Olla või mitte olla". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseendalestress võtab külge kõik haigused mida pakkuda on. Selle kõrvalt mõjutavad sinu olemist ka emotsioonid, mis ei pruugi just kõige paremad olla, ning nii tekkivadki kriisi hetked, kus maailm ei tundu just eriti tore ja rõõmus. Sellisel hetkel on vaja võtta aeg maha. Just see on see, mis minu puhul toimib. Võtta aeg maha ja panna oma sihid paika, mida ma oma elus tahan, mida peab selleks tegema, ning võtma aega iseendale. Selle juures aitavad tihti lähedased, kes mind on toetanud läbi elu. Nendega vestlemine on kui hommikune äratav pesus käimine, see aitab emotsioonid kontrolli alla saada ning uuesti optimistlikuks saada. Tähtis on end vahel maha laadida rääkides lähedastega näiteks oma elukaaslasega või vanematega, jagada nendega oma rõõme ja muresid. Takistused on üldse üks suur ressursside kulutamis allikas, see osa mis sinust sellel ajal välja läheb on suur ja väärtuslik
Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks. Seega oleks kõik seaduslik ühtlasi ka õiglane. Nii võime ühes mõttes nimetada õiglaseks seda mis loob ja säilitab ühiskonnasuhetes õnne ja selle koostisosi. Aristoteles vaatles esmalt inimese tegevust ja selle väliseid mõjutajaid, seda, et õiglus avaldub toimimisviisis ega pole hingeomadus. Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale. Kuigi teksti edasises arutluses on öeldud, et õiglus on tervenisti loomutäius ja ka vastupidi, ebaõiglus pole pahelisuse osa, vaid tervenisti pahelisus. Läheb teema arendus edasi õigluse uurimisena loomutäiuse osana ja ebaõigluse uurimist pahelisuse osana. Lisaks tekib küsimus ka õiglase ja ebaõiglase suhtes. Võrdne oleks siis õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on paratamatult
Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522 Keegi on kaotanud oma pere, siis ta ei mõtle oma kaotusele, kui ta tegeleb millegiga, kasvõi palli löömisega. Ta on õnnelik. Mure, mis teda valdab, kõigutab teda ennast niigi päevast päeva.
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja nii pääseks ka kõikidest muudest probleemidest, mida elu toob. See valik tundus väga ahvatlev, kuna oli lihtne väljapääs sellest keerulisest elust: "See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Surm on hirmuäratav, nagu Hamlet ütles: "Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääeseme, - see paneb kõhklema." Keegi ei tea, mis juhtub pärast seda, kui süda lakkab iga
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on edu võti, selleks mittesuutelised inimesed üritavad aga tihti ekslikult leida kindlustunnet läbi sarnanemise teistega, mida nad ei saavuta. Enesekindel inimene ei tea mitte ainult oma tulevikusoove, vaid kes ta on ka hetkemomendil, hinnates ja austades end sellisena. Nii saab ta tunda end vabalt ka tähtsatel ja vastutusrohketel hetkedel, mis edu tagabki. Liigne enesekriitilisus ja kammitsasolek iseendale esitatud ülemääraste nõudmiste tõttu viib eneseusu kaotamiseni ja ebakindluseni ning sealt sünnib reeglina ebaedu, kuigi kergelt kriitiline pilk enda suhtes võib vahest vajalik olla. Enesekriitilisuse ja kontrolliga üledoseerimine aga paneb oma võimetes kahtlema, millega kindlasti praeguses maailmas edu ei saavuta. Olla nagu kõik võib tähendada suure hulga enesele iseloomulike joonte kõrvaleheitmist, mis
Üksikindiviidil oleks äärmiselt raske tegeleda näiteks varjupaikade mittetulundusühinguga, sest selline tegevus nõuab rohkem kätepaare ja mõtlevaid päid. Ma leian, et inimesel peab olema võimalus valida jääda aeg-ajalt kõrvaltvaatajaks. Eraklikkus tingib selle, et inimene tuleb millegi geniaalse ja originaalse peale. Eraldi olles on inimesel võimalik keskenduda iseenda ja oma huvide peale. Energia, mida kambas olles peab jagama ka teiste liikmetega, jääb iseendale ning inimesel on võimalik mõelda selgeks see, mida ta elus saavutada soovib. Ka üksinduses on võimalik saavutada suuri tegusid. Kuid tänapäeva kiire elutempo juures on vähe neid inimesi, kes soovivad ja saavad võtta endale aja olla üksinda ja mõtiskleda probleemide üle. Praegused lapsevanemad peaksid õpetama oma lastele seda, et tähtis on ühiskonnas olla keegi ning kuuluda mingisse gruppi, kuid need inimesed peaksid olema üksteisele võimalikult sarnased
Ütleb, et on olemas õige vale, kui on suhteline/varieeruv inimestele. Valikute õigsus sõltub sellest rollist, mille inimene valib. Moraalsete otsuste ja valikute taga on see, et oleme osa sellest eksistentsist. Eksistents ei anna vastust küsimusele, mida isiksus/isiklikus peaks tegema. Ütleb, et eetika põhiküsimusele vastust pole. On võimatu teise inimese kõlbluse üle objektiivselt otsustada. Me saame teist inimest õigeks mõista, mitte hukka mõista. ,,Ole aus, ole iseendale truu, tegutse vabaduse nimel!" Kõige hullem asi, mis saab juhtuda: kui inimene langeb enesepettusesse või halba usku (selguse puudus, tahtlik eksitus inimene mängib oma elus valet rolli teadlikult). Oleme piiratud ja kammitsetud, kammitsejaks on tsivilisatsioon. Tuleneb sellest, et oleme omaks võtnud eesmärgid. Kurjast ja enesepettusest saab üle ennast uurides. Eneseuurimine on filosoofiline. Filosoofiaga võib jõuda enese tõsise arusaamani. Enda kohta on vaja uut subjektiivset infot
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira m
millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Nad kulutavad kogu aja ja energia iseendale. Laps kasvab ise. Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. Laps saab kõik mida ta soovib. Laps tunneb end armastatuna, kuid mingil hetkel võib seda hakata omakasupüüdlikult ära kasutama. Tulevikus on sellisel lapsel raskem, sest on harjunud ainult parimaga. Autoritaarne kasvatus- piirid on, aga armastust mitte. Laps ei tunne ennast hästi. Vanemad kalduvad liialdama karistustega ja tunnustavad mitte last, vaid tema poolt hästi sooritatuid töid
meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon Lehtsaar, Tõnu (2013)
Eksisteerimine ise ei anna meile vastuseid, mida oma eluga tegelikult peale hakata. Ei ole vastust küsimusele, mis teeb elu elamisväärseks. Ei ole ka väärtust, mis tagaks hea elu. See, mis on väärtus või vorm, on individuaalne. Inimene elab alati oma parimas tõetajumises, samas ei tähenda see alati tõde. Seetõttu on raske ka teiste kõlbluse üle otsustada. Hukka saab mõista vaid individuaalselt. Sõnastab põhilause: ,,Ole aus, ole iseendale truu, tegutse vabaduse nimel." Kui inimene langeb enesepettusesse või halba usku (tahtlik eksimus). ...... Halva usu märkeks see, et inimene mängib teist rolli, ilma et ta seda oleks. Ühiskond v kogukond nõuab meilt mingit tseremooniat või tantsu, kindlat käitumist. See on halb usk, kui mängitakse kedagi seda, keda ei olda. Surm muudab eksistentsi mõttetuks. Pole aega, et end petta või iseend petta. Hea elu vbl maj. kasin, aga tehakse seda,
See on see ühendatud kujutis, millele isik annab loa või keelab, tekitades nii uskumuse. Filosoofi ülesanne on kontollida oma kujutelmaid karmilt, tehes kindlaks, et ta ei anna luba kujutlustele, mis toovad kaasa alusetuid väärtusihinnanguid. Marcuse isiklikke peegeldusi raamatus ,,Iseendale", võib lugeda kui mitmeid kirjalikke harjutusi suunatud analüüsimaks ta endi kujutelmaid ja tagasi hoidma alusetuid väärtushinnanguid. Näiteks tuletab ta endale meelde: Ära räägi iseendale rohkem, kui esmased kujutlused teatavad.[...]Püsi alati esmaste kujutluste juures ja ära ise omalt poolt midagi juurde lisa (,,Iseendale" 8.49). Need ,,esmased kujutlused" on kujutlused enne, kui väärtushinnang on tehtud. Marcuse jaoks on inimese heaolu ja õnn täielikult tingitud kujutelma ja otsuse õigesti hindamisest. Oleks kordki, et inimene on üle olnud valedest väärtushinnangutest et rikkus ja sotsiaalne
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. B
Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise tagajärg
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Näiteks see, mida ta ütleb Anitrale: " "Sellepärast ära laida oma kolbas seda kriisi, hing, see paneb süvenema endasse ja tüvenema." Minu arvates ilmutab end siinkohal autor, mitte aga tegelane Peer Gynt. Selline asi ajab mind väga segadusse, sest kui primitiivne, laisk, tundetu egoist nagu Peer Gynt oskaks sellise asja peale tulla, siis oleks ta tegutsenud ka hoopis teisiti. Sellisel juhul oleks ta minu arvates aru saanud, kuivõrd halb on ainult iseendale elamine, ega poleks seda pidevalt õigustanud ega sellega uhkeldanud. Miks oli Peer Gynt ühiskonnaga vastuolus? Arvan et sellepärast, et ta eiras süstemaatiliselt pea kõiki ühiskonnas valitsevaid norme. Ta ei osanud elada nii, et ta saaks ise vaba olla ja seejuures ka teiste vabadust mitte piirates. Paramatatult tegi tema egoistlik elu palju valu ka teistele: tema emale, Solveigile, aga ka teistele nagu tüdruk Rohelises, Ingrid (pruut kelle ta röövis) jt.
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
nagu me seda käesolevas kontekstis mõistame, tähendab, et inimestel on võimalus poliitilises otsustamises oma sõna kaasa öelda, eriti selliste otsuste puhul, mis puudutavad neid ennast. Võrdsus tähendab seda, et niisugune vabadus antakse kõigile. Rousseau jaoks seisneb poliitilise korra probleem selles, et tuleb "leida niisugune assotsiatsiooni vorm, mis kaitseb terve ja ühise jõuga iga liitunu isikut ja hüvesid ning kus igaüks, ühinedes kõigi teistega, võib siiski alluda üksnes iseendale ning jääda niisama vabaks kui enne" (Ühiskondlik leping, I raamat, 6. ptk., lk 191). On tähelepanuväärne, et Rousseau usub end suutvat seda probleemi lahendada. Kuidas saab ükski poliitiline süsteem võimaldada "igal liitunul alluda üksnes iseendale"? On aeg pöörduda nüüd Rousseau juurde ja vaadata, kuidas ta asub demokraatiat kaitsma nii instrumentaalsel alusel (kui viisi üldise hüve saavutamiseks) kui ka eesmärgina iseeneses (vabaduse ja võrdsuse väljendusena).
32. Keskkool Britmarii Kroon KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Tallinn 2010 SISUKORD TIITELLEHT ............................................................................................................. 1 SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISU ......................................................................................................................... 3 - 4 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................... 5 -2- KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Ameerika koomik ja tsiviilõiguste eest võitleja Dick Gregory väidab: ´´Poliitikute lubadused on tihti nagu abieluvanded. Kandidaat esitab need suhte alguses valijale, kuid unustab kiiresti.`` Ku
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimesed on maailmas elavad salapärased olevused, ei ole ühtegi sarnast olevust nagu inimene. Ka ükski inimene ei ole sarnane teisega, igaüks on natuke omamoodi. Inimestel on hinged, me armastame, vihkame, rõõmustame ja nii edasi ja edasi. Inimesed erinevad teistest siin elavatest olevustest just hinge- ja mõttemaailmaga. Me tunneme meid ümbritsevat ja see mõjutab meid. Inimesed on kõige tundlikumad olendid maailmas ja meil on tuhandeid tundeid. Me armastame, oskame rõõmustada, ihkame midagi, aga kahjuks oskame ka teistele haiget teha. Inimeste hinge- ja mõttemaailma on keeruline mõista. Inimesed on erinevad ja seetõttu on ka meie hingemaailmad erinevad ja seda kõike on raske mõista. Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või taime enda kõrvale. Inimeste
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning perekonnaõnne
Eesmärgi spetsiifilisus on ise sisemiseks stiimuliks. Samas, keerulised, väljakutset pakkuvad eesmärgid viivad paremale tulemusele vaid siis, kui need on aktsepteeritud. Inimesed töötavad paremini, kui nad saavad tagasisidet oma liikumisest eesmärkide poole, kuna tagasiside aitab kindlaks määrata lahknevused selle vahel, mida nad on teinud ja mida nad tahavad teha, tagasiside on käitumise juhis. Iseendale antud tagasiside juhul, kui inimene on võimeline jälgima oma progressi - on võimsam motivaator kui väliselt antud tagasiside. Eesmärgi saavutamist mõjutavad ka eesmärgile pühendumine, enesehinnang ja rahvuskultuur. Eesmärgile pühendumine on tõenäolisem, kui eesmärgid on avalikustatud, kui inimesel on sisemine kontrollkese ja kui eesmärgid on iseenda püstitatud. Enesehinnang näitab inimese usku oma võimetesse ülesannet teostada. Mida kõrgem enesehinnang, seda kindlam on
näpista ennast. Kui valu ei tunne, siis oled enesele märkamatult siit ilmast juba lahkunud. · Areng ei ole pelgalt teadmiste omandamine, areng on mõistmise avardumine. · Hingetu on täielikus üksinduses. Kummaline on elada eluta,nukker on surra hingeta .Kahju on olla tundetu, surres täiesti üksinda! · Molekulide teke on nagu abiellumine - mõlemad loovutavad midagi ja lõppkokkuvõttes saavad siiski mõlemad midagi juurde. · Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Ilma peeglisse vaatamata on äärmiselt lihtne hukka mõista. · Usk on suhteline. Igaüks kasutab seda oma äranägemise järgi. · Suur tükk on ennegi suid lõhki ajanud, sealt edasi sõltub kõik sellest, kui tugevad on lõualihased ...
Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Inimene ja aeg on omavahel nii seotud, et vaevu märkamegi, millised olime ja millised oleme praegu. Aeg muudab meid isegi siis, kui soovime järjekindlalt iseendaks jääda. Eriti nooremas eas, kui me ei kontrolli ennast ja ei vastuta oma tegude eest, sest elame veel ainult hetkes. Siis aga ajapikku näeme, et me ei saa ainult iseendale mõelda, vaid ka teistele, kuna muidu võivad lähedased ja sõbrad haiget saada, kui me ei ole viisakad ja ei kohtle neid austusega. Peame laskma lahti oma egost ja õigustustest. Võime veel arvata, et ainult meil endil on õigus, aga aeg näitab, et kui me tõesti nii arvaks, peaks meist kõigist president saama. Hetkes elada, näitab ebaküpsust, seljuhul, inimesed, hingake sügavalt sisse ja mõelge, kas asi on väärt tõsta häält ja suruda oma tõekspidamisi peale.
pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Me tahame seista iseenese jalgadel ja vaadata maailmale otse silma, kõigele, mis on temas head ja halba, ilusat ja inetut, näha maailma sellisena, nagu ta on, ja mitte teda karta. Vallutada maailma mõistusega, aga mitte alistumisega neile hirmudele, mida ta sünnitab." Maailm olemegi ju meie, inimesed. Mõnes mõttes tähendaks see ju seda, et me ei tohiks alistuda iseendale, et me peaks põgenema iseenda eest ? Hirme sünnitame meie, kas me peame siis üle olema iseendast ? Kui me ei keskendu siin ilmas iseendale, siis millele meil on keskenduda ? enda hirmude ületamine enese vastu võitlemine ? --- Eestis protsessid : 1520-1819 145 protsessi, 218 süüdistust, surma mõisteti 65. Viimane toimus 1665, lääne meeskohtus. Andems Lea Lepiku poolt koostatud "Vaimuelust ... sajandil Liivimaal"
SUHETEKESKNE MÜÜK JUHTUM 1: TELIA Olen olnud pikemat aega Elisa klient. Mobiilisideoperaatoritele on omane üritada teiste firmade kliente endale saada ning sellega seoses ongi minu esimene müügisituatsioon. Telia on teinud kindalks endale turu (suhetekeskse müügi teine oskus), kes võib olla huvitatud nende toodetest/teenustest, mis sellel juhul on kõik mobiiltelefonide kasutajad (ehk siis peaaegu kõik inimesed Eestis). Võimalik, et nad keskendusid sel juhul ka näitkes Tallinna elanikele või näiteks andmeside kasutajatele, sest see oli pakutavas paketis oluline määraja. Täpsemalt küsiti minult telefoni teel, kui palju ma hetkel Elisas kuutasu maksan ja mida ma selle eest saan ning seejärel tehti parem pakkumine. Telia on väga tuntud, populaarne ja hea mainega mobiilisideoperaator Eestis, seega müüjal polnud vaja palju teha, et tekiks usaldus ja aus suhe, mis on suhtekeskse müügi kolmas oskus. Müüja
tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoog
ennast alahindavate või vastupidi liiga kõrgelt hindavate inimestega. Referaat käsitleb liigkõrget, parajat ning madalat enesehinnangut. Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun;
Tartu Kommertsgümnaasium Referaat Peep Vain: ,,KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS" Helena Nulk 12.b klass Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Kõige tähtsam küsimus 3 Ülesehituse 4 Tsitaadid 4 Teised raamatust 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Juba mõnda aega olen huvitunud erinevatest enesetäiendus ja enesearendus raamatutest. Olen läbi lugenud mitmeid psüholoogiaalaseid teoseid alustades Carnegie teosest ,,kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" lõpetades Byrne teosega ,,Saladus". Peep Vainu viimane raamat oligi nagu loogiline järg minu huvile. Tegelikkuses ilmus see raamat muidugi aasta enne seda, kui mina selle lõpuks kätte jõudsin võtta, aga plaanis oli see küll juba pikka aega. Pidevalt otsisin aega raamtu lugemiseks, kuid alati
"Olla või mitte olla" "Olla või mitte olla?" on kindlasti üks kuulsaimaid tsitaate kirjanduse ajaloos. Seda lauset saab mitut eri moodi lahti mõtestada. "Elada või surra?", "Mõelda või mitte mõelda?" - neid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid minu arust on need kõige tähtsamad. Elada või surra? Mis on üldse elu? Minu jaoks on elu miljardite aastate eest alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksistentsi kaotaks. Sell
annaabi.ee 
