Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjanduse konspekt 12.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, dadaism, realism, sveits, 1898, ekspressionism, imazism, luulekogu, thomas, sveitsi, futurism, sürrealism, dadaistid, sveitsis, romaanid, ajakirjanikuna, novell, voolud, perest, woolf, esseist, dublini, kafka, praha, novellid, esseed, mann, klaus, reisid, kodakondsus, ainetel, pihtimus, 1877, hemingway, paradiisi, filosoofiat, garcia, berliinMODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus
Imazism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imazism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud. Modernistlike voolude hulgast peetakse kõige varasemaks futurismi. Sinna alla kuuluvad Futurism,kubism,Dadaism,sürrealism ja imazism.Modernistlik süvapsühholoogiline romaan-Püüdsid uurida iseennast ja oma hinge. Uuritakse inimese teadmisi ja tundmusi.Ei täpsustata sündmuste paika ega aega. Jaguneb kaheksaks erinevaks liigiks:süvapsühholoogiline romaan, filosoofilisus-intellektuaalne romaan, absurdiromaan, allegoorilis- sümbolistlik romaan, eksistentsiaslik romaan, sürrealistlik romaan, uus romaan, maagilis- realislik romaan
aastal alus kirjastusele Hogarth Press. Kirjastus avaldas kaasaegse Inglise ja Ameerika kirjanduse kõrval ka Sigmund Freudi teoseid inglise keeles ning tõlkeid vene keelest. Teosed: "Merereis" (1915) , "Jacobi tuba" (1922) , "Proua Dalloway" (1925) , "Tuletorni juurde" (1927) , "Orlando: elulugu".Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksakirjanik.Aastal 1929 sai ta Nobeli kirjandusauhinna ja 1949 Goethe auhinna.Kirjanik Heinrich Mann oli Thomas Manni vanem vend.Ka Thomas Manni poeg Klaus Mann oli kirjanik, kelle tuntuim teos on "Mefisto". Romaani ainetel on ungari rezissööril István Szaból 1981. aastal valminud samanimeline film. Thomas Mann sündis Lübeckis, jõuka kaupmehe ja senaatori Thomas Johann Heinrich Manni perekonnas. Tema ema, Júlia da Silva Bruhns, oli Brasiilia päritolu. Pärast isa surma 1891. aastal kolis perekond elama Münchenisse.Aastal 1905 abiellus jõukast
Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel. 1919 lõpp tegevus lõpetati.(Siuru-linnuke/lõoke kalevipojast) Armastusluule viimine uuele tasemele. Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks. Murdeluule(Adson). Kasutas uuenduslikku keelt. Tõstis Eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionism. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildi. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surma nägemuste masenduses otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma.
Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks nagu aju näeks und. Selleks kasutati igasugu meetodeid nt paberi rullimisega luuletamine. Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca.
need ise inglise keelde, kuid ka vastupidi. Töötas prantsuse keele õppejõuna mõne semestri ning seejärel läks rändama. Ühines põrandaaluse vastupanuliikumisega Pariisis ning teenis kuni sõja lõpuni leiba talutöölisena. Oli Punase Risti vabatahtlik tõlk sõjaväehaiglas Normandias. Teenete eest vastupanuliikumises anti talle Prantsuse kõrge sõjaväeline autasu. Ilmusid romaan novellides ,,Pigem torked kui jalahoobid" ning romaan ,,Murphy". Kaks luulekogu. Kirjutas sõja-aaastatel põranda all olles romaani ,,Watt". Oma tähtsaimad teosed kirjutas Beckett vahetult sõjale järgnevail aastatel. Nendeks olid teadvuse voolu tehnikas teostatud romaanitriloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu", eelkõige aga näidendid ,,Eleutheria" ja ,,Godot'd oodates". Becketti tähelepanu kirjanikuna keskendus selleks ajaks inimeksistentsi sügavaimatele kihtidele. Sai Nobeli kirjanduspreemia. Becketti loomingut on ka mängitud Eesti teatris.
Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega.
1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal võimul olevatele natsidele tundus ohtlik romaani sõjavastane meelsus. Nas alustasid Remarque vastu laimukampaaniat. 1933 põletati natside raamatu tuleriidal teiste hulgas ka "LRM". Ta põgenes Sveitsi, sai ka kodakondsuse ja elas seal elulõpuni. II MS alguses läks ta sõja eest pakku USA-sse, viibis valdavalt Hollywoodis ning New Yorkis. Oli ka tuntud külaline meelelahutusringkondades. '48 aastal põõrdus tagasi Sveitsi, kus elast üsna paikselt kuni surmani. Loomingu iseloomustus Remarque tekstistiil on sageli napp ja konkreetne, mis on tingitud tema erialasest harjumusest. Tema teoste keskseks tegevuseks on surm. Läbi surma tahab ta näidata, et elu on habras ja seda tuleb hoida
See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane ning kelle vahetut mõju Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 8 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860) toel surmas. 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi
Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende
· mitmed juhutööd · raamatupidaja, müügiagent, hauaplaatidemüüja, kaupmees,organist jne · võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust
Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled
SISUKORD Avangardism 2 Futurism 2 Kubism 3 Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? Mis on selles žanris tema tuntuim teos?
Luule muutub koguaeg musikaalsemaks, - 1922 ta räägib ajaloosündmustest, mälestused. Viimased luulekogud väljendavad igatsust kodumaale, tagasivaadet Tartule, kodu kaotuse traagika(tal põles maja maha) 7. Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest) - 1905 ,,Elu tuli"- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse inimesse, romantilised luuletused, idealistlik vms- nt luuletus ,,Mehed" - 1913 ,,Tuulemaa"- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell") - 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos
selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne. Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt
Ernst Ludwig Kirchner Aastal 1901 alustas Kirchner arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas 1905. aastal diplomiga. Aastatel 19031904 õppis ta Münchenis joonistamist ja maalimist, samas jätkas ka arhitektuuriõpinguid sealse tehnikakõrgkooli juures. Aastal 1915 kutsuti Kirchner sõjaväeteenistusse, kus ta kaua vastu ei pidanud. Järgnevad kaks aastat taastus ta sanatooriumites. 1917. aastal emigreerus ta Sveitsi, kus asus elama Frauenkirchi Davose lähedal. Aastast 1931 oli ta Preisi Kunstide Akadeemia liige, kuid kui ta 1937. aasta paiku avaliku põlu alla pandi ja tema looming Saksa muuseumidest eemaldati, nõudis akadeemia tema tagasiastumist.Ernst Ludwig Kirchner lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maalid: · ,,Marcella" (1910) · "Autoportree modelliga" (1910) · "Berliini tänavastseen" (1913/1914) · "Autoportree sõdurina" (1915)
traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab
kevadest sügis. · Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel · 1919. Aasta lõpul rühmitus laguneb ja tegevus lõpetati. Siuru väärtus Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas kirjanduse rahvani ja tegi populaarseks Murdeluule (Adson) Kasutas uuenduslikku keelt. TARAPITA 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust.
klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Esimesena ilmus trükist luuletus ,,Elu" 15.02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis.
MODERNISM Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubist, dadaism ja ekspressionism. 1900- 1930ndate lõpuni. Modernismi mõjutas sümbolism, mis pani lugeja eesmärgiks elamuse tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid
Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus • Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest: a) Kirjandused riigistati b) Kontakt välismaaga c) ENSVs alandati raamatute hindu ja suurendati tiraaže d) Sotsialistlik realism – kirjanik pidi ülistama riiki, selle juhte, õigustama töölisklassi ja parteisid jne. … • 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267
2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Looming Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" III (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913).
Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja 4 varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi
1915; "Supermatism (Supermus N58 kollase ja mustaga)"; "Must rist"; "Must ring"; "Viljalõikajad"; "Naise figuur"; "Autoportee" 1933; "Naistööilne"; "Teekann". -1- Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Dadaism I ms tekkis sokk, mlle tagajärjel hakati erinevaid protestiteooriaid looma. Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond, kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid. Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3
allikateks on lastekeel ja tänavakeel. Sveits Dadaism sai alguse. Võib olla luuletaja, kirjutamata ridagi. Dada mõnitab ja pilkab maailma, iseennast, kõike, kuid põlgus on ühtlasi ka tema lootus. Loobub ideest,et kunst saab maailma muuta, küll võib kunst olla vahendiks poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Müraluuletus - esitatakse helisid nii nagu need tegelikud eksisteerivad. Nt müraallikateks on trummid, konservikarpidega kolistamine. Abstraktne foneetiline luuletus - üksikhääliku või häälikukombinatsioonide esitamine häält moduleerides. Simultaanluuletus - kõikide asjade omavaheline seotus ja segipaisatus maailmas. Nt kolme erineva teksti üheaegne ettekandmine Merzluuletus - koosne ajalehtedest leitud suvalistest lausetest, kujutades tüüpilist kolaazi.
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast
Johannes Barbarus . Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 ) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata-Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks", järgnevatel aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. 29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata
Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
annaabi.ee 
