Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib
Kordamine arvestustööks Piibel. Keskaeg. Itaalia renessanss 1. Mis on piibel? Piibli osad. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum. Piibel koosneb 2 osast: Vana testament ja Uus testament. 2. Tunnis loetud piiblitekstide sisu tundmine (mehe ja naise tegemine, inimeste elu paradiisis ja väljaheitmine ning karistused, Kaini ja Aabeli lugu, veeuputuse lugu, Paabeli torni lugu, Saalomoni ülemlaul) Inimene on tehtud mullast. Naine on tehtud mehe küljeluust ja mees jätab maha oma
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg.
enam koori etendustel taustaks; Antiik-Kreekas hinnati tragöödiat, Antiik-Roomas komöödiat. „Kuningas Oidipus“ (Sophokles) KESKAEG Aeg (millega algas, mis lõpetas), iseloomulikud tunnused. 476.-1492. a; algus: Lääne-Rooma viimase keisri kukutamine; lõpp: Kolumbus avastas Ameerika; tunnused: kultuuri areng; hariduse edenemine; uuenduste aeg(trükimasin, leiutised); ülikoolide rajamine; kultuuriliselt vaene aeg Keskaeg ja kristlus. kristlus rõhus inimese kas positiivsele aspektile(jumalik) või negatiivsele aspektile(inimene kui patustaja); kristlus halvustas keha kui ,,hinge põlastusväärset katet'' Piibel ja Eesti. alus eesti kirjakeelele; huvi lugemise vastu; 1739. a esimene trükk Proosa. Luule. paarisriimid; probleemide rohkus; palju tegelasi; ballaad, madrigal, sonett Keskaeg ja tänapäev – seosed. keskaja leiutised: prillid, kangasteljes, aurumasin;
ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227
madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva koletised, kes tema teele ette satuvad. põhizanrid romaan ja novell. "Vanem Edda" (9. - 10. saj) on Teatris müsteerium, miraakel, moralitee, Skandinaavia eepos, mille varajasem osa farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga.
12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER-
...................................................14 Lapsepõlv ja noorusaastad................................................................................................................14 Leonardo kui kunstnik......................................................................................................................15 Mona Lisa.........................................................................................................................................18 Giovanni Boccaccio.............................................................................................................................19 Biograafia.........................................................................................................................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus
Arvude ja värvide sümboolika. Teose sümbolid lähtuvad ajaloo pinnalt, üldistavad ajalugu. Kasutab lõikavat satiiri ja tabavat groteski Avara sotsiaalse teadlikkusega kirjanik. Leiutas tertsiini: aba-bcb-cdc jne. Põrgu 9 ringi. 3. ringi valvab kolmepäine peni Kerberos. Dante peamine sõnum inimkonnale: kiutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid:
Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti)
vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Keskaegne luule on nt sonett - luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist''
Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543)
Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus
Selle asemel toob ta sisse reaalse ja maise armastuse käsitluse. Talle on veel iseloomulik vormi täiuslikkus, mis teeb temast tänapäeva kirjanikele iidoli. Ta arendas välja eraldi žanrina soneti. Kui enne teda olid kõik luuletused muusika saatel, siis tema kaotas muusika taustal. Ta on Itaalia soneti looja. Itaalia sonett on 4+4+3+3 realine. Esimeses 8-s reas arendab ta teemat ja viimases 6-s püstitab sügavama mõtte ja loob kokkuvõtte. 13. Renessansi kirjandus. Giovanni Boccaccio Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest
1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks
Olovernes saadab lähikondlased minema ja jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit olevat elanud 105 aastaseks ja maetud koos oma mehega ühte hauda. Pilet nr 11 1. Petrarca elu ja looming, sonett (olemas piletis nr 9) 2. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal Pilet nr 12 1. Boccaccio elu ja looming 2. Ülevaade "Dekameronist" (1313 - 1375.a. elas). Novelli looja. Novella - Vaimukas lühijutt. Sündis Firenze lähedal. Isal oli pojaga kavatsused, et koolitab kaupmehe Giovanniost. Selline, kes teadis ka õigusteadust. Saatis Napolisse. Napoli ülikoolis pidi 14. aastaselt üksi õppima äri- ja õigusteadust. Boccacciot paelus pigem Napoli kuningaõukond. Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse
Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
uuesti kasvanud. Renessanss "Hamlet" lektüür, tegelaste nimed tahvlile kuidas keegi oma saatuse lôpetas? Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks.
E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul.
Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt
Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab,
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hilje
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
